Ei ole jah, õige on ~54 cm
Teema läheb mõneti “Kopp ees OÜ” rubriiki, aga ehk saab siit ka vastuse.
Siin on mitu “itimeest” koos. Küsimus neile, et kas keegi teab, kui palju bolt ja wolt enda saasta reklaamimise eest Youtube-ile iga kuu pappi köhib ja kas seda reklaami kuidagi eemaldada ei saaks ?
See veel puudus, et ma pean ka Youtube-ile selle stapromomise keelamise eest maksma.
1 Like
uBlock Origin + NoScript laiendused ja FireFox browser on mind küll üsna hästi teeninud. Eemaldavad reklaamid ja ühe korra elus olen mingi glitchi läbi komistanud “meil on reklaami blokeerimine keelatud” teate otsa ja see läks ka ise ära. Ilmselt ka Brave, FireDragon ja muud sellised solkimata sirvikud ajavad asja ära.
1 Like
Tuleb leiutada funktsioon, mis annab vastuseks:
- Kui kaar=kõõl siis lõpmatus.
- Kui kaar/kõõl=Pii/2 siis 33.
- Kõigil muudel juhtudel midagi lõpmatuse ja 33 vahepealset.
- Ja antud juhul soovitavalt 54.
Kindlasti peab sellest kaar=kõõl saama nulliga jagamine, et lõpmatust saada.
Rohkem ei viitsi praegu nuputada.
Mida iganes, aga su funksioon ei anna ju s=66 korral r väärtuseks lõpmatust. Ja teine kontrollarvutus oleks s=103,67 korral r=33.
Jah, Taylori rea kasutamisel tuleb arvestada sellega, et mis piirkonnas selle kasutamisel viga piisavalt väike on.
Kunagi ammu arvutusmatemaatika kursuses sai professor suutäie naerda tudengi üle, kes trigonomeetriat Taylori reaga lahendas:
”See rida meeldib matemaatikutele, sest ta annab õige tulemuse ja lisaks näeb veel elegantne välja. Tal on ainult üks puudus - nimelt koondub ta lõpmatuses. Kuna meie siin oleme insenerid, mitte matemaatikud, siis ei saa me endale lubada lõpmata kaua oodata ja peame kasutama midagi, mis pole küll nii ilus, aga selle-eest töötab piisavalt kiiresti.”
Ja võttis lahti käsiraamatu, mida tudeng polnud viitsinud avada, esitledes kolmeliikmelist polünoomi tambovi konstandine näivate koefitsientidega, mis 3 õiget tüvekohta välgukiirusel välja andis.
3 Likes
See lahenes ka ruutvõrrandiks, mis on suht lihtne polünoom ju.
sin(x) esitatuna Taylori reana vajab nõutavaks täpsuseks nii palju liikmeid sõltuvalt nurgast:
nurkade vahemik (rad) - liikmeid 1/100 veapiiriks
- 0.4 - 1
- 0.9 - 2
- 1.9 - 3
1.9+ - 4+
nurkade vahemik (rad) - liikmeid 1/1000 veapiiriks
0 - 0.04 - 1
0.04 - 0.3 - 2
0.3 - 0.9 - 3
0.9 - pi/2 - 4
pi/2+ - 5+
Ehk siis see ei lähe üldse lõpmatusse ja antud ülesande puhul oli suht mõttekas, et tundmatu siinusest välja saada.
1 liige tähendab sama asja, mis rakendusmatemaatikas korrutatav “väikeste nurkade puhul on siinus võrdne nurgaga”. Isegi tambovit pole vaja 
Miks üldse üritada arvutada väärtustele üle 45 kraadi ehk pi/4 rad? Need teisenduvad ju palju lihtsamalt peegelfunktsioonide kaudu, lihtne liitmine ja lahutamine.
Sellest valdkonnast pärines tollesama professori teine pärl. Taandanud avaldise exp(x)/(1-x*x) kujule 1/(1-x), pöördus ringi, jälgis lõbustatult jahmatusest õhku ahmivaid tudengeid ja seletas siis:
“exp(x) reaksarendust te ju muidugi teate - liikmed avalduvad kujul x astmel järjenumber, jagatuna järjenumbri faktoriaaliga. Noh, x on meil tüüpiliselt väike, kahaneb astendamisel kiiresti veel väiksemaks, samas kui faktoriaal kiiresti kasvab. Seega piisab praktiliste ülesannete jaoks kahest esimesest liikmest 1+x täiesti.
Ja noh, seda,et 1-x*x on lihtsalt (1-x)(1+x), seda te ju teate ka. Nii et… miks te siis nii üllatunud olete?”
2 Likes
Kaheksanurk on enamvähem ringjoon 
1 Like
Kui piisavalt kaugelt vaadata, siis ongi
Rahandusministeeriumi majandusprognoos ongi kaheksanurkne ring - erineb tegelikkusest 3% võrra.
2 Likes
Partei ja valitsus opereerivad protsendipunktidega, nii et see 3% on pahatihti tegelikult 100%.
1 Like
Järjekordne “äpp” mis vist peaks “lendama hakkama” ja “triljoneid tooma”. See vähemasti on mingilgi kujul valmis.
Enne Win95 tulekut oli “Windows for Workgroups 3.1” ja “Windows for Workgroups 3.11” ja mäletan, et see töötas võrgus küll, ilma, et mingit võrguprogrammi eraldi peaks sinna installima.
See töötas sul KOHTvõrgus. NetBEUI oli see MS nägemus asjast. Ja see ei olnud marsruuditav protokoll. Eestis oli popp Novell NetWare võrguserveri os. Üsna tüüpiline setup oli Win3.1(1) ja IPS/SPX protokoll ja Novell server. Ka Novelli IPX/SPX ei ole marsruuditav protokoll. Seda küll teatud ilgete häkkida “saab natuke vägistada” aga … TCP/IP (ehk see asi mille seljas kogu Internet töötab) kasutamiseks oli sul vaja midagi Trumpet Winsock või Wacom TCP laadset asja. Võrgupinu oli eraldi ja raha eest.
Alternatiiv oli veel UUCP, tõmmasid moodemiga mailid ja uudised alla ja siis offlines lugesid.
Ja muidugi oli alternatiivne võimalus ka BBS / FidoNet
TCP/IP protokoll oli “karbiga kaasas” alates NT 3.51 ja Windows 95.
Igaks juhuks küsisin copilotilt ka üle ja ta kinnitab:
Windows for Workgroups 3.11 did not include a TCP/IP stack by default. It primarily supported networking through NetBEUI and IPX/SPX protocols, which were common in LAN environments at the time.
However, Microsoft later released an add-on called “Microsoft TCP/IP-32 for Windows for Workgroups”, which provided a 32-bit TCP/IP stack. This add-on allowed WFW 3.11 to connect to TCP/IP networks, including the early Internet.
Meil oli IPX/SPX see kõikse levinum, aga ma tean, et eestis oli ka vähemalt mõni ARCnet LAN ja ilmselt kusagil ülikoolides ka DECNet.
Pole kuulnud, et Eestis keegi reaalselt IBM Token Ringi oleks kasutanud.
Novell Netware odavam “säästu” variant oli veel LANTastic.
Aga lõpuks MS ostis või tuimalt varastas võrgupinu, utiliidid (need näiteks võeti BSD seest) teenused ja hakkas kogu kupatust Windowsi kõhus ühe pakina pakkuma.
Ja Novell läks pankrotti ja pisemad kontorid pidid ka uuemaid marjamaid otsima hakkama. Kui Microsfti teerull juba sinu ökoniši on sihikule võtnud, ega siis üldselt pääsu pole.
2 Likes
Offf, mul on meeles, et TCP/IP protokolli kaudu internetti saada Windows 3.11 all, ei tulnud midagi lisaks installida. Kõik oli flopidel olevates installikates olemas. Võib-olla ma eksin.
1 Like
BSD-st ei ole võimalik “varastada”, selline kasutus oli täiesti legaalselt lubatud. Apple kirjutas väga suure osa oma MacOSist algselt BSD koodi peale. Nagu ka Sony Playstationi opsüsteem Orbis OS. Erinevalt Linuxist on BSD ka päriselt vaba.