Tehnika/IT-sektori kurilka

Ärge, härra, üle müstifitseerige. Need headerid on siiski dokumenteeritud. Kõvemad mehed võtavad sealt isegi ISA siini implementeerimiseks vajalikud signaalid välja ja … voila, ongi teil tutikas emaplaat koos ISA toega. Tahad, pane SB, tahad, pane GUS.

1 Like

Arutelu Eesti majandusest kolimine siia:

Sul lihtsalt vedas, sest näiteks Google otsingu algusesse lisatud AI (ma ei tea kuidas seda AI-d nimetadagi) on minu jaoks tehnilistes või tarkvaralistes küsimustes olnud täiesti tarbetu, sest see AI vastab alati sellele, mida ma ei ole googlest küsinud ja mida ma ei tahagi teada.

P.S. kasuta rohkem võimalusi kurilkasse üle kolimiseks. Nii pea kui peal on tunne, et hakkad jälle IT üksikasjadesse laskuma, koli! Lihtsalt koli! (Ise raputan endale tuhka pähe, sest ka ma ise olen teemaväliselt heietama hakanud, vales teemas.)

3 Likes

Selle väitega es tahaks hästi nõustuda, kui mitte “vedamiseks” lugeda fakti et on õnnestunud omandada vastav haridus, 30 aastat “IT eesliinil” “tule all” olla ja suuta AI-d rakendada seal kus on tema KOHT. Musta tööd tegemas. Assistendi rolli täitmas. 1000 lehekülge manuaali läbi närimas, et sealt see üks oluline rida leida.

No kuule, ma olen ju ise vaadanud, mida see tarbetu AI minu googlesse toksitud märksõnadele (enamasti tehniline) vastab. Mitte midagi sellist, millest oleks ka reaalset kasu. Jah, ta produtseerib poole A4 või terve A4 jagu teksti. Selles on ta tubli, aga selle asemel võin ma ka

“Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipiscing elit, sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et dolore magna aliqua. Ut enim ad minim veniam, quis nostrud exercitation ullamco laboris nisi ut aliquip ex ea commodo consequat. Duis aute irure dolor in reprehenderit in voluptate velit esse cillum dolore eu fugiat nulla pariatur. Excepteur sint occaecat cupidatat non proident, sunt in culpa qui officia deserunt mollit anim id est laborum.”

lugeda.

Google AI taimekasvatuse soovitused on taimedele ohtlikud.

See ei arvesta üldse ilmastiku, konkreetsete taimede jms-ga, ja ei anna ka allikaid.

2 Likes

Kuulge mehed… ma ju kirjutan selge sõnaga, et Olge Mõtlevad Inimesed (homo sapiens sapiens). AI on “kuulekas teener”, “robot”, “tumba-umba”. Loll nagu lauajalg, aga usin.
KELLE ämber see on, kui kratt pannakse sõelaga vett kandma? Või hullem veel, kui Peremees unustab, et ta on Peremees ja käseb kratil enda eest MÕTLEMA hakata.

1 Like

Paar mõtlemisviga, mida tehnikaga mitte nii tuttavad inimesed kipuvad tegema

  1. Usk “arvuti kõikvõimsusesse”. Seda väärarusaama kinnitavad loetamatud väärad võrldused ajakirjanduses a la "moodsas iPhones on 10 000 rohkem arvutusvõimsust kui kunagises saalisuuruses mainframes. See on üks igavene halb võrdlus, sest paneb tavainimese mõtlema “pöördkategooriates”. KUI meil oleks 10 000 1965. aasta mainframet siis me saaksime teha sama asja mis iPhone täna suudab. Ei saanuks! EI suutnuks! See võrdlus ei ole pööratav. Selle väärarusaama äärmine nähtus on arusaam, et "kunagine saalisuurune mainframe ONGI nagu iPhone, aga suurem, energianäljasem ja “natuke aeglasem”.
  2. Töö- ja tõrkekindlus. Mikroskeemid on uskumatult töökindlad. Lausa imeliselt. Vabalt võib õnnestuda 30 aastat keldris või garaažis vedelenud retroarvuti käivitamine esimesel katsel. Ja kui üldse midagi kärvanud on, siis KONDENSAATORID toiteahelas. Mitte ükski diskreetne komponent ega lahendus 20. sajandi keskelt sellist töökindlust ei pakkunud. Jah, töökindlust võidi pakkuda “lõppkasutajale”. Komponentide dubleerimise, (enamasti hoopis kvadrupleerimise) tervete sõlmede või terve aruvti dubleerimise ja tõrkesiirde abil. Jootekolvi ja testri ja ostsilloskoobiga varustatud elektroonika-insener kuulus “arvutikomplekti” juurde obligatoorse detailina kusagil 1970ndate keskpaigani. MTBF kuu aega oli hea tulemus.
  3. Ülemüstifitseerimine. Arvuti kõhus toimuv on “must maagia”. Ei ole. Iga keskmiselt kõrge IQ-ga inimene on võimeline omandama diskreetse matemaatika põhialused. Ja seega juba võimeline aru saama, kuidas arvuti töötab. Muide, osaliselt õpitakse seda juba keskkoolis! Tõenäosusteooria raames. Tõenäosusteooria ja diskreetne matemaatika käivad kokku nagu sukk ja saabas. Lihsalt, kuna meie õppekavad on kõik inter-distsiplinaarsuse koha pealt nadid, siis lastele seda seost enamasti ei tutvustata. Fakt on see, et riistvaras toimuv ei ole “üle mõistuse keeruline” ja “hoomatav vaid geeniusele” vaid üpris lihtne ja loogiline. “Keerukus” on tegelikult MAHUKUS. OPsüsteemi kõhus toimuv ei ole tegelikult üleliia müstiline vaid samamoodi… mahukus on see mis silme ees kirjuks võtab.
    Ärge üle müstifitseerige seda, mis tegelikult on lihtne ja loogiline.
2 Likes

Tahad sa sellest lähemalt rääkida, ma hetkel ei saa aru millele sa vihjad.

Tõenäosusteooria, Boole’i algebra, diskreetne matemaatika. Sisuliselt on need üks ja sama asi. Või kui soovid, Venni diagramm, kus on väga suured kattuvad osad. Tõenäosusteoorias on oma valemid, kuidas ühe või teise sündmuse tõenäosust arvutada, eraldi võttes. Lõpuks maanud ikka sinna (X1 v X2) * (гX1 v X2) * г(X1 *X2) maailma. See on juba diskreetne matemaatika ja Boole’i algebra. Sealt IT poole pealt on Quine-McCluskey meetod ja Karnaugh kaart. Puhta loogikaalgebra jaoks on neeldumis ja kleepimisseadused. Ja muide, täpselt samad seosed kehtivad ka hulgateooria kohta.
Tõenäosusteooria aluseid õpitakse keskkoolis. Lihtsamad Boole’i algebra valemid õpitakse ka keskkoolis. Hulgateooria aluseid õpitakse ka keskkoolis.
Lihsalt keegi ei vaevu “lastele” ütlema, et “arvuti töötab põhimõtteliselt ka täpselt nii ja samadel alustel”

Hulgateooriaga alustatakse 1. klassis esimeses tunnis.
Diskreetse matemaatika osa on siiski ainult diskreetne tõenäosusteooria.

1 Like

Kuu aega?
Ma olen kõrvalt vaadanud, millised huvitavad efektid tekivad, kui programmi linkimise aeg ületab kettaseadme TBFi. Koodi mahu suurenemine 10% viis protsessi üle kriitilise piiri ja üritus võttis tunni-paari asemel järsku NÄDALAID.

1 Like