Tahad sa sellest lähemalt rääkida, ma hetkel ei saa aru millele sa vihjad.
Tõenäosusteooria, Boole’i algebra, diskreetne matemaatika. Sisuliselt on need üks ja sama asi. Või kui soovid, Venni diagramm, kus on väga suured kattuvad osad. Tõenäosusteoorias on oma valemid, kuidas ühe või teise sündmuse tõenäosust arvutada, eraldi võttes. Lõpuks maanud ikka sinna (X1 v X2) * (гX1 v X2) * г(X1 *X2) maailma. See on juba diskreetne matemaatika ja Boole’i algebra. Sealt IT poole pealt on Quine-McCluskey meetod ja Karnaugh kaart. Puhta loogikaalgebra jaoks on neeldumis ja kleepimisseadused. Ja muide, täpselt samad seosed kehtivad ka hulgateooria kohta.
Tõenäosusteooria aluseid õpitakse keskkoolis. Lihtsamad Boole’i algebra valemid õpitakse ka keskkoolis. Hulgateooria aluseid õpitakse ka keskkoolis.
Lihsalt keegi ei vaevu “lastele” ütlema, et “arvuti töötab põhimõtteliselt ka täpselt nii ja samadel alustel”
1 Like
Hulgateooriaga alustatakse 1. klassis esimeses tunnis.
Diskreetse matemaatika osa on siiski ainult diskreetne tõenäosusteooria.
1 Like
Kuu aega?
Ma olen kõrvalt vaadanud, millised huvitavad efektid tekivad, kui programmi linkimise aeg ületab kettaseadme TBFi. Koodi mahu suurenemine 10% viis protsessi üle kriitilise piiri ja üritus võttis tunni-paari asemel järsku NÄDALAID.
1 Like
Ma saan aru, et sa närid natuke tähte, aga see selleks. See ei muuda fakti, et interdistsiplinaarsusega on meil kehvasti. See ei muuda fakti, et keegi ei vaevu lapsukestele ütlema – arvuti toimimises ei ole midagi “müstilist” või “maagilist”. See ei muuda fakti, et keegi võiks lapsukestele ütelda - igaüks teist oleks võimeline tarindama lihtsa OISC protsessori juba olemasolevate teoreetiliste teadmiste baasil, natuke implementatsiooni eripärasid juurde õppides. See ei muuda fakti, et keegi võiks lapsukestele ütelda - igaüks teist oleks võimeline tarindama lihtsa real-mode OPsüsteemi ja üldse pole OS kõhus mitte grammigi “müstikat”, “esoteerikat” ega mitte tibagi “musta maagiat”.
Tehnika üle-müstifitseerimine ja “kõikvõimsa “musta kasti”” kummardamine on asi, mis mulle koletul kombel närvidele käib. Sest see on nõme. Sest tegelikult on PC niikuini lihtne nagu pirukas.
Näide, maa mees, tõsine maa mees, veisekasvataja, kellel polnud mingit probleemi Bellaruss viimase poldini lahti tõmmata ja ära remonteerida. Või niiduk. Või mingi muu selline vigur. Läks sama enesekindlalt PC kallal ja suutis mõneminutlise telefonikonsultatsiooni abil lisada teise PATA kõvaketta. Kusjuures õigesti “slave” modesse jumberdada ja õige pata kanali külge panna. Ja BIOSis ära detektida (jah, sel ajal kui seda veel manuaalselt tehti). Üks tehnika kõik.
10-aastasel õepojal polnud mingi probleem laduda juppidest endale kollide-tampimise-arvuti kokku. Sihuke uus ja uhke. (Ja tegi ühe korra minu vanaraualaost kaevatud juppidega “õppuse”).
Need on üsna suva näited. Aga mida 99% rahvast teeb? Maaa ei tea. Maa ei oska. Oiiii, see on nii keeruline. Pole minu ala.
Üldise mitte-hakkama-saamise ülistamine. Masendav.
4 Likes
Ma ei tahtnud norida, mul jäi esialgu lihtsalt mulje, et sa püüdsid mündiviskamise ja kahendsüsteemi vahele mingit seost leiutada.
Aga mis digiarvuti sees toimuva mõistmisesse puutub, siis see jääb kindlasti 99% inimestele müstikaks, õpi koolis nii palju matemaatikat kui tahad. Olen kindel, et enamus inimesi pole isegi Turingi masina toimimisest võimelised aru saama.
Inimestele jääbki see kahendsüsteem müstikaks, sest nad ei taju tänapäeva protsessorites toimuva infotöötluse massiivsust koos paralleelsusega ja sellist asja ongi väga raske tajuda. Neile võib ju seletada et kõik on binaarkood, kõik on ainult nullid ja ühed, aga nad ei oska seda seostada arvutite või mobiiltelefonide igapäevase kasutamisel saadava elamusega. Ja tegelikult pole seda eriti vajagi, sest midagi kasulikku tavainimene ja isegi Javas kirjutav veebiprogrammerija selles infos ei taju.
1 Like
Kahjuks tõesti on ka kontranäiteid. Kui tehnilises matemaatikas jõuti 1+1 = 0, siis viskas ühel juura bakast magistrisse tulnud naisterahval juhtme nii kokku, et ta pakkis asjad ja rohkem me teda selles õppeaines ei näinud 
1 Like
Paljud retro-fännid, ka sellised, kes tõesti ISE ja nullist peale ehitavad ja tarindavad, on tunnistanud, et inimtaju piiriks on 8-bitti. See, muidugi koos faktiga, et just “see põlvkond” kasvas üles koos 8-bitiste esimese põlvkonna koduarvutitega, selgitab ka 8-bitiste platformide jätkuvat meeletut populaarsust. Inimesed ehitavad ise multi-cpu 8-bitiseid, aretavad 8-bitistele külge kõikvõimalikku “fänssinessi” alaties HDMI liidesest ja fullHDst ja lõpetades 3D kiirenditega. 8-bitine arhitektuur on, paljude selle ala guru-entusiastide väitel, viimane kus sa suuda KÕIKE lihsalt oma PEAS pidada. Alates emaplaadi füüsilisest disainist, lõpetades MMU, mäluhalduse, registrite, assembleri, OS kerneli ja CPU arhitektuuriga. Jah… üks hull vend (see on küll rohkem füüsikalise keemia guru) on suutnud mahakantud laborivarustuse abil isegi 4004 SILIKOONI ise valmis teha. Ma loen, vaatan, õpin, posserdan (lihtsamaid asju) ja tunnen ennast alati “poisikesena” hiiglaste kõrval. 4-bit OISC VHDL implementatsioon on jäänud esialgu laeks.
2 Likes
mitte juhtme kokku vaid registri täis, ole ikka korrektne 
4 Likes
Toimus “ületäitumine” ja “üle voolanud” väärtus andis kokku JMP UX käsu
Naisterahval tekkis registris integer overflow.
Aitab nüüd, härrad! Kaua me ühe õnnetu juuraka kallal siin hambaid teritame. Pealegi, olen ma näinud ka seda, kuidas terasematel vendadel tekib imaginary overflow, komplekstasandi analüüsis. Eksamil näiteks üks vennike jõllitas 5 min. eksamilehte ja tühja paberit ja andis need siis õlakehitusega õppejõule tagasi.
MS tutvustas seda uuesti nime all MTBBSOD, mida mõõdeti samuti ühekohalistes tundides
Raulir. MSile võib paljugi ette heita. Äripool on seal kõik tõeline hüäänikari, kui millelegi kõrri kargavad – enam lahti ei lase. MSi sigadustest on kirjutatud pikki-pikki, noore romaani mõõtu esseesid.
Samas, MS on äri. Tarkvara ja OS äri on ka äri. Äril on KLIENDID. Kliendid on erisugused inimesed, erinevate nõuetega. Kusagil tuleb leida “common denominator”. Kui sa tahad olla selles äris edukas, siis peale “jõuvõtete” on vaja, et su toode oleks vähemalt “good enough” valdava osa inimeste jaoks.
Ja nüüd jõuame sinnani. MSDOS ja Win311 “backward compatibility” Win95 kõhus. See, härrad, on Tõelise Programeerimise meistriklass. Jah, seal on häkk häki otsas, aga see kõik on väga peenelt tehtud ja see töötab pareminigi kui “enam vähem”.
Väga MASSIIVNE osa Win95 ja Win98 multimeedia ja directx kihist… kümneid (kui mitte sadu) tuhandeid ridu on seal ainult selleks, et tagada “backward compatibility”… arvutimängudele. Miks… sest 386-486-P1 ajastu mängutootjad pidid omakorda kasutama igasugu häkke ja dokumenteerimata apisid ja imevigureid, et pigistada välja see viimanegi jõudlusetilk lahjast riistvarast.
Kas Chen või keegi MS pensil vanemarendajatest on kirjutanud terve blogipostide sarja, kuidas see backward compatiiblust sinna häkiti. Soovitan lugeda.
Lisaks on Win95 kõht täis igasugu “exceptioneid” et ta ka täiesti viimase rämpsu peal töötaks. Näiteks NT ja 2K olid palju palju pirtsakamad riistvara suhtes (aga ka mitte üleliia) sest need olid TÖÖJAAMA OSid. Win9x vähemalt ÜRITAS käia igasugu kõige odavama otsa prahi seljas, mis ainult kaudselt arvutustehnikat meenutas.
Igasugu vigureid tegi see MS. Näiteks XP, 7 ja ilmselt mõned veel… kui installi ajal leiti “baha” mälu, mis “natuke nagu jukerdas” siis märgiti see kasutaja eest SALAJA “mittekasutatavaks”. Anti “sinine” ja järgmine katse “juba töötas”.
Mul on endal kodus olemas füüsiliselt üks tükk, kus Win7 paigaldub, töötab, no prob. Linux see eest… oi oooo… karjub nagu ratta peal ja teeb trikke. Sest… seal ongi vigane mälu.
MS vorpis poolpiduse riistvara “ärarahuldamiseks” hunnikus lappe. Et klient oleks õnnelik ja ei viriseks.
Ja mida ütleb Linuxi kommjuuniti??? Mine p…se su raud on katki. Mine p…se, see raud ei käitu vastavalt spekile. Mine p…se, me ei hakka vigase käraka tööle häkkimiseks mingi exceptioniga lappi tegema. Mine p…se, me ei implementeeri turva-auku tagasi, et sinu loll tarkvara suudaks töötada (reaaleluline juhtum!!!).
Pole ime, et “tavalise inimese” jaoks Desktopi Linuxi aasta ei saabu Mitte Kunagi.
Seega, MS “sinised” on üldiselt tingitud ikkagi vigasest riistvarast ja MSi progejad on hüpanud meeletus koguses “pikkust” et see asi igavese saasta peal töötaks.
TÕSI KÜLL… selle kõik “maksavad kinni” need mehed, kes “valge raua” peal toimetavad. Overbloati, kehvema performance ja suuremate nõuetega.
2 Likes
Fake Job ads – tore võimalus “data farminguga” tegeleda.
Lisaks kõigele muule saad sa õiget postisiooni “pakkudes” väga detailse info väga paljude võimalik, et heal tasemel spetsialistide kohta. Mingist “massist” alates on see puhas kulla-auk. USA-s juba paras epideemia.
Huvitav, millal Anonymousele tuleb pähe mõte, et neid “andmeroobitsejaid” võiks veidi nende enda meditsiiniga toita ja hakkavad massiliselt postitama AI koostatud “fake” CV-sid. Kuidas küla kutsale, nõnda kutsa külale.
Kommentaaridest veel “devious plot” juure: Its done to make existing employees think they may be replaced. And they post lower wages so existing employees think they are already getting paid top wages .
2 Likes
Ma olen siiamaani AI käest nõu, täpsustusi, detaile vms. küsinud rangelt tehnilistel teemadel. Ja LLM on siiamaani täiesti pädevalt hakkama saanud.
Aga Oh Üllatust, mis mind laupäeval tabas, kui KERGESTI läheb Copilot täiesti totaalselt hallustsineerima, kui tema käest midagi muud küsida.
Niisiis, Saaremaa, laupäeva õhtu. Päike loojub. Mõnus on olla. Naabrimees lubas pärast põlla ära niitmist ka läbi astuda. (See oli taustameeleolu loomiseks).
No tahtsin naabrihehele näidata ühest seriaalist ühte lõiku. Oli teatav kontekst ja seos tema tegevusalaga. Kirjeldan siis LLMile väga põhjalikult nii tegelast, kui stseeni kus ta tegeleb ja küsin “mis nimi, mis hooaeg, mis osa”. Oh sa nuga. Kõigepealt pakub ta mulle välja nime ja osa. Vaatan. No pole sellest osast haisugi. Googeldan nime… pole selles seriaalis isegi sellise nimega tegelast. WUT. Lisan detaile. Selle peale pakub LLM välja mõned osad, mida selles seriaalis pole IIALGI eksisteerinud. Küsin, et “WUT”. Tema vaidleb vastu, et need on “holiday special” või “christmas special”. No ega ikka ei ole küll. Ta “mõtles välja” need lihsalt, et midagi vastata.
Saan googldades kätte tegelase õige nime. Fine. Küsin, nime järgi – mis hooaeg, mis osa. Nime järgi suudab leida ÜHE viite… kus küsitud tegelane ilmub korraks kaadrisse. Aga algselt kirjeldatud stseeni (väga täpne kirjeldus, võetud fan-wikist, seal miskipärast polnud jälle viidet osale) ja õige tegelase nimi ei leia… ja pakub aga rõõmsalt lampi mingied SxEy asju või “enda välja mõeldud osasid mida pole iial eksisteerinud”
Vot sulle LLMi. Ärge rääkige temaga fictionist
1 Like
Lisaks veel juurde, et on mõned klassikalised arvutimängud mille “re-make” sooviks näha ja mõned klassikalised sci-fi stsenaariumid, millest võiks filmi või uusversiooni teha. Minu arvates.
Rääkisin sellest LLM-iga ja ta rõõmsameelselt “mõtles mulle välja” olematud mängud ja filmid, mis tema arvates võiks mulle antud teemas meeldida. Aitäh Copilot.
1 Like
Sellise infi leidmine võtab endalgi aega & vaeva. Olen kuskilt IMDB kommentaaridest leidnud mingi natuke haakuva viite, siis osa alla laadinud ja läbi kerinud, et mahlane koht kuvapaugutada. Oleks sari Youtube’is, siis võiks Geminilt eeldada, et ta on automaatse transkriptsiooni ära seedinud ja midagi teab, aga teiste puhul nagu pole väga lootustki.