Ehk oli sul siis lihtsalt uuendatud installikas, kus see tcp/ip addon oli kohe kaasa pandud.
Tänapäeval on sul lisaks vaja serverit “chimera proxyga” mis kõik uuemad tilulilud veebi seest välja roogib ja Netscape 1.x või Opera 2.x jaoks söödavaks tõlgib. Kuigi leidub ka omajagu “retroveebi” mis on teadlikult 1990-modes tehtud. Tegelikult on mingi 2-3 gopheri saiti ka veel elus 
1 Like
Workgroupis vist töötas jah kui õige grupi nime seadistasid aga serveriga ühendamiseks pidi vist ikka rohkem seadistama. Mäletan, et Novelli jaoks pidi eraldi kliendi installima kuna winni oma klient ei toiminud kuigi hästi.
Ta rääkis sinu serveriga NetBEUI või IPX/SPX protokolli. Sa said kasutada faili ja prinditeenuseid ja ilmselt veel mõnda kohtvõrgu teenust. Heal juhul ehk ka oma emaili serveri mailboxi kaudu lugeda. Väga erilisel juhul ehk ka uudisgruppe. Aga mitte netibrowserit või mõnda üldiselt Internetiga seostatud teenust kasutada. Sa olid oma kohalikus kohtvõrgus ja mitte sammugi kaugemale sa sealt ei saanud. Ja kui kohalik adminn oli kohalikku serverisse mõne proksi teenuse püsti ajanud, siis seda said kasutada.
Ma olen ise niimoodi netis “surfanud”, et mingi imeliku kohvõrgu terminaliemulaatoriga läksid kohaliku võrgu kaudu serverisse, mis teise jala otsas juba tcpd oskas, sealt tegid anonymous telneti mõnda ülikooli (jah, ülikoolid olid veel 199ndate keskpaigaini nii lahked ja usaldavad, et “anonymous” kasutajaga, ilma paroolita sai miingit portsu teenuseid ja ressursse vabalt kasutada. Ära usu, kui ei taha ) ja sealt siis gopheri ja ftp ja tin abil “surfasid”. Niiet vahuvagu taga.
Aasta siis oli… ma pakun 1993 või sinna kanti. Muide, see oli napid 32 aastat tagasi. Mõni siin pole nii vanagi
P.S. Sellest veel napimad 6 aastat tagasi umb 1987 oli NLiidus vist umbes 2-3 internetiühendust. Moskva TAs vist ja Leningradis vist ka. Igatahes teadlane või uurija sai minna 7 luku taga olevasse tuppa, Eriti Turvalise Terminali taha ja midagi teha nii, et 2 KGB offitsiiri seisid selja taga ja piilusid üle õla.
Ja see polnudki nii ammu. Eriti kui mõelda, et W124 ja mõned muud selle ajastu “sakslased” vurisevad meil igapäevaselt tänavapildis. Ja ei tundugi nii väga “ürgaegsed”
2 Likes
To: Offf, vabalt sai sellist asja koos kasutada: MS-DOS 6.2 + Win 3.11 + Netscape ja veebilehed tulid kõik ilusasti lahti ning Yahoo! ja AltaVista (viimane tuli veidi hiljem) oli siis Google asemel.
Muidugi, selles on sul õigus, et igalt poolt seda kõike teha ei saanud.
Väike timeline. 1990ndatel ruulis üldiselt kombo MS-DOS + Win 3(11). Ja 386
Väga vähesed olid nii jõukad, et hankida endale võimsam tööjaam 486 (või esimese põlvkonna Pentium) protsessori ja 16 või suisa 32MB mäluga. (Ma sain näiteks P1 66 32MB RAM näpuga katsuda ja see tundus ikka hüper-super).
4MB RAM oli juba “uhke”. Arvutid jagunesidki “It can run DOOM” ja “not enough RAM”
486sx, 4MB RAM kärakad olid midagi suurusjärgus “kasutatud Audi saksamaalt” hinnaklassis.
Ega see iseseisvumine ja krooni kasutuselevõtt oli ka alles äsja olnud, eks.
Väiksemate ettevõtete serverimaailmas ruulis Novell. Internetiühendus oli vähestel. 64kbit/s (bitti, mitte baiti) frame-relay oli vist 20 000 krooni kuus või sinnakanti. (Siin võib mälu alt vedada!!!)
Sealjuures oli x86 ikkagi “odav” säästuplatvorm. Mõni üksik õnnelik kujundaja sai Maci. Enamasti kujundati-küljendati meie raamatud, ajakirjad, ajalehed ikka photoshop-quark-Xpress ja mis nad seal veel olid, meetodil. Kõige parem arvuti oligi küljendajal ja pilditöötlejal. Ikka 486, SCSI HDD ja vähemalt 16 MB RAM. Aga ma mäletan, et ühe “trükikojakõvluliku” pildi töötlemine võttis ikka tunde. MIllest enamiku aega oodati kõvaketta (lugemine v. swap) taga.
Siin-seal mõnel üksikul “kunnil” oli 16MB RAM 486 66(dx) mis Windows NT3.51 (hiljem 4) ära suutis vedada. Need olid ka need masinad, kus peal hiljem (pira) Win95 prooviti.
Ülikoolides olid tõsisema GIS,CAD väänamiseks Sun sparcid (Sun tegi ülikoolidele kõva alet. Raha! Raha! Raha!) vähemal määral HP, Cadmus, Apollo, Dec Alpha
(Neid saab Tartu Ülikpooli Arvutimuuseumis imetleda).
Lisaks oli alles hiljuti ENSV tiitlit kandnud vabariik na “kahtlane” ja “päris” arvutusvõimsust ei tahetud meile hästi müüa. (USA ekspordipiirangud). Ülikoolid “smuugeldasid” Sunne “tutvuste kaudu” üle kadeemliste ringikondade ja välisülikoolide.
Minide klassist oli populaarne Digital VAX. Üks neist on säilinud ka Tallinna Arvutimuuseumis (aga pole töökorras ja väidavad, et nad pole ka suutelised seda töökorda seadma ja välisest abist nad kategooriliselt keelduvad).
Mõnel suurel ja jõukal ettevõttel olid ka DEC Alpha või Sun serverid andmebaasi ketramiseks.
Mõne korpi. tütres oli ka vast AS/400 ja või mõni muu “Suure Sinise” kastike.
ETVs tehti arvutigraafikat Amiga kodukasutajale mõeldud laua-arvutiga.
Ehk siis vaesus, rahanappus ja post-sotsialism tegi Eestist valdavalt x86-maa. Kuna see oli “odav” (suhteliselt) ja seda ei loetud tollal “päris” arvutiks. Võimekuselt 486 juba peaaegu oli, aga tarkvara nappis. X86 UNIX on veel täiesti omaette teema. Ütleme nii, et õieti platvorm juba oskas, aga “päris” serveritarkvara koha pealt oli x86 maailm näljapajukil. Ja jäigi sinna, kuni x86 BSD ja Linuxi saabumiseni.
Veel aastal 2000 oleks inimesed hakanud kõva häälega naerma – meil on ikka “päris” serverid, “päris” UNIX-iga, kui keegi oleks hakanud linuxi serveris kõnelema. Ettevaatlikult muidugi prooviti, umbes nagu III järgu teenused liikusid tasapisi linuxi peale. Aga “core enterprise” “corporate everything” “absolutely vital” “cashcow” põhiteenused, mille peal rahavoog seisis jäid veel 5-6-7 aastaks “päris” serverite ja “päris” OS mängumaaks.
Iseenesest see x86 kesksus ei olegi väga halb olnud. Mõtelge kui palju pärandsüsteeme ja taakvara me EI PIDANUD kusagil 2000 esimese kümnendi keskpaiku välja viskama ja välja vahetama Olen isegi Sun sparc solaris → Opteron x86_64 linux migrat tegema. Ei olnud üleliia lihtne ega mugav (kuigi polnud ka tapvalt ajumurdev).
1 Like
Ma pole kunagi väitnud, et “ei saanud”. Ma väidan, et “otse karbist” ja “poest” tulnud … ei saanud. Vaja oli lisatarkvara a la Trumpet Winsock vms. MS lisas selle TCP/IP stacki sinna alles hiljem. TCPIP addons. Võimalik, et tarniti ka sellist Win311 installikat, kus see addon oli kohe kaasas. Browseri pidid ka juurde installima. Ei olnud “karbitootega” mitte ühtegi kaasas. Browser “istutati” Win98 sisse ja siis käis ka tükk aega lisa kära, kas netobrowser ikka on “os lahutamatu osa”.
Viska ajaviiteks mõni Win98 või Win95 kusagile virtukasse ja vaata kui “tühi ja paljas” see asi on. Ei midagi… ei browserit, ei mailiklienti, ei mingit mõistlikku pildivaatajat - minimaalset fototöötlejat. Isegi lihtlabase USB või BT tööle ajamiseks pead midagi installima.
Ja mis peamine… ei ühtegi mõistlikku “draiverit”. TÕmmaks netist, aga… kuidas saab netist tõmmata võrgukaardi draiverit, kui OSis ei ole võrgukaardi draiverit… eks ole.
Liin 3.11, Win95, 98, Me olid ikka vägaväga “lagedad”. WinNT, 2000 olid natuke vähem “lagedad” aga ka üsna lagedad.
See “otse karbist” võimekuste komplekt, millega me TÄNA harujunud oleme, tuli alles WinXP ajastul. Kuigi vist DirectX tuli ikkagi eraldi paigaldada. Vist!!! Ma pole nii “uute” OSidega viitsinud mängida. Pigem on retrotamine seal DOS, Win9x maailmas. Või linuxi. Ja tänapäeval on ka FreeDOS. DOS nagu DOS ikka, aga võrgu, usb ja muu sellise “tänapäeva luksuse” käima ajamine on tükk maad vähem tülikas ja nikerdamist-nihutamist nõudev.
2 Likes
Härrased, te olete lihsalt unustanud, KUI VÄHE teile OS litsentsitasu eest featüüre anti.
ja 1970ndatel anti VEEL VÄHEM. Näiteks “karbist” oli toetatud mõni (sama tootja!) printer ja ehk magnetlindi ja perfolindiriider ja perfokaardiriider. Aitab teile küll. Natuke mäluhaldust näpuotsaga peale.
Virtuaalmälu – aga palun, osta kallim riistvara, mis seda toetab ja vastava toega OS versioon.
Kõvaketas… noh, jah… aga see “kõvaketas” on “nagu mälu”… sinna saab kirje kaupa kirjutada ja lugeda. Otse. nii öelda “raw” modes (ja vaata, et sa “naabrimehe aadressile” ei kirjuta!!!).
Ah tahate FAILISÜSTEEMI ka… nooo, see luksus on meil ainult premium tier mudelitel ja siis tuleb soetada veel ka vastav OS versiooni litsents.
Jah, selleks, et kõvakettal oleks ka FAILISÜSTEEM (as we know it) (C:\tere.txt) tuli välja köhida eraldi rahapaberit. Kusagile sinna 1970ndate alguse kanti oli umbes nõnda.
IBMil oli üldse oma “süsteem”. Kasutajale oli “teenusekiht” mis nägi hoopis teist moodi välja. Kusagil süsteemi “kõhus” olid lindiseadmed, kõvakettad, mälud, mingid kummalised esuteerilised salvestussüsteemid, mis on tänapäeval juba unustusse vajunud… kasutaja teenusekihist tellis “tahan tekstifaili” või “tahan andmebaasi” ja siis see talle tehti. Kuhu ja kuidas, see polnud lõppjasutaja asi. Selline “pilveteenus” 0.1
Sa ei tea, kus su asjad on. Kusagil. Süsteemis.
Ehk siis… “teatud võimekused” mis jõudsid lõppkasutaja töölauale talutava hinnaga kusagil alates 2010 olid olemas juba 1955 … ROPU ja VÄGA ROPU raha eest.
Mõned teised võimekused, mis jõudsid lõppkasutaja töölauale juba 1995 … neid ei olnud 1955 üldsegi mitte olemas ja PUUDUS mistahes tehniline võimekus neid isegi realiseerida. Lihsalt. Puudus. See ajalugu pole ühtlane lineaarne ja “ainult paremaks läheb”. On mitu “paralleelset ajalugu” erinevate võimekuste hinna ja kvaliteedi suhtega.
Sest… tehniliselt on üheainsa 4k kvaliteediga videokaadri (1/24 sekundit) renderdamine meelelahutuse eesmärgil vähemalt sama keerukas (ja tõenäoliselt keerukamgi) matemaatikaülesanne kui kogu fortune 500 ettevõtte päevase tellimuste-arvete-ladu-sisse-ladu-välja + kõigi töötajate töötundide arvestus.
Äriprotsessi saab jagada hästi väikesteks transaktsioonideks ja neid jadamisi töödelda. Samas audio-videotöötlus NÕUAB, et terve kaader mahuks sul ühekorraga mällu ära. Ja sellised ülesandeid, mis nõuavad väga suure andmebloki korraga töötlemist, on veelgi. Ja näiteks 1965nda aasta tehnoloogiaga polnud teatud asjad lihtsalt võimalikud. EI olnud. Ükskõik kui suure raha eest. EI saa! Tehnoloogia ei ole veel “sealmaal”
1 Like
Mõned hinnad ka juurde:
Maailma Esimene 3D “graafikakaart” (Evans&Sutherland) – 680 000 dollarit. Suutis renderdada must-valget wireframe vektorgraafikat massiivse 5 FPSiga. Vajas sama kallist arvutit sinna juurde andmete ette kühveldamiseks.
1980ndatel olid “monofunktsinaalsed” süsteemid popid.
Näiteks Aussid tegid muusiku tööjaama (süntesaator, arvuti, mngid auditöötlusprogrammid) – seesama mida teeb saja-daalane-helikaart koos softi bundlega. 125 000.
Videtöötluse süsteem, stuudiokvaliteediga video, supparite lisamine, PiP, mitme videovoo miximine, paar lihtsamat efekti. 380 000
jne.
Kodukasutajale tegi Wang “Wöödi”. Arvuti, printer, flopiseade, ühes korpuses koos – laeb ainult tekstitöötlusprogrammi. Hind umbes 10 000 daala. Analoogiline asi, koos tabelarvutusega 15 000.
Muide, inimesed ostsid ja kasutasid sellised vahel aastakümeid.
Selle juures oli Apple II koos VisiCalc ja mis pagana tekstitöötlus seal oli, komplekt koos printeri ja flopidraiviga, kokku 2600 daala eest… Täiesti Ahvatlev Pakkumine.
USAs on siiamaani “small businesse” kes ehitasid oma esimese digtaalse ISi Apple II peale ja sõidavad sellega siiamaani. Vahepeal oli “juppidega kitsas” aga täna on võimalik soetada tutikaid 100% alla ühilduvaid masinaid kõigi 8 bitiste poppide platvormide toega. Tahad C64, Tahad ZX spectrumi, tahad Apple II… palun. Mingine 100-200 daala ja sõidad. Tutikas, igasugu uute lisadega (võrk) wifi bt, aga 100% alla ühilduvad. Amiga eest tuleb, paraku, natuke krõbedam rahapaber välja köhida, aga täiesti saadaval on.
Ka PdP 11 saab. Ka PdP10 saab. IBM5150 pole mõtet rääkidagi, eks.
Kuni skeemid ja dokumentatsioon on säilinud, siis tänapäeva “individuaalse suurtootmise” maailmas ei ole vastavate trükkplaatide ja isegi sobivate mikroprotsessorite tegemine mingi probleem.
Tahad endale isiklikku 6502 protsessorit. Aga palun… vastav FPGA tuleb sulle kätte 40-60 daala eest. Implementatsioone leiab githubist mitu tükki. Vali sobiv FPGA alla, kui ei taha koodi portida ja sõidad.
Inimesed ehitavad ka igasugu põnevaid lisasid, näiteks Atari 800 3D kiirendi. Kõhus on kas Pi või mõni sobiv mikrokontroller (ESP32) ja tee mis laiendusi tahad. Paar rida koodi pead oskama ja ehk mõne juhtmejupi joota. Võib olla natuke testri või osssikasutamisoskust ka abiks.
(Ja see “lisakaart” on tavaliselt umbes 1000 korda võimsam, 100 suurema mälumahuga ja 100 korda kiirem, kui süsteem, millele ta mingit lisafeatüüri pakub).
Isegi graafline akendega ja multitaskiv OS on Commodore 64 platvormile pakkuda (tõsi küll, see NÕUAB mingti mälulaiendusmoodulit ja võrgukaarti, muidiu ei tööta).
2 Likes
To: Offf.
Palju huvitavam hakkab olema küsimus, mis selle aasta lõpus ja uuel aastal arvutiriistvara turul juhuma hakkab, kui Win10-l lõppeb support ja TPM 2.0-ta emaplaatidel Win11 ei tööta ja paljud ei oska ja ei tule selle pealegi et TPM 2.0 moodulit oma vanale arvutile osta.
Ning Linuxile ei koli need kõik üle ka, et seda vana riistvara jätkuvas kasutuses hoida.
Mis juhtub, mis juhtub. Igasugu väikekontorid hõõruvad käsa. Sest 9+ põlvkonna (oli vist, ei suudaks vähem hoolida ka siis, kui spetsiaalselt prooviks) secondhand masinad on kõrges nõudluses. Käive. KaZumm… Minul on ka hea meel. Soovi korral võin ma varsti kõik oma “mängukonsoolid” vahetada 8. põlvkonna vastu “eimillegi eest”. (Ilmselt tasuta).
Win-win! Jätka, Microsoft, samas vaimus.
1 Like
Edu selle TPM 2.0 mooduli ostmisel ja tööle saamisel! Need ei ole universaalsed, vaid kõik tootjad väidavad, et nad ei garanteeri isegi mitte sama firma eri põlvkondade plaatide ühilduvust. Kusjuures isegi pistikud on erinevad. Ja saadavus on pea olematu vanematele plaatidele.
Kuid on võimalik tekitada Windows 11 image, mis ei nõua üldse TPM olemasolu.
3 Likes
Vihjeks, et aliexpressis on jalaga segada neid TPM sitikaid mitte millegi eest. Isegi minusugune tuhmus sai hakkama. Pin-ide arvu kokku lugemisel jäi sõrmedest küll suti väheks, aga kui taipasin sokid jalast ära võtta, läks edasi juba libedalt ja igivana workstationi 22-tuumaline Xeon õppis uued trikid nagu naksti selgeks.
3 Likes
Afaik anult TMP2.0 ei piisa Win11 jaoks, protsessor peab ka toetatute nimekirjas olema.
1 Like
Ärge, härra, üle müstifitseerige. Need headerid on siiski dokumenteeritud. Kõvemad mehed võtavad sealt isegi ISA siini implementeerimiseks vajalikud signaalid välja ja … voila, ongi teil tutikas emaplaat koos ISA toega. Tahad, pane SB, tahad, pane GUS.
1 Like
Arutelu Eesti majandusest kolimine siia:
Sul lihtsalt vedas, sest näiteks Google otsingu algusesse lisatud AI (ma ei tea kuidas seda AI-d nimetadagi) on minu jaoks tehnilistes või tarkvaralistes küsimustes olnud täiesti tarbetu, sest see AI vastab alati sellele, mida ma ei ole googlest küsinud ja mida ma ei tahagi teada.
P.S. kasuta rohkem võimalusi kurilkasse üle kolimiseks. Nii pea kui peal on tunne, et hakkad jälle IT üksikasjadesse laskuma, koli! Lihtsalt koli! (Ise raputan endale tuhka pähe, sest ka ma ise olen teemaväliselt heietama hakanud, vales teemas.)
3 Likes
Selle väitega es tahaks hästi nõustuda, kui mitte “vedamiseks” lugeda fakti et on õnnestunud omandada vastav haridus, 30 aastat “IT eesliinil” “tule all” olla ja suuta AI-d rakendada seal kus on tema KOHT. Musta tööd tegemas. Assistendi rolli täitmas. 1000 lehekülge manuaali läbi närimas, et sealt see üks oluline rida leida.
No kuule, ma olen ju ise vaadanud, mida see tarbetu AI minu googlesse toksitud märksõnadele (enamasti tehniline) vastab. Mitte midagi sellist, millest oleks ka reaalset kasu. Jah, ta produtseerib poole A4 või terve A4 jagu teksti. Selles on ta tubli, aga selle asemel võin ma ka
“Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipiscing elit, sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et dolore magna aliqua. Ut enim ad minim veniam, quis nostrud exercitation ullamco laboris nisi ut aliquip ex ea commodo consequat. Duis aute irure dolor in reprehenderit in voluptate velit esse cillum dolore eu fugiat nulla pariatur. Excepteur sint occaecat cupidatat non proident, sunt in culpa qui officia deserunt mollit anim id est laborum.”
lugeda.
Google AI taimekasvatuse soovitused on taimedele ohtlikud.
See ei arvesta üldse ilmastiku, konkreetsete taimede jms-ga, ja ei anna ka allikaid.
2 Likes
Kuulge mehed… ma ju kirjutan selge sõnaga, et Olge Mõtlevad Inimesed (homo sapiens sapiens). AI on “kuulekas teener”, “robot”, “tumba-umba”. Loll nagu lauajalg, aga usin.
KELLE ämber see on, kui kratt pannakse sõelaga vett kandma? Või hullem veel, kui Peremees unustab, et ta on Peremees ja käseb kratil enda eest MÕTLEMA hakata.
2 Likes
Paar mõtlemisviga, mida tehnikaga mitte nii tuttavad inimesed kipuvad tegema
- Usk “arvuti kõikvõimsusesse”. Seda väärarusaama kinnitavad loetamatud väärad võrldused ajakirjanduses a la "moodsas iPhones on 10 000 rohkem arvutusvõimsust kui kunagises saalisuuruses mainframes. See on üks igavene halb võrdlus, sest paneb tavainimese mõtlema “pöördkategooriates”. KUI meil oleks 10 000 1965. aasta mainframet siis me saaksime teha sama asja mis iPhone täna suudab. Ei saanuks! EI suutnuks! See võrdlus ei ole pööratav. Selle väärarusaama äärmine nähtus on arusaam, et "kunagine saalisuurune mainframe ONGI nagu iPhone, aga suurem, energianäljasem ja “natuke aeglasem”.
- Töö- ja tõrkekindlus. Mikroskeemid on uskumatult töökindlad. Lausa imeliselt. Vabalt võib õnnestuda 30 aastat keldris või garaažis vedelenud retroarvuti käivitamine esimesel katsel. Ja kui üldse midagi kärvanud on, siis KONDENSAATORID toiteahelas. Mitte ükski diskreetne komponent ega lahendus 20. sajandi keskelt sellist töökindlust ei pakkunud. Jah, töökindlust võidi pakkuda “lõppkasutajale”. Komponentide dubleerimise, (enamasti hoopis kvadrupleerimise) tervete sõlmede või terve aruvti dubleerimise ja tõrkesiirde abil. Jootekolvi ja testri ja ostsilloskoobiga varustatud elektroonika-insener kuulus “arvutikomplekti” juurde obligatoorse detailina kusagil 1970ndate keskpaigani. MTBF kuu aega oli hea tulemus.
- Ülemüstifitseerimine. Arvuti kõhus toimuv on “must maagia”. Ei ole. Iga keskmiselt kõrge IQ-ga inimene on võimeline omandama diskreetse matemaatika põhialused. Ja seega juba võimeline aru saama, kuidas arvuti töötab. Muide, osaliselt õpitakse seda juba keskkoolis! Tõenäosusteooria raames. Tõenäosusteooria ja diskreetne matemaatika käivad kokku nagu sukk ja saabas. Lihsalt, kuna meie õppekavad on kõik inter-distsiplinaarsuse koha pealt nadid, siis lastele seda seost enamasti ei tutvustata. Fakt on see, et riistvaras toimuv ei ole “üle mõistuse keeruline” ja “hoomatav vaid geeniusele” vaid üpris lihtne ja loogiline. “Keerukus” on tegelikult MAHUKUS. OPsüsteemi kõhus toimuv ei ole tegelikult üleliia müstiline vaid samamoodi… mahukus on see mis silme ees kirjuks võtab.
Ärge üle müstifitseerige seda, mis tegelikult on lihtne ja loogiline.
4 Likes