Offf on enda kirjastiiliga siin juba vähemalt kahe tegelase, myko ja muureku, täielikult endast välja viinud, kui nüüd Offf kinnitaks, et ta raputab neid lühendeid ja nimesid varukast, mitte ei vaata oma tehtud tööde märkmikust või ei otsi internetist, siis jookseks mul ka juhe kokku. 
Aga palun… igaüks saab ise testida. Kirjutad välja ladina tähesiku… ja proovid kas suudad peast panna vastava tähega algava
a) linuxi konsoolikäsu (programmi)
b) lühendi või akronüümi
Tõsi küll, digitaalse video maailmas ma tegelikult ei ole eriti kodus, mõnda asja pean vahel ikka vaatama ka, aga põhiasjad HDR10, HEVC, VC1, x.256 jne. on ikka pähe ka kulunud.
Riistvara maailmast (ajaviiteks proovisin, peast tehtud)
AGP
BCD
CPU, chipset, channel, capasitur (ja jnii edasi, neid on palju)
DAC, DRAM, DMA, DP (ja jnii edasi, neid on palju)
EGA, EEPROM, EBCDIC
FPGA
GPU
HDMI
ISA, IPS
J - jään vastuse võlgu
KLOC, KB
LED
MUX
NVRAM
OTDR, OOP (see on ka natuke sohk, see on paradigma), Optron (Optic decoupler)
PGA, PROM, PCI
Q-Bus
RAM, RAMDAC, Resistor
SCSI, SDRAM
TTL, TTY, TWAIN ja nii edasi lõputult, neid asju on palju
UDMA, U320
VLIW, VHDL, VESA, VGA
XMODEM (ok, see on natuke sohk, see on protokoll), XGA
YMODEM (ok, see on natuke sohk, see on protokoll)
ZMODEM (ok, see on natuke sohk, see on protokoll)
Tegin peast, kas nüüd läks juhe kokku 
?
Siis ma olen ju vist teinud inimkonnale heateo, kui vähemalt ühel inimesel on juhe koos ja võib pühapäevase sixpackiga juhtme kokku laskmise vahele jätta.
Aga üldiselt - ärge esitage Sõgedale Opossumile VÄLJAKUTSEID.
S.O. on “hardwired”, geneetilisel tasemel, reageerima, niipea kui keegi hakkab ütlema, et “seda ei saa parandada, teha, implementeerida, realiseerida” ja tunneb tugevat sisemist instinktiivset tungi tõestada vastupidist.
Ja nüüd ma siin mõtlen, et kas kurat siis tõesti pole “madalama kihi” akronüümi, mis algaks tähega “J” ja JPEG (JFIF) on terves selles loomaaias ainuke, kurja küll! Ja googlet/AI kasutada (vastavalt reeglitele). Decibel tegi mu päeva heaks. Nüüd on mul veel üks asi mida vaikselt kohvi kõrvale nuputada.
EDIT: Ma olen juhm (või liiga vähe kohvi, alles kolmas tass käsil) - JTAG - ja see vaatas mulle laualt vastu ka veel, kurat võtaks.
Tõstsin siia, nagu paluti. Eks ta oligi teematriiv, aga mina ei alustand. Ausõna Rahvastikumuredest kaine pilguga – oht on asendada üks tulekahju teisega - postituse nr713 tegi Offf
Igasugu rihmasid ja kummirulle saab tänapäeval väga edukalt tellida/taastada/3d-printida. CD-mängijatega on jah kurvemad lood.
Miks NAKAMICHI ja AKAI kestavad. Nakamichi polnud ju üldse audio-kontor. Nad tegid peenmehhaanika laboriseadmed ja igasugu muidu 0.0001 tolerantsiga töötlust nõudvaid vidinaid. Ja siis tegid ajaviiteks mõned “deckid” ka. NB! Sisusid st. just mehhaanilist osa tegid nad ka muudele kontoritele allhankena. Need (kindlad mudelid ja bärndid) on ka asjatundjate hulgas väga hinnatud.
Masstoodang “väsib” mehhaniliselt. 197x ja 198x Pioneerid, Nakamichid, AKAI, Fischerid, Maranzid ja veel mõned brändid… kestavad. Kuigi jah, mõni rullik v. rihm lõpuks ikka järele annab. Mis teha, see orgaanilise keemia tööstuse toode lihsalt täna ei ole nii “igavene” kui Emakese Looduse poolt loodud ja aastamiljoneid stress-testitud materjal
Ja analoog helitehnikas on teatud nostalgiline “vibe” mida D-klassis ei kipu olema. Kuigi objektiivselt võttes teeb D-klass teatud oludes kindlasti PAREMAT heli. Kui päris segi keeranud audiop…ded maha arvata (kes 10 000 eest “ussiõli” ostavad) siis CD-DVD kindlasti ületab helikvaliteedilt vinüüli. Aga inimese sageduste kuulmise võimetel on omad piirid. Ja mingist hetkest alates on See Tunne palju olulisem kui helikvaliteet objektiivselt.
Ja mõistlik inimene ei pea Selle Tunde saavutamiseks matma kümneid tuhandeid või rohkem.
Kahjuks jah, See Maailm on kohati reostatud “audiophoolidega” kelle nauding helisüsteemist on võrdeline sinna sisse taotud rahanumbriga.
Sama asi on luksuskaubaga. Kas Birkini käekott hoiab huulepulka ja puudert paremini enda sees kui Gucci? Või mingi kolmas bränd. Ilmselt mitte. Aga inimene ostab Tunnet. Päris hea raha eest müüakse.
Siin on lisaks “mõnusale tundele” veel üks nüanss: justnimelt see asjaolu, et vanakooli võimendid polnud niivõrd lineaarsed kui tänapäeval, lisas lõpptulemusse sagedusi mida fonogrammis polnudki - näiteks intermodulatsioonmoonutus on võimeline lausa niiöelda “tooma kuuldavasse sagedusalasse” ultrahelisagedusi (juhul kui neid fonogrammis sisaldub), mida täiesti lineaarse taasesituse puhul inimene ei kuule (lihtsaim näide: üks siinussagedus ultrahelialas miinus teine siinussagedus kuuldavas alas võrdub intermodulatsiooniproduktina kolmas lisasiinussagedus kuuldavas alas). See võib seletada, miks vanakooli võimendiga kuulates mõni väidab, et vanal vinüülil justkui “rohkem sära” võrreldes samast arhiivilindist tehtud CD reissue’l sama võimendiga kuulates - ADC almost-brickwall filter lõikas ju misiganes ultraheli mis arhiivilindil oli pisut allpool Nyquist’i maha ning intermodulatsiooniprodukte tekib kuuldavasse sagedusalasse sedasi pisut vähem, kuulates sama pisut mittelineaarse võimendiga võrdlevalt.
Siingi on lisaks “mõnusale tundele” veel üks nüanss: hästihoitud kasutatud Birkin on järelturul pisut kallim kui täpselt sama Birkin uuena poes täpselt samal ajahetkel (because reasons, täpsemalt siis tootjapoolne pirtsutamine, et kellele nad üldse poes müüvad ja kellele ei müü).
2 Likes
Nüansse on rohkemgi vist.
Esimene see, et teoreetiliselt on CD parem andmekandja, aga koos muusikatootmisega vinüülidelt CDdele kasvas tootjate arv, tulid uued tootjad ja kvaliteet muutus ebaühtlasemaks.
Teiseks see, et igasugune kvaliteet sõltub algmaterjalist ja mitte iga muusika pole nii nüansirohke, mis vajaks high end meediat ja esitlustehnikat. Sellest ka hinnang, et tavalise elektroonilise raadiopopi juures pole väga suurt vahet, piisab 320 mp3-st ka, kõrvale ei anna see kallim tehnika väga juurde.
miinus ja miinus on null
Tõsiselt või? Kala ja kala on porgand?
Nevermind, vaatasin subwoofri seadistuse seisukohalt
Lahutasime toodud näites siiski sagedusi, mitte amplituude
1 Like
Lihsalt infoks jätan siia “esimese ettejuhtuva valiku”, et inimestel tekiks arusaam, mida 1970ndate arvutustehnika tegelikult täna järelturul maksab:
Üks “kaart” on 200-300-500 dollarit… ja sul on vaja minimaalselt CPU, RAM, IO ja ilmselt veel nippet näppet. Täiskomplekt (töötav ja testitud) tuleb hinnalt sama äge kui tutikas Mac
1 Like
Geniaalne 555 kiip saab 55 aastaseks ja toodetakse seda endiselt miljardites.
4 Likes
Torkasin isegi just täna ühe sellise skeemi.
2 Likes
Järjekordne soodne koolitusvõimalus (vt. lisaks ka #JuicyFields, #OneTree, #Upaet)
https://www.skool.com/the-liberty-engine-project-7144/about?ref=21cdab59e01a4233a357cfea43f2288c
Veits vales teemas ei ole või?
Minu arust ei ole.
Kuigi su mure on teatud määral mõistetav, pole antud juhul erilist võimalust, wt peast üksratturid ümber kajastatud viite üksteisel noolt lihvima hakkavad ja ise takka kiidavad, et on ikka hea asi küll : )
Mõnda nähtust võib lihtsalt kaugelt vaid korra vaadata, pole vaja kohe käsa küünarnukini masinasse ajada
Kuidas AI ja 150 aastat vana kodeerimistehnika abil 150 tuhhi uuki pandi:
1 Like
Muinasjutt aastast 2035
Tegelased: Intelligentne Operatsioonisüsteem (IOS), Entitled Ettevõtja: EE, See Arvuti kus Raha On: SERO, Osav Kelm: OK
EE: “Arvuti, loo mulle krüpteeritud ühendus Sinna Arvutisse Kus Raha on!”
IOS: “Ma ei saa seda teha, sinu saladuste ligipääsuõigused on liiga nõrgad”
EE: “Mida kuradit! MINA olen siin peremees! Ma tean ise mis ma teen. Olgu ühendus loodud!!!”
IOS: “Hea küll, ma proovin…”
[Bzzzzzzzzzzzzzzzzzzz…]
IOS: “Ma proovisin, aga SERO keeldub ühendust vastu võtmast, sest sinu saladuste ligipääsuõigused on liiga nõrgad”
EE: “MIDA! Raisk! Joodikud! Päevavargad! Loodrid! Seanahavedajad!!! VÄLJA MINU ETTEVÕTTEST!!!”
OK: “Isand Ettevõtja, targim ja ettenägelikem ilma peal, ma mõistan sinu muret, soovin sind aidata. Ulata mulle oma saladused ja Sinu Soovid saavad täidetud ja Sinu Tahe Sündima…”
EE: “Vot. Õppige, lollakad kastid, kuidas peab vastama…”
[annab saladused üle]
Eesriie