Kusjuures ARM-mäkile on hipid päris hästi järele jõudmas oma hardware-native Asahi Linuxiga, niiet on täitsa lootust, et selleksajaks kui Õun tulevikus Mikrosolgile ahistavuse ja nuhkivusega usinalt järele tormab ning näiteks M6-seeriast alates alternatiivbuutimise täiesti lukku keerab, saab Asahist äkitse vanematele M-seeriatele täitsa igapäevaeluks toimiva avatud hipisüsteemi, kuniks see vanem raud ise veel vastu peab.
1 Like
Sealt edasi on pilt hägusem - kas tekib tõsiseltvõetavaid RISC-V rauatootjaid igapäevaeluks sobivate boxide / läpparitega, mis kasutajaid digitaalsete lukkudega ei ahista?
Ma kirjutasin sellise lõigu:
Nojah, hariduspoliitika-teemas unustasin sinna oma teksti sisse kirjutada märksõna “Mac”, aga tegelikult see käis ka mäki ja kõige muude kohta: ärge tõmmake seda kultuurisõja-saagi jälle käima, see ei vii mitte kuhugi. Inimesed lihtsalt kaevuvad veelgi sügavamale oma kaevikutesse selle sõja käigus.
Aga te ei kuulanud mind…
Ma olen oma 12 a vana PC-ga üsna rahul (kuigi 3. graafikakaart ja 3. toiteplokk ja +10 TB HDD)
Ei tunne, et peaks uuendama.
Windowsi juures meeldib kasutusmugavus.
Tööga seoses olen olnud sunnitud Macbooki kasutama pool aastat, oli miski uhiuus tippmudel, mis maksis 2x mu Win läpaka hinnast (Dell XPS), ja ei läinud mitte. Riistvara oli jama, ekraan rikkus silmi, oli muidu uimane, sain aru, miks Chrome tabid nii populaarseks said - erinevate akende organiseerimine on ca 10% Windowsi mugavusest.
Probleem oli just rakendusprogrammide vahel liikumisega - sh osad brauseris elunevad teenused. Ma arvasin kunagi ka, et ma lihtsalt ei tea Macist piisavalt, aga selgus, et see ongi selline “sltt” 
Ma loodan, et Linuxilased vms varsti Windowsile järgi jõuavad. Seni, mis ma olen näinud, on samasugused kasutatavuse vead ja insenerikunsti nikerdised.
Arvuti või OSi tootmine on ÄRI nagu iga teinegi. (kui OSS maha arvata). Äri eesmärk on Kasumi Maksimeerimine. Paraku, mitte keegi ei tea päris täpselt seda Ideaalset Valemit KaZummi Maksimeerimiseks. Seega … “proovitakse” igasugu asju. Always online nõue või “rendimudel” või “pidevnuhkimine” ei erine ju mitte mingil moel BMW “rendimudelil istmesoojendusest”. Kuidagi tuleb ju kindlaks teha, milline on inimeste ja turu “taluvuspiir”. Kui palju täpselt saab “keskmist klienti” kottida ja nöökida ja mõnitada, enne kui ta ära läheb. Seda enam, et riist- ja tarkvaramaailmas on “lock in” veidi lihtsam korraldada, kui muudes majandusharudes.
Eesmärk on teenida Maksimaalne KaZumm pakkudes sulle “nii vähe kui võimalik” (minimaalsed omakulud) + teenides “kõrvaltegevustega”. Litsentsid, “rendimudel”, lisateenused, reklaam, kasutajaandmete müük.
Ega me mingil mahajäänud 20. sajandil ela, kus mõned veel sonisid “paremast ja kvaliteetsemast ja soodsamast tootest-teenusest kui konkurentidel” kasumi teenimise meetodina. Selle on ammu professorid Ivy League ülikoolides pihuks ja põrmuks teinud. Nüüd dresseeritakse MBA-sid ikka 1. KaZumm!!! 2. Investorite (fondid) huvid kõigepealt.
Ah klient või? Noh, see pidagu suu kinni ja maksku raha ära, meil on vaja kvartalitulemusi näidata.
1 Like
SELLEL teemal võiks ma terve romaani kirjutada. Esialgu olen küll piirdunud pisikese slaidiesitlusega, mida ma olen vahel mõnel üritusel ka ette kandnud.
Kange tahtmine oleks see doktortöö teemaks võtta - väga põnev interdistliplinaarne ala, mis hõlmab ergonoomikat, käitumispsühholoogiat ja disainifilosoofiat lisaks puhtalt infotehnoloogia teemadele.
Lühikokkuvõttena:
“Kas Linux imeb? Jah, ja jääbki imema!”
“Millal saabub Linuxi Desktopi Aasta? Mitte kunagi!”
"Miks?
“Sest
a) arendusmudel ei võimalda
b) arendajate peakuju ei võimalda
c) KASUTAJATE peakuju ei võimalda”
All OSes suck (except VMS) and we are totally worth 'em.
1 Like
Alati võiks parem olla, aga… vaevalt ka mäki riistvara isalt pojale kestab. Hakkab vast samuti viie aastaga lonkama ja vaikselt jäätmejaama poole piiluma. Dumbuserina mul puudub arusaam kas ja kuipalju opsüsteem kontrollib midagi. Lisaks on moodsal ajal niikuinii enamvähem kõik pilve-veebipõhine ja mul on kuri kahtlus, et kellel väga vaja küll ta ka mu andmetele käpa peale paneb. Nojaa kuumaks ei meeldi kellegile aga päriselus on 6,99 kaks korda vähem kui näiteks reklaamivaba jutuub…
Et ehk siis kuna sa arvutivärgist määratult rohkem tead kui mina, siis sa paratamatult näed asju teisiti.
Niisamuti pole keskmisel kallel sooja ega külma sellest, et keskmine auto enam ammu täismehhaaniline pole ja et seda labaselt kruvikeeraja, kuvalda ning 13 võtmega ei paranda, vaid sul peab olema ostetud ligipääs tarkvarale jne kammajaa. Talle piisab sellest, et sisseistudes saab peale võtit keeramist sõita punktist A punkti B ning tal on täiesti kamakaks et tema sõitude data kuskile (hiina) serverisse jõuab.
Vaimust vaesemad pididki õndsamad olema
3 Likes
See on aja jooksul muutunud… Väga Ürgsetel Aegadel haldas OS valdavalt ainult (magnetilisi)püsisalvestusseadmeid - peagu kõik OS-id olid DOSid. Disk Operating System. Hiljem, kui tekkisid mitmekasutajasüsteemid, siis hakkas tegelema ka mäluhalduse ja “ajajaotamisega”. Sõltuvalt süsteemist, lisaseadmed, terminalid, printerid jne.
Ja selliseks jäi OS roll pikaks, pikaks, pikaks ajaks…
Võrgutugi ilmus nt. Win3.11 for WorkGroups OSi “osana”. Enne seda oli see eraldi tarkvaratükk eraldi rahapaberi eest, tihtipeale mõnelt kolmandalt tootjalt.
Digitaalne video??? RAHA eest kuni Windows XP-ni välja. Meedia pleier koos koodeerimise-dekodeerimise mooduliga. Eraldi tarkvara, eraldi raha eest.
Elamuste Otsijatele võin demoda kui “tühi ja paljas” on Windows98 … ei mõistlikku videopleierit, ei koodekeid, ei fotode haldamise tarkvara ega üldse suurt mitte midagi. Win95 A variandis, muide, ei olnud ka BROWSERIT.
Ja kes veel teravamaid elamusi soovib, siis palun. DOS 3.3 – flopi ja kõvaketta kasutamine, serial ja parallel port ja “pilt” tekstireziimis. Pea-aegu KÕIK. Vsjo, finito. Mingi väga rudimetaarne kogus utiliite ka… aga tõeliselt rudimentaarne.
NB! Seda ikka mäletate, et pkzip / pkunzip oli tasuline tarkvara?
Tänapäeval on OS kõhus ikka väga ohtralt teenuseid ja lisaks on ports (no mitte just kõige kasutatavamat, aga sellist rudimetaarset, hädapärast saab hakkama) rakendustarkvara ka. Foto ja video. Browser. Ühte teist vist veel.
Selle ideaalseks näiteks on iPad, iPhone ja Android. OS “köögipoolest” ei tea, ega peagi teadma keskmine kalle mitte mütsigi… tal on äppid ja need teevad “mingit asja”.
Isegi seda sa ei tea, kus karu kõhus su failid on. Kas on telo kõhus või pilves.
Aga see paradigma sai “turule murda” ainult koos iPhone tulekuga – täiesti teine kasutuskogemus, teistmoodi paradigma, uudne seade.
1 Like
ttrust - oled Sa kunagi võtnud vaevaks endalt küsida – Mis Probleemi arvutustehnika Sinu jaoks lahendab? Kuhu sa päeva lõpuks jõuda tahad?
Mõistlik oleks läheneda sedapidi, et sul on mingi “Töö Mis Vajab Tegemist” (jobs to be done). Selle Töö hõlbutamiseks on mingi Rakendustarkvara. Rakendustarkvara valik võib (aga ei pruugi) dikteerida OSi valiku. OS valik võib (aga ei pruugi) dikteerida riistvaraplatvormi valiku.
Kui sul on vaja teisaldada 10 tonni betooni punktist A punkti B, siis on sul ühesugune tööriista valik, kui sul on vaja teisaldada 2 isikut punktist A punkti B kiirusega 230 kmh siis on sul veidi teistsugune tööriista valik. (NB! ja mõlemal juhul on päris laialdane valik teatud “tööriistaklassis”)
Arvutustehnika on, seejuures, isegi paindlikum ja võimaldab (ülekantud tähenduses) “teisaldada 20 tonni betooni JA 2 isikut punktist A punkti B 230 kmh”
ttrust, aga Puhtinimlikult ma mõistan su Probleemi. Ma vihjasin sellele siin:
To: Offf, oled Sa ikka kindel, et Sa mind kellegi teisega segi ei aja oma viimastes postitustes?
Mmm… omastarust ei aja:
"Asjade iseparandamine eriti sellises valguses, et esimest korda minule nähtavas ajaloos ei saa sa vanale riistvarale uut windowsit installida, ehk siis parandada enam ei saa. "
Väide, et “kui uut windowsi installida ei saa, siis “parandada ei saa”” on natuke äärmuslik
Päris julgelt – kuni 20 aastat tänasest hetkest “tagurpidi” (2006) on pea igasugune arvutustehnika täiesti edukalt “parandatav” umbes nagu nano-pingutusega. Sealt ajast veel tagasi minna on veidi küsitav.
Ja üldistusena : "kas sul on vaja “tööriista” “mingi töö tegemiseks” või on sul vaja “vindõusi” ?
Ja jätkuvalt, inimesena ma saan mõneti aru, miks paljud soovivad “harjumuspärast keskkonda” ja miks see neile oluline on.
See ei ole “kultuurisõda” vs. “*nix” vs. mäkk vs Win. Ma isiklikult võin mõnda platvormi eelistada mõnele teisele, aga kasutatavad on nad kõik. Ja lisaks veel hulk muid, mida siin ära pole toodud. Kõik nad on “vahelülid” “arvutustehnikaga suhtlemisel”. Mõni veidi parem ühes asjas, mõni jälle teises.
Minu isiklikus seisukohas, Issand andis meile Arvutustehnikaga suhtelmiseks Vahendid. 2 tk. Kõik mis tuli pärast SEDA on HEREESIA!
Front panel:
Perforaator:
To: Offf, okei, paistab, et Sa ei loe välja seda, mida ma tahtsin öelda, vaid Sa üritad lugeda välja kõike seda, mida sa ise enda mõtetes genereerid ning seda siis pidada minu ütlusteks. Paistab, et sa mõtled lihtsalt üle.
Ma püstitasin selle, kui filosoofilise nähtuse, kus, lisaks riistvara parandamise võimalustele või võimatustele, ma tõin lihtsalt näite sama asja ka tarkvara-riistvara sobitamise juures. Et kui varem sai iidvanal riistvaral uuema tarkvara üldjuhul käima, siis windows11 uuemate versioonide puhul seda enam teha ei saa. Mis sest, et protsessor, mälu hulk, kõvaketta maht jne. sobivad. Ja nii triviaalne see minu näide oligi, ilma, et oleks vaja süveneda sellesse küsimusse: “Mis probleemi arvutustehnika minu jaoks lahendab?”
1 Like
OK, võib-olla ma sain sust valesti aru. See väide on 100% õige ja vastab tõele. Win11 “kaitsemehhansimid” tõepoolest blokeerivad hulga vanemat tarkvara.
Kitsendus jällegi tundub mulle meelevaldne. Kui “vanal riistvaral” Win11 enam ei paigaldu (ilma äkkimata) või blokeerib vanemat tarkvara ja seda enam "ilma äkkimata) käima ei saa, siis võib ju valida mõne teise operatsioonisüsteemi ja kasutada seal analoogsete võimalustega tarkvara. Kas eesmärk peab olema nii rämedate “kitsendustega”, et justnimelt Win11 ja justnimelt SEE tarkvaratükk?
P.S. “Suur Sinine” ehk IBM garnateerib sulle, et mistahes tarkvara, mis on alatest aastast 1965 kirjutatud mistahes 360 seeria mudeli mistahes OPsüsteemi versioonile on muutmata kujul käitatav zSeries platvormil.
Siit moraal, et saab küll, kui tahtmist (ja kliendil (ohtralt) rahapaberit) jagub.
Ja HP (Compaq, Digital) pakub tootetuge nii VAXile kui VMS OSile ja riistvarale.
Näiteks “pesumasinasuuruse” 20MB (MEGAbaiti!!) kõvaketta peade paikahäälestamine maksab $20 000 + inseneri fiildimise kulud
Kui ma nüüd väga valesti ei mäleta, siis 20k taala puudumise tõttu tegi sama töö ära 160-rublase kuupalgaga insener, kasutades selleks oma haridust ja dokumentatsiooni (nii palju kui seda võtta oli).
Fiildimise kulusid eraldi maksta polnud vaja, need jäid inseneri enda kanda.
1 Like
Mis seal ikka taga nutta, pole Microsoft ainuke op-süsteemi pakkuja. Isegi tasuta alternatiive on - luksus missugune.
Kes väga tahab kasutada, see uuendas oma rauda juba varem nii-ehk-naa ja läks muretult Win 11 peale üle. Kes ei uuendanud, siis hetkel veel alternatiive on (siiamaani). Pole see esimene ega viimane kord, kui vendor lock-in jms. sigadus on ellu viidud - sellised asjad on olnud juba aastakümneid. Järgmine sarnane sigadus on sellel aastal ootamas androidi kasutajaid ees.
Suurem jama tekib siis kui ka muud alternatiivid kaovad.
1 Like
Muidugi, ega päris muretu elu ei ole, visatakse ka alternatiividele kaikaid kodarasse: California introduces age verification law for all operating systems, including Linux and SteamOS — user age verified during OS account setup | Tom's Hardware
EDIT: ja kaugel ka EU-s sarnases asjad siis on. “Chat Control” vaevalt viimane idee on, küll tahetakse ka op-süsteemide kallale minna peale seda.
Isegi Eesti NSV-s olid sellised kõvakettad. Vahetatavate ketastega. Oma silmaga sai nähtud.
Mõttes “olid”. Mina räägin sellest, et “on”. Kõvemates Kontorites. Ja Kõvemad Kontorid nagu HP ja IBM ja Unisys pakuvad ka täna tuge ja varuosasid.
Veidi pikk aga ikkagi huvitav lugemine - “mitte ATM-id ei jätnud panga tellereid tööta, vaid iPhone”.
Haakub Rain Lõhmuse jutuga, et enam ei konkureeri pangad (ja LHV samuti) omavahel vaid tehnoloogiafirmadega.
The lesson is worth stating plainly. The ATM tried to do the teller’s job better, faster, cheaper; it tried to fit capital into a labor-shaped hole; but the iPhone made the teller’s job irrelevant . One automated tasks within an existing paradigm, and the other created a new paradigm in which those tasks simply didn’t need to exist at all. And it is paradigm replacement, not task automation, that actually displaces workers —and, conversely, unlocks the latent productivity within any technology.
vt. Why ATMs didn’t kill bank teller jobs, but the iPhone did
2 Likes