Kui sõnalt seda võtta, siis iPhone pole enamuses maailmas kunagi eriti suurt turuosa omanud.
Kui mõelda Eesti peale, siis internetipangandus, millest artikli autor tegelikult räägib, sai Eestis (ja ka mitmes kohas mujal maailmas) hoo sisse juba enne iPhone väljatulekut. ATMid pole ka enam need, mis nad olid alguses - tänapäevased ATMid söövad konkreetselt välja inimtöötajaid - sest nad ongi seesama panga veebisait või äpp, lihtsalt üldkasutatavas arvutis.
Teine osa on ta edasiarendus “Indias on kõigil teenijad” eksiseisukohast (fallacy). Kusjuures ta langeb selle ohvriks täiesti konkreetselt lauses kus ta mainib Indiat.
Ning eraldi teema on see, et vanaegse sularaha-ATM-i ja AI vahel on üsna riskantne tugevat paralleeli ning neid nii konkreetselt võrrelda. Seesama ta jutt tehnoloogia A - “iPhone” vs tehnoloogia B - ATM, näitab seda, et paljalt millegi tehnoloogia olemine ei võimalda kindlasti teha mingeid järeldusi selle tehnoloogia mõju kohta mingis sektoris. Asja tuleb ikka sisuliselt analüüsida ja vaadelda.
Autori jutt on muidugi piisavalt segane ja lohisev, et tegelikult polegi hästi aru saada, mida ta seal öelda tahab
Sama hästi võiks küsida, kas pakiautomaat võtab postkontori töötaja töökoha.
Jah, ikka võtab, kuigi täidab sedasama töötajakujulist auku, millest artikkel kirjutab.
Samal ajal kuller, kes peab pakid füüsiliselt kohale viima, ei jää tööta, sest otspunktide sisuline muudatus ei muuda vajadust asjad füüsiliselt punktist A punkti B viia.
Mitte iPhone ei kaotanud telleri töökohta, vaid raha muutumine elektrooniliseks.
Selles kategoorias, mis loob eeldused kaardimakseteks, on eespool näiteks juhtmevaba internet ja odavad kaardimakseterminalid igas ajutises müügikohas, laadal ja letis, mitte iPhone.
To: Draax
Kullereid pakiautomaatide täitmiseks läheb tõenäoliselt palju vähem vaja kui neid kullereid, kes üritavad kaupa otse kliendi kodu uksel üle anda. Meil pole sellist kommet ka, et pakk visatakse lihtsalt ukse taha, vaid üritatakse ikka inimesele endale see üle anda.
Samas, kullerite arvukuse numbri tingib ka kaubahulk, mis läbi postiasutuse liigub.
Käisin Telegrupi üritusel ja rääkisin EXPOs riistvaratöötjatega. Põhimõtteliselt kõik serverite tootjad ütlesid, et kui midagi vaja osta siis tasub teha seda aasta alguses, sest hinnad sellel aastal tõusevad rohkem kui ühe korra. Pakkumisi tehakse 2 nädalaks ja ka need ei ole siduvad.
Põhjus on, et prosed, mälud ja ka kettad lähevad kõik TI parkidesse. Ühe sõnaga nende komponentide tootmissektoris lahendatakse hetkel suur nõudlus marginaalide tõstmisega, mis ilmselt hakkab kajastuma ka tulemustes. Nõudluse vähenemist lähima paari aasta jooksul näha ei ole. Pigem vastupidi.
Pakun, et buumime edasi.
Seega, kui TUNGIVAT vajadust ei ole (eraisikuna!!!) upgradeda, siis võiks selle tuima näoga “kaugesse tulevikku” lükata. Muideks, workaroundide hinnad ka reageerivad. Näiteks SO-DIMM to DDRX pesade üleminekud “kõiguvad” 4 ja 8 EUR vahel. Ehk siis järjekordne “megaael” on 4.x ja “keskmine” on 8+
Thunderbolt-2-PCIe 16x on kah roninud sinna 120 kanti. Kuigi hästi otsides saab veel ~75ga kätte.
