Tavaliselt telefon näitab, et helistab Selevri kuller või Omniva kuller vms. Kui kõnele vastata ütleb ta reeglina, et jõuab mõne minuti pärast. Kindlasti saab pahalane ka lasta telefonil näidata, et helistab kuller aga ma ei ole kunagi proovinud kullerile pin koode ette vursitada, nad lõpetavad kõne nii ruttu. Ise ikka peaks teadma kas on kullerit oodata või ei. Ükskord küll aaastaid tagasi oli juhus, et helistas (vist) DPD ja ütles, et on kuller ja toob paki. Mul polnud miskit aimu aga kohale jõudes ütles ta kellelt pakk on ja kõik oli korras (oli Jõuluvana Läti esindajalt)…
1 Like
Politsei kurtis uudistes, et nendepoolse tutvustamise peale vistakse nüüd toru tihti hargile. Minul oli nende abi viimati vaja kui mind parklas korralikult kinni pargiti. Vastava auto numbri ütlemisel oldi lahkelt nõus omanikule helistama. Ei kujutagi sellele rahumeelseid alternatiive, kui nüüd massiliselt võõraid või politsei kõnesid ignoreerima hakatakse.
Riigiasutustel on nüüd helistades võimalik kuvada kust kohast helistatakse. Näiteks haiglast kõnet saades on mobiiliekraanil ilusasti haigla nimi. Ei, see ei ole mul mobiili salvestatud number.
Politsei peaks selle asja kindlasti ette võtma, et kõik ametnikud ja töötajad, olgu neil mobiiltelefon või lauatelefon, kui nad kellelegi helistavad, siis kuvatakse asutuse (parem piirkondliku asutuse) nime.
4 Likes
Selleks peaks mobiilioperaatorid tagama, et seda “vassida” ei saa. Muidu läheb asi veel rohkem käest. Helistaja numbriga juba on kehvad lood.
1 Like
Kivi operaatorite kapsaaeda. Miks on helistaja number võltsitav? Miks ei võiks saada sedasi nime näitamist ainult siis kui operaatoril ja asutusel/firmal on selline kokkulepe, muidu seda selliselt ei näidata?
See on täiesti elementaarne tegevus.
3 Likes
Kahjuks ei ole päris elementaarne 
Vt. Signalling System No. 7 - Wikipedia
See on siiani kasutuses, küll mõningate lisandustega, aga protokoll ise pärineb ajast kui teist osapoolt sai usaldada. See tänapäeval kahjuks enam ei kehti. Ja head alternatiivi ei ole. Analoogia SMTP protokolliga. Sellele on nüüd küll mitu kihti selga ehitatud selle asemel, et midagi mõistlikumat disainida…
2 Likes
Pikem lugu on Veritasiumilt sellel teemal. Kurja juur on arendaja kontod ja roaming.
https://www.youtube.com/watch?v=wVyu7NB7W6Y
3 Likes
Rahvastikumurede teemast siia, Offf postitas:
Mida konkreetselt selle kvartsiga täpsemalt tehakse, seoses just nende CPU-de tootmisega?
Milleks tappa Offfi tüütutele küsimustele vastamisega, kui seda võib teha AI.
Ma andsin AI-le sõna-sõnalt sinu esitatud küsimuse, mis oli küll natuke segane, aga sain sellele väga põhjaliku ning ammendava vastuse.
Päris huvitav:
Anthropic.
Claude Opus 4.6
IGV ja PANW kukkumine selle taga.
Tundub, et see Smart-ID pluss on ikkagi turvalisem kui vana isikukoodi põhine süsteem. Proovisin eesti.ee sisse logida ja see QR kood muutub iga sekundi tagant. Seega kui ma õigesti aru saan siis kurikael ei saa lihtsalt kopeerida seda QR koodi näiteks kiirlaenu lehelt ja isikule saata sest kood on vahepeal juba muutunud. Kinnitage kas ma saan õigesti aru. See tuleks nüüd kohustuslikuks teha kõigile saitidele.
4 Likes
To: Offf, spetsiifiliselt.
Mis puutub windows11 vägistamisse, siis sellesse ma pole süvenenud. Windows11 installeerus alguses ebasobivale riistvarale päris hästi. Aga mingist releasest alates, ei tulnud enam uuendusi sellele. Selgus, et vahepeal on windows11-se sisse lülitatud TPM 2.0 nõue. Odavam oli osta uus riistvara, kui jätkata vägistamisega ning sellel vanal masinal windows10 -le tagasi minna.
See, et TPM 2.0 kivi saab eraldi emaplaadile osta, see jõudis mulle kohale hiljem ning enivei, uut riistvara oli niikuinii vaja. Olen näinud hinda sellel, umbes 35 EUR.
1 Like
Microsoft on viimastel aastatel teinud kõik, et tema pakutav OS oleks võimalikult piinarikas, ahistav ja nuhkiv. Miks nn. “tavakasutaja” pole ikka veel läinud mäkipoodi, jääb mulle mõistatuseks.
TMP 2.0 nõue on olnud Windows 11 väljalaskest saadik. Neid TPM mooduleid pole aga eriti saada. Hind on küll olemas, aga laoseis on reeglina nulll. Need ei ole erinevate tootjate puhul omavahel üldjuhul ühilduvad ka.
Üks asi on kuhugi kirja pandud nõue, teine asi on see, kas tarkvara töötab või ei tööta. Alguses töötas.
Minu jaoks jääb jätkuvalt arusaamatuks küsimus, MIKS … miks inimesed selle Windowsi-masohhismiga tegelevad, kui nad just ei ole…
a) Pooljuhid, kes lihsalt ei suuda ilma outlookita elada
b) vaesed disainerid, kes ei jaksa mäkki osta ja on sunnitud Adobe tooteid x64 platvormil kasutama
c) lapsed kelle absoluutselt vajalik lemmik-mäng mida kõik sõbrad koolis mängivad, ei ole veel STEAMi all Linuxis tööle porditud
d) tavotin33grid kelle autodiagnostikatarkvara on win-only
e) kontoriplankton, kes nuudiga sunnitakse ATK2.0
Kõigi muude kasutusjuhtude juures tekib siiras ja paratamatu küsimus parandamatust masohhismist
P.S. Ja “LHV foorumi Kõrge Staatusega Isikute” kontekstis – no ei tea mina nimetada eriti palju kõrge net worthiga isikuid, kellel poleks MacBooki.
Vabanda mu rumalat küsimust, aga elupõlise windowsi tavakasutajana tahaks teada milles mu masohhistlikkus seisneb või kuidas mu elukvaliteet tõuseb (peale kujuteldava riistapikenemise muidugi) kui ma homme oma igapäevategevused windowsilt mäkile koliks?
1 Like
Iffkilla, kui sa oled olemasoleva situatsiooniga rahul, kui sa oled nõus oma riistvara korrapäraselt uuendama, kui sa oled nõus, et Win12 võtab kontrolli sinu riistvara JA ANDMETE üle täielikult enda kätte ja iga kuu maksad kasutamise eest renti.
Miks ka mitte.
Minu jutt oli pigem suunatud kodanikele, kes on MS viimase aja arenduste otsas kaunikesti õnnetud.
P.S. Mis asi on “elupõline windowsikasutaja”. Mina isiklikult kasutan RAKENDDUSTARKVARA, selleks et üks või teine asi tehtud saaks. Kuni rakendus teeb seda, mida ma tahan, et ta teeks, siis on mul jumala üskõik, mis riistvaraplatvormil või operatsioonisüsteemil ta töötab.
Iseasi, kui ma pean OSile endale "mis ideaalis peaks olema 100% “nähtamatu” mingit eritähelepanu pöörama. Siis ma võin, teatud juhtudel, tõesti veidi ärrituda.
Korralik OS peaks olema kasutaja jaoks 100% nähtamatu kui teda pole vaja ja teenistusvalmis, kui teda on vaja – nagu ideaalne teener paremate aadliperede juures.
Ja isegi kui “kasutada” OSi (milleks küll?) – siis mis vahet seal on. Põhimõtteliselt on nad ju kõik ühesugused. Võib olla VEIDI erineva suhtlusstiiliga.
Learning Curvest võiks midagi rääkida siis, kui terve kasutus-paradigma on fundamentaalselt teistsugune – sellised võiks olla näiteks Jaapanlaste BTRON (kõik asjad on objektid) või LISP OS (kõik asjad on funktsioonid) või PLAN9 (kõik asjad on ressursid “kusagil” “pilves”).
Pingviini jaoks, muidugi, on kõik asjad viilid, aga igapäevast kasutuskogemust see ei muuda.
(Õuna jaoks, muide, on ka kõik asjad viilid, aga Õunad ja Pingviinid pärinevad samadest esivanematest).
P.S. Muide OS/360 operatsioonisüsteemid olid oma ajast tublisti ees, kuna nn. “tavakasutaja” jaoks oli kasutajaliides just “andmepõhine” ja “rakendusepõhine”. Seda “OS” “köögipoolt” nägid ainult “elektronarvuti operaatorid”. Millal meie sõber MS õigupoolest “avastas” “innovaatilise” ja totaalselt “uudse” idee … andme-dokumendi-rakednusekeskne lähenemine?