Kui sõnalt seda võtta, siis iPhone pole enamuses maailmas kunagi eriti suurt turuosa omanud.
Kui mõelda Eesti peale, siis internetipangandus, millest artikli autor tegelikult räägib, sai Eestis (ja ka mitmes kohas mujal maailmas) hoo sisse juba enne iPhone väljatulekut. ATMid pole ka enam need, mis nad olid alguses - tänapäevased ATMid söövad konkreetselt välja inimtöötajaid - sest nad ongi seesama panga veebisait või äpp, lihtsalt üldkasutatavas arvutis.
Teine osa on ta edasiarendus “Indias on kõigil teenijad” eksiseisukohast (fallacy). Kusjuures ta langeb selle ohvriks täiesti konkreetselt lauses kus ta mainib Indiat.
Ning eraldi teema on see, et vanaegse sularaha-ATM-i ja AI vahel on üsna riskantne tugevat paralleeli ning neid nii konkreetselt võrrelda. Seesama ta jutt tehnoloogia A - “iPhone” vs tehnoloogia B - ATM, näitab seda, et paljalt millegi tehnoloogia olemine ei võimalda kindlasti teha mingeid järeldusi selle tehnoloogia mõju kohta mingis sektoris. Asja tuleb ikka sisuliselt analüüsida ja vaadelda.
Autori jutt on muidugi piisavalt segane ja lohisev, et tegelikult polegi hästi aru saada, mida ta seal öelda tahab
Sama hästi võiks küsida, kas pakiautomaat võtab postkontori töötaja töökoha.
Jah, ikka võtab, kuigi täidab sedasama töötajakujulist auku, millest artikkel kirjutab.
Samal ajal kuller, kes peab pakid füüsiliselt kohale viima, ei jää tööta, sest otspunktide sisuline muudatus ei muuda vajadust asjad füüsiliselt punktist A punkti B viia.
Mitte iPhone ei kaotanud telleri töökohta, vaid raha muutumine elektrooniliseks.
Selles kategoorias, mis loob eeldused kaardimakseteks, on eespool näiteks juhtmevaba internet ja odavad kaardimakseterminalid igas ajutises müügikohas, laadal ja letis, mitte iPhone.
To: Draax
Kullereid pakiautomaatide täitmiseks läheb tõenäoliselt palju vähem vaja kui neid kullereid, kes üritavad kaupa otse kliendi kodu uksel üle anda. Meil pole sellist kommet ka, et pakk visatakse lihtsalt ukse taha, vaid üritatakse ikka inimesele endale see üle anda.
Samas, kullerite arvukuse numbri tingib ka kaubahulk, mis läbi postiasutuse liigub.
Käisin Telegrupi üritusel ja rääkisin EXPOs riistvaratöötjatega. Põhimõtteliselt kõik serverite tootjad ütlesid, et kui midagi vaja osta siis tasub teha seda aasta alguses, sest hinnad sellel aastal tõusevad rohkem kui ühe korra. Pakkumisi tehakse 2 nädalaks ja ka need ei ole siduvad.
Põhjus on, et prosed, mälud ja ka kettad lähevad kõik TI parkidesse. Ühe sõnaga nende komponentide tootmissektoris lahendatakse hetkel suur nõudlus marginaalide tõstmisega, mis ilmselt hakkab kajastuma ka tulemustes. Nõudluse vähenemist lähima paari aasta jooksul näha ei ole. Pigem vastupidi.
Pakun, et buumime edasi.
Seega, kui TUNGIVAT vajadust ei ole (eraisikuna!!!) upgradeda, siis võiks selle tuima näoga “kaugesse tulevikku” lükata. Muideks, workaroundide hinnad ka reageerivad. Näiteks SO-DIMM to DDRX pesade üleminekud “kõiguvad” 4 ja 8 EUR vahel. Ehk siis järjekordne “megaael” on 4.x ja “keskmine” on 8+
Thunderbolt-2-PCIe 16x on kah roninud sinna 120 kanti. Kuigi hästi otsides saab veel ~75ga kätte.
Kui tavaliselt on andmekeskused ehitatud topeltkindlad, kus on mitmekordsed varusüsteemid, siis praegune rünnak on rebinud küljest mõlemad tiivad.
Iraani riiklik uudisteagentuur Fars teatas, et rünnakute eesmärk oli kaardistada ja hävitada andmekeskusi, mis toetavad Iraani vaenlaste sõjalist ja luuretegevust.
Paneme natuke puid alla Totu Cool paranoiale. Leid FB-st
" Probleem Lenovo arvuti bluetooth ühenduse kadumisega - lahendus
Mitte et mul oleks see probleem, kunagi oli, juhuks kui keegi puutub kokku samaga.
Lenovo arvutil kaob Bluetooth ühendus ja kõik, ei aita ei driverite uuendamine ega midagi. Otsisin Lenovo teh.toega seda viga kaua. Juba loobusime, aga mingi kahe tunni pärast helistas poiss tagasi lausega, see lahendus mis ma teile nüüd pakun, tundub nõia tantsuna, aga proovime…
Ühesõnaga lülitate arvuti välja. Tõmbate välja kõik juhtmed mis arvutiga on ühendatud, ja hoiate vähemalt poolteist minutit sõrme arvuti sisse lülitamise nupul. Pooleteise minuti pärast ühendate kõik juhtmed tagasi, ja lülitate arvuti taas voolu võrku.
Ehk on kellegi kunagi abiks."
Jävelikult. “MIDAGI” seal toimub. Midagi mida “meile ei näidata”. Jävelikult… kahtlane värk.
NB! Paljud inimesed ei tea ka seda, et “koduruuterid” alglaadimise ajal lähevad korraks TFTP režiimi ja “õigel hetkel” “musta maagia” abil saab sinna laadida nii püsivara kui seadistuste faili. Ja isegi sellise püsivara, mida veebiliides EI LUBA laadida. Kahtlane värk. Kahtlane, ma üten!
Kui ma õigesti mäletan, siis oli Thinkpadidel antenni sisse ja väljalülitamine realiseeritud mingi kavala softijupi abil ja mida omakord juhiti mingi Lenovo softividina abi. Kui üks või teine nendest oli puudu või seebiks keeras, siis asi enam tööle ei hakanud.
PXE boot on mingi 25 aastat tagasi juba leiutatud ja pole vahet, kas koduruuter või misiganes muu seade. Võid suvalise lauaarvuti ka sedasi käima ajada.
Need sülearvutid on üldse üks “nuhtlus”. Näiteks on WWAN modem (LTE) tihtipeale (FCC nõue) poest saabudes “disabled” režiimis. “Enablediks” saab seda keerata enamasti ainult Windowsi all ja tihtipeale vaja ka tootja enda mingit softijuppi.
Mul on just paari sellise “värdjalikkuse” jaoks üks Windows nurgas tolmu kogumas.
Sama on SIM PIN koodi küsimise “disable” (mobiilinterneti jaoks nt.). Saab Linuxi all ka, aga paras k… ja käpikud.
Sama on “juhtmevabade” universaalpulkade ja hiirte-klaverite-muudeasjade “paaritamine”
Ja veel paar kolm tootja-spetsiifilist ikaldust.
Sõanaga, kui VÄGA tahta, siis saab Windowsi nimelise ikalduse ka 100% majast välja peksta, aga see võib mõjuda rahakotile ja kitsendab ka teatud valikute ringi.
Jah, see kõik on mulle teada. Ja viimati ma tegin PXE boot + PVE unattended install… nii umbes üleeila
Minu iroonia oli suunatud pigem sellele, et “seebikarbid” “kodukasutajale” on reboodi ajal “blind flashitavad”. See on “feature”. Aga seda SAAB ka PARANOIA mõttes tõlgendada.
Ja põmst SAAB ka “rogue TFTP” abil kellegi seebikarbi “ära ownida”. Iseasi, mis mõte sellel pusimisel on.
Kusjuures, minu isiklik arvamus: Totu Cool ei ole üldse “totu”, lihsalt see TPM-ME “kinnisidee” on natuke nallakas. Jah, ta on seal, jah, kuratteab mida ta teeb. EI… veenvaid tõendeid abuse, ownimise või äkkimise juhtumite kohta meil ei ole.
On palju asju, mida SAAB teha, aga eriti keegi ei viitsi.
Aga vahel ikkagi teed, kui vajadus on. Näiteks trollid naabrit, kes on ostnud uue, BT toega ja “leitava” teleka ja vaatab seda nii, et seinad värisevad. Ja siis püüab seade nimega “PANE_TELEKAS_VAIKSEMAKS” kogu aeg BTga “paarituda”. Mõjub päris hästi.
WiFi kanali “puhatamiseks” võid vahel natuke ka “naabriga sõtta minna”. Kuigi tänapäeval on Wifi 6E ja WiFi7 paremad laternatiivid.
Aga üldiselt jah, erilist mõtet ei ole. Aga saab. Juba “rogue AP-ga” saab imeasju teha. Nt. kortermajas naabrite kodutehnika “enda külge imeda” Ja siis natuke s-s-seadistada. Saab. Aga ejole ilus. Ja nii ei tehta. V.a. kui naabri nimi juhtub olema Muriline, Enn Muriline.
Et sa ka ei saa iseisesvalt öigesse kohta kolitud…
Analoogia:
Minu kõrvalkorteris elab Genaadi. Naabrimutikesed sosistavad, et see on üks Kuri Genaadi, ta on “mahvjaga” sidemetes ja tal on kodus “pistol”. Ometi pole keegi päriselt näinud Genaadit kurja tegemas.
Teises korteris elab Kuri Arkaadi. Kuri Arkaadi tuleb ühel päeval, pistab mulle päriselt tulirelva nina alla ja ütleb, et kui ma tahan ka edaspidi rahulikult elada, siis pean hakkama talle turvalisuse eest maksma.
Märkad erinevust. Ühel juhul on meil selged, dokumenteeritud ja must-valgelt “abuse of power” juhtumid. Teisel juhul on meil kuulujutud ja oletused… ja mõned vägagi respektaablid turva eksperdid on tõsiseltvõetavalt öelnud, et “võib olla ohtlik”.
Onu Sämmil on tuuma pomm. See on ka ohtlik. Aga kuni Onu Sämm pole kaltsupäid kiviaega tagasi pommitanud, siis on see alles potentsiaal.
Kurjal Kääbusel on ka tuuma pomm. Õnneks ta veel ei ole seda kasutanud ja tegeleb oma “poolvendade” kiviaega tagasi pommitamisega tavarelvastuse abil.
There is difference between knowing the path and walking the path
Offf, mida sa helitehnika all mõtled, kui räägid “sangadest” paremast helitehnikast… kui pead silmas 1970-date või 1980-date raadioid, siis nendega pole varsti enam suurt midagi peale hakata, sest raadio kolib DAB+ peale üle ning ma olen kindel, et kui praegu nügitakse (see on õige termin!) kuulajaid sellele muutusele, siis ühel hetkel, paari-mõne aasta pärast, pannakse kõiki fakti ette - muretsete uue raadio või jääte kuulama oma raadioid ainult üle interneti, sest lühilaine kaob ära ning Radio Luxemburgi niikuinii pikkade lainete pealt enam ammu ei tule…
Ja siis võib neid sangasid või kvaliteetsemat vanatehnikat lihtsalt imetleda, et näed, lülitub sisse ja isegi töötab, aga midagi tarka sellega pole enam võimalik peale hakata.
Euroopas on vist juba 2 riiki kus raadiot üle õhu enam muudmoodi ei kuule, kui DAB+ vahendusel.
Ja VHS (tippmudelid) 150 EUR, S-VHS 250 EUR… muidugi lõpuajastu “juustusid” saab igalt poolt veel 15 rublaga, aga jäävad ka juba haruldasemaks. Odava otsa mehhaanika kärvab.
Okei, aga siiski, mida selle tehnikaga täpsemalt teha saab? Ainus mida saaks edukalt kasutada, on võimendi, kõlarid, aga muud plokid?
Minu kassetikas näiteks andis ammu otsad, ammu ammu. Sest igasugused rattad ja kummilindid seal sees lihtsalt muutusid rabedaks. Ühel hetkel ta enam ei töödanud. Sama tegi ka vana CD mängija ja see polnud sugugi 1980-date tehnika, vaid 1990-date algupoolel toodetud. Ainult raadio jäigi mängima + võim + kõlarid.
Offf, kiidan Su kirjanduslikku võimekust, aga peaksid arvestama, et vähemasti mina ei jõua nii palju lugeda, kui Sina kirjutad.
Arvan, et see thread, kui Sa muidugi uut ei taha teha, oleks hea koht, kuhu saaksid päeva lõpus kirja panna ka lühikese kokkuvõtte, et mida ja mis põhjusel kirjutasid. Vähemasti mina ei peaks siis elama üle ärevaid hetki, et midagi olulist jäi lugemata.
Sellepärast ongi NAKAMICHI, Pioneer jms. tippmudelid hinda hoidmas, et nende mehhaanika ei kärva. Osavad näpud vahetavad ka rihmad ära ja äratavad asjad uuele elule.
Eel- ja lõppvõimendi on “igavesed”. Ekvalaiser. Kõlarid. See on klassikaline osa.
Endast lugupidaval inimesel on loomulikult lisaks ka vinüülplaadimängija, nakamichi kassetidekk ja AKAI klaasferriitpeadega reel-to-reel.
Sellest pole ju midagi. CD, MiniDisk, DAT… need on DIGITAALSED… ei lähe mitte.
Digi poole pealt on mõttekas otse FLAC vms. kadudeta formaat läbi korraliku DACi analoogi lasta.
Analoog audio komplekt ei ole muusika kuulamiseks. Analoog audio komplekt on “selleks, et oleks”. Et oleks midagi komplekteerida, seadistada, vahetada, ehitada või koguni parandada.
