ENE-MARGIT TIIT ⟩ Rahvastikumuredest kaine pilguga – oht on asendada üks tulekahju teisega Keegi tõstab nüüd õigesse teemasse, aitäh! Kuigi ka see on hea teemaviide.
Väga hea ja argumenteeritud artikkel professorilt.
zuper atriccel 
Kuulake ja mõelge kaasa. Tuleviku teravaim probleem meie ühiskonnas. Sellised inimesed on meie kuld. Kui nemad kaovad, kes siis samaga jätkaks? Järjepidevus kultuuri, keele ja rahvuse hoidmisel.
Maksumüüru taga. Kokkuvõte?
Ekslik on arvata, et peamine oht rahvusele ja keelele on arvukuse vähenemine.
Statistikaprofessori tase aga reformarid kiidavad muidugi.
1 Like
Uh milline demagooia, rumal ümmargune bla-bla )))
Jou, selle jutu nüüd küll sõnastas vestlusrobot. Sealt ülearu kaunist kõnekeelt oodata ongi vähe liig?
Valgete inimeste arvukust saab tõsta vaid ühel meetodil aga selle vasu on feministid ja muud liberaaldemokraadid. Sakslased oleks hetkel haruldus kui Aadu poleks tegutsenud nii nagu ta tegutses. Tegelikult oli kõik ok ja kontrolli all aga keegi sant amidemaalt rikkus ilusa gambiidi )))
(Lugege Trumani memuaare)
Tegelikult tuleks alustada haridusest ja siin on täiesti kiired ja lihtsad lahendused olemas.
- Lasteaiad peavad olema tasuta ja kõigile kättesaadavad.
- Poistele ja tüdrukutele eraldi klassid ja eraldi õppekavad, nii nagu see vanasti oli.
- Ülikoolides tuleb enamus pehmeid erialasid sulgeda, nii et tibinad ei läheks enam sinna oma lapsepõlve pikendama, vaid keskenduks pudinatele.
Pehmed erialad võivad jääda aga seda raske raha eest mis ei tule maksumaksjalt, tehku sotsmeedias minetti näiteks, mis iganes …
Odot?! 3. punkti osas küll tahan vaielda: tibina valikud ei peaks olema pehmed erialad vs pudinad!! Ja üldse, mis üldistamine?? Sama võiks lauaga lüüa, et noormehed on mõttetud nolgid ja joodikud? Sellistele polegi lapsi vaja…
See teema kisub juba väga vastandumiseks… Meie ühiskonnas on nii või teisiti vaja nn tehnokraate…tööl ikka näha, kuidas nn kõrgharidusega noored inimesed elu tunnetavad ))) Vahest nagu otse välja öeldes lambad…)))
Erinevad õppekavad on rumalus. Poiste ja tüdrukute klasse eraldi teha on proovitud ka meil eri aegadel ja mitte mingeid oodatud tulemusi pole need andnud. Näiteks Laagri koolis tehti selline eksperiment Ülo Vooglaiu idee järgi, mis lõpetati ära sest mingit kasu polnud. Vooglaid polnud suurem asi teadlane tuli lõpuks välja.
3 Likes
O tähega seltsimehelt järjekordne uhuuväide.
Wikist võib lugeda:
Aastatel 1965–1975 oli ta TRÜ õppejõud ning TRÜ sotsioloogia laboratooriumi asutaja ja teaduslik juhataja, kuid ta vallandati ja heideti NLKP-st välja, sest tema teadustöö tulemused polnud kooskõlas Eesti NSV juhtkonna ideoloogiliste taotlustega.
Tuleb välja, et tänastele kultuurmarksistidele on Vooglaiu tööd samuti pinnuks tagumikus.
1 Like
Kas see ongi see vastandumine mida Eesti 200 lubas?
Teadustöö tulemused ei olnud Nõukogude ideoloogiaga kooskõlas ja seetõttu tänases mõistes tühistati.
Ja mis on vahepeal ajaga muutunud? Teadlased kes nüüd ei jooksnud ideoloogilise uhuurohepöörde ja inimtekkelise kliimasoojenemise ideologismi suunaga kaasa, tühistati ja jäeti rahastusest ilma.
Mulle ikka meeldib kuidas üks tarkpea seletas, et teadlaste konsensus on kokku leppinud, et kliimamuutused on inimtekkelised. Kõlab olemuselt umbes nagu delfi faktikontroll.
6 Likes
Kui udupeen on see piir kus lõpeb teadus ja algab prostitutsioon ? Või vastupidi … Nõuka ajal oli sellega võib olla isegi lihtsam, kui olid nõus kaasa ümisema partei noodi järgi siis eriti ei segatud teadust teha. Humanitaaraladel olid olud raskemad, need kes sellega tegelesid pidid ikka kõvasti ulguma partei taktikepi järgi.
3 Likes
Ekspressis oli just pikk lugu, kus räägivad oma probleemidest noored naised - ehk need, kelle käest tuleb küsida, mida neil päriselt vaja on.
Järgnevalt (pädeva) AI tehtud kokkuvõte. Nõustun, klapib minu kogemusega ja teistelt kuulduga.
Siin loos jookseb läbi üks keskne mõte: naised ei vaja ainult “rohkem toetusi”, vaid laiemat kindlustunnet – tööelus, kodus, suhetes, tervises ja teenustes. Kümne ema kogemused kirjeldavad, kuidas üksindus ja ebavõrdsus tekivad just nendes kohtades, kus süsteem eeldab, et “küll ema hakkama saab”.
Mida naised (emad) tegelikult vajavad
- Töö- ja sissetulekukindlust
- Reaalne kaitse tööandja surve ja diskrimineerimise vastu - pärast vanemapuhkust (tagasi samale ametikohale, ausad palgatingimused, karjäärikatkestuse mõju vähendamine).
- Palgakasvu ja arenguvõimaluste “järeleaitamine” naasmisel (läbirääkimised, palgaturu muutuse arvestamine).
- Paindlik töö (osaline koormus, paindlik graafik) ilma karistuseta karjääris.
- Turvaline ja kättesaadav lapsehoid
- Sõime- ja lasteaiakoht kodu lähedal
- Taskukohasus ja võrdsus omavalitsuste vahel
- Kvaliteet ja paindlikkus
- Hoolduskoormuse õiglane jagunemine
- Väga suur osa “nähtamatust tööst” (majapidamine, logistika, haiged lapsed, vaimne koormus) jääb emale. Naised vajavad päriselt jagatud vanemlust, kus partner:
- võtab hoolduslehed ja korraldab logistikat,
- panustab ajaliselt ja rahaliselt võrdselt,
- ning süsteem toetab seda (nt isadele reserveeritud vanemapuhkus pikemalt kui 1 kuu).
- Õiguslik ja finantsiline kaitse suhetes
Lugudes tuleb korduvalt välja risk, et naine jääb:
- ilma sissetulekuta (vanemahüvitis “vormistatud mehe nimele”),
- ilma varast (vara ainult partneri nimel, varalahusus surve all),
- ilma läbirääkimisvõimeta (majanduslik kontroll, “raha eest aruandmine”).
Naised vajavad:
- oma sissetulekut ja kontrolli raha üle, mitte skeeme, kus sõltuvus kasvab,
- selgeid kokkuleppeid, kuidas kompenseeritakse koju jääja pensioni- ja karjäärikahju,
- paremat juriidilist kaitset kooselus, et lahkumine ei tähendaks “lapsed emale, vara mehele”.
- Elatise ja peretoetuste süsteemi, mis ei karista üksikvanemat
- Elatise nõudmine on tihti kurnav ja ebatõhus; võlgu ei tasuta, kontroll nõrk.
- “Ametlikult pole üksikvanem” olukorrad jätavad naised vahele: isa on paberil olemas, kuid panust ei tule.
- Naised vajavad, et elatis oleks reaalselt sissenõutav ja üksikvanema toimetulek ei sõltuks juhusest või vanemate abist.
- Vaimse tervise ja taastumise päris toetus
- Kogemused näitavad läbivat väsimust, läbipõlemist, depressiooni riski, eriti kui lapsed sünnivad väikese vahega või tugivõrgustik puudub.
- Naised vajavad:
- taastumisruumi, mitte survet saada mitu last järjest,
- kättesaadavat vaimse tervise abi, raseduskriisi nõustamine jms,
- ühiskondlikku ausust: sünnitus ja väikelapseiga ei ole alati “ainult rõõm”.
- Tugivõrgustikku ja vähem üksindust
- Olgu tegu saarel üksi toimetava emaga, üksikemaga või “kärgpere musternäidisega” – läbiv tunne on, et vastutus jääb naisele.
- Vajatakse praktilist abi: asendushooldus, ajutine lapsehoid, lähedaste tugi, kogukonna teenused.
2 Likes
Isegi kui kõik need asjad eksisteeriks jätkuks iibe langus. Riik ei saa olla kõigile naistele abikaasaks. Probleem on hoopis milleski muus, millest aga rääkida ei taheta, sest Varro.
8 Likes
AI rämps vallutab selle foorumi… 
2 Likes