ttrust - oled Sa kunagi võtnud vaevaks endalt küsida – Mis Probleemi arvutustehnika Sinu jaoks lahendab? Kuhu sa päeva lõpuks jõuda tahad?
Mõistlik oleks läheneda sedapidi, et sul on mingi “Töö Mis Vajab Tegemist” (jobs to be done). Selle Töö hõlbutamiseks on mingi Rakendustarkvara. Rakendustarkvara valik võib (aga ei pruugi) dikteerida OSi valiku. OS valik võib (aga ei pruugi) dikteerida riistvaraplatvormi valiku.
Kui sul on vaja teisaldada 10 tonni betooni punktist A punkti B, siis on sul ühesugune tööriista valik, kui sul on vaja teisaldada 2 isikut punktist A punkti B kiirusega 230 kmh siis on sul veidi teistsugune tööriista valik. (NB! ja mõlemal juhul on päris laialdane valik teatud “tööriistaklassis”)
Arvutustehnika on, seejuures, isegi paindlikum ja võimaldab (ülekantud tähenduses) “teisaldada 20 tonni betooni JA 2 isikut punktist A punkti B 230 kmh”
ttrust, aga Puhtinimlikult ma mõistan su Probleemi. Ma vihjasin sellele siin:
Mmm… omastarust ei aja:
"Asjade iseparandamine eriti sellises valguses, et esimest korda minule nähtavas ajaloos ei saa sa vanale riistvarale uut windowsit installida, ehk siis parandada enam ei saa. "
Väide, et “kui uut windowsi installida ei saa, siis “parandada ei saa”” on natuke äärmuslik
Päris julgelt – kuni 20 aastat tänasest hetkest “tagurpidi” (2006) on pea igasugune arvutustehnika täiesti edukalt “parandatav” umbes nagu nano-pingutusega. Sealt ajast veel tagasi minna on veidi küsitav.
Ja üldistusena : "kas sul on vaja “tööriista” “mingi töö tegemiseks” või on sul vaja “vindõusi” ?
Ja jätkuvalt, inimesena ma saan mõneti aru, miks paljud soovivad “harjumuspärast keskkonda” ja miks see neile oluline on.
See ei ole “kultuurisõda” vs. “*nix” vs. mäkk vs Win. Ma isiklikult võin mõnda platvormi eelistada mõnele teisele, aga kasutatavad on nad kõik. Ja lisaks veel hulk muid, mida siin ära pole toodud. Kõik nad on “vahelülid” “arvutustehnikaga suhtlemisel”. Mõni veidi parem ühes asjas, mõni jälle teises.
Minu isiklikus seisukohas, Issand andis meile Arvutustehnikaga suhtelmiseks Vahendid. 2 tk. Kõik mis tuli pärast SEDA on HEREESIA!
Front panel:
To: Offf, okei, paistab, et Sa ei loe välja seda, mida ma tahtsin öelda, vaid Sa üritad lugeda välja kõike seda, mida sa ise enda mõtetes genereerid ning seda siis pidada minu ütlusteks. Paistab, et sa mõtled lihtsalt üle.
Ma püstitasin selle, kui filosoofilise nähtuse, kus, lisaks riistvara parandamise võimalustele või võimatustele, ma tõin lihtsalt näite sama asja ka tarkvara-riistvara sobitamise juures. Et kui varem sai iidvanal riistvaral uuema tarkvara üldjuhul käima, siis windows11 uuemate versioonide puhul seda enam teha ei saa. Mis sest, et protsessor, mälu hulk, kõvaketta maht jne. sobivad. Ja nii triviaalne see minu näide oligi, ilma, et oleks vaja süveneda sellesse küsimusse: “Mis probleemi arvutustehnika minu jaoks lahendab?”
OK, võib-olla ma sain sust valesti aru. See väide on 100% õige ja vastab tõele. Win11 “kaitsemehhansimid” tõepoolest blokeerivad hulga vanemat tarkvara.
Kitsendus jällegi tundub mulle meelevaldne. Kui “vanal riistvaral” Win11 enam ei paigaldu (ilma äkkimata) või blokeerib vanemat tarkvara ja seda enam "ilma äkkimata) käima ei saa, siis võib ju valida mõne teise operatsioonisüsteemi ja kasutada seal analoogsete võimalustega tarkvara. Kas eesmärk peab olema nii rämedate “kitsendustega”, et justnimelt Win11 ja justnimelt SEE tarkvaratükk?
P.S. “Suur Sinine” ehk IBM garnateerib sulle, et mistahes tarkvara, mis on alatest aastast 1965 kirjutatud mistahes 360 seeria mudeli mistahes OPsüsteemi versioonile on muutmata kujul käitatav zSeries platvormil.
Siit moraal, et saab küll, kui tahtmist (ja kliendil (ohtralt) rahapaberit) jagub.
Ja HP (Compaq, Digital) pakub tootetuge nii VAXile kui VMS OSile ja riistvarale.
Näiteks “pesumasinasuuruse” 20MB (MEGAbaiti!!) kõvaketta peade paikahäälestamine maksab $20 000 + inseneri fiildimise kulud
Kui ma nüüd väga valesti ei mäleta, siis 20k taala puudumise tõttu tegi sama töö ära 160-rublase kuupalgaga insener, kasutades selleks oma haridust ja dokumentatsiooni (nii palju kui seda võtta oli).
Fiildimise kulusid eraldi maksta polnud vaja, need jäid inseneri enda kanda.
Mis seal ikka taga nutta, pole Microsoft ainuke op-süsteemi pakkuja. Isegi tasuta alternatiive on - luksus missugune.
Kes väga tahab kasutada, see uuendas oma rauda juba varem nii-ehk-naa ja läks muretult Win 11 peale üle. Kes ei uuendanud, siis hetkel veel alternatiive on (siiamaani). Pole see esimene ega viimane kord, kui vendor lock-in jms. sigadus on ellu viidud - sellised asjad on olnud juba aastakümneid. Järgmine sarnane sigadus on sellel aastal ootamas androidi kasutajaid ees.
Suurem jama tekib siis kui ka muud alternatiivid kaovad.
Veidi pikk aga ikkagi huvitav lugemine - “mitte ATM-id ei jätnud panga tellereid tööta, vaid iPhone”.
Haakub Rain Lõhmuse jutuga, et enam ei konkureeri pangad (ja LHV samuti) omavahel vaid tehnoloogiafirmadega.
The lesson is worth stating plainly. The ATM tried to do the teller’s job better, faster, cheaper; it tried to fit capital into a labor-shaped hole; but the iPhone made the teller’s job irrelevant . One automated tasks within an existing paradigm, and the other created a new paradigm in which those tasks simply didn’t need to exist at all. And it is paradigm replacement, not task automation, that actually displaces workers —and, conversely, unlocks the latent productivity within any technology.
Kui sõnalt seda võtta, siis iPhone pole enamuses maailmas kunagi eriti suurt turuosa omanud.
Kui mõelda Eesti peale, siis internetipangandus, millest artikli autor tegelikult räägib, sai Eestis (ja ka mitmes kohas mujal maailmas) hoo sisse juba enne iPhone väljatulekut. ATMid pole ka enam need, mis nad olid alguses - tänapäevased ATMid söövad konkreetselt välja inimtöötajaid - sest nad ongi seesama panga veebisait või äpp, lihtsalt üldkasutatavas arvutis.
Teine osa on ta edasiarendus “Indias on kõigil teenijad” eksiseisukohast (fallacy). Kusjuures ta langeb selle ohvriks täiesti konkreetselt lauses kus ta mainib Indiat.
Ning eraldi teema on see, et vanaegse sularaha-ATM-i ja AI vahel on üsna riskantne tugevat paralleeli ning neid nii konkreetselt võrrelda. Seesama ta jutt tehnoloogia A - “iPhone” vs tehnoloogia B - ATM, näitab seda, et paljalt millegi tehnoloogia olemine ei võimalda kindlasti teha mingeid järeldusi selle tehnoloogia mõju kohta mingis sektoris. Asja tuleb ikka sisuliselt analüüsida ja vaadelda.
Autori jutt on muidugi piisavalt segane ja lohisev, et tegelikult polegi hästi aru saada, mida ta seal öelda tahab
Sama hästi võiks küsida, kas pakiautomaat võtab postkontori töötaja töökoha.
Jah, ikka võtab, kuigi täidab sedasama töötajakujulist auku, millest artikkel kirjutab.
Samal ajal kuller, kes peab pakid füüsiliselt kohale viima, ei jää tööta, sest otspunktide sisuline muudatus ei muuda vajadust asjad füüsiliselt punktist A punkti B viia.
Mitte iPhone ei kaotanud telleri töökohta, vaid raha muutumine elektrooniliseks.
Selles kategoorias, mis loob eeldused kaardimakseteks, on eespool näiteks juhtmevaba internet ja odavad kaardimakseterminalid igas ajutises müügikohas, laadal ja letis, mitte iPhone.
To: Draax
Kullereid pakiautomaatide täitmiseks läheb tõenäoliselt palju vähem vaja kui neid kullereid, kes üritavad kaupa otse kliendi kodu uksel üle anda. Meil pole sellist kommet ka, et pakk visatakse lihtsalt ukse taha, vaid üritatakse ikka inimesele endale see üle anda.
Samas, kullerite arvukuse numbri tingib ka kaubahulk, mis läbi postiasutuse liigub.
Käisin Telegrupi üritusel ja rääkisin EXPOs riistvaratöötjatega. Põhimõtteliselt kõik serverite tootjad ütlesid, et kui midagi vaja osta siis tasub teha seda aasta alguses, sest hinnad sellel aastal tõusevad rohkem kui ühe korra. Pakkumisi tehakse 2 nädalaks ja ka need ei ole siduvad.
Põhjus on, et prosed, mälud ja ka kettad lähevad kõik TI parkidesse. Ühe sõnaga nende komponentide tootmissektoris lahendatakse hetkel suur nõudlus marginaalide tõstmisega, mis ilmselt hakkab kajastuma ka tulemustes. Nõudluse vähenemist lähima paari aasta jooksul näha ei ole. Pigem vastupidi.
Pakun, et buumime edasi.
Seega, kui TUNGIVAT vajadust ei ole (eraisikuna!!!) upgradeda, siis võiks selle tuima näoga “kaugesse tulevikku” lükata. Muideks, workaroundide hinnad ka reageerivad. Näiteks SO-DIMM to DDRX pesade üleminekud “kõiguvad” 4 ja 8 EUR vahel. Ehk siis järjekordne “megaael” on 4.x ja “keskmine” on 8+
Thunderbolt-2-PCIe 16x on kah roninud sinna 120 kanti. Kuigi hästi otsides saab veel ~75ga kätte.
Kui tavaliselt on andmekeskused ehitatud topeltkindlad, kus on mitmekordsed varusüsteemid, siis praegune rünnak on rebinud küljest mõlemad tiivad.
Iraani riiklik uudisteagentuur Fars teatas, et rünnakute eesmärk oli kaardistada ja hävitada andmekeskusi, mis toetavad Iraani vaenlaste sõjalist ja luuretegevust.
Paneme natuke puid alla Totu Cool paranoiale. Leid FB-st
" Probleem Lenovo arvuti bluetooth ühenduse kadumisega - lahendus
Mitte et mul oleks see probleem, kunagi oli, juhuks kui keegi puutub kokku samaga.
Lenovo arvutil kaob Bluetooth ühendus ja kõik, ei aita ei driverite uuendamine ega midagi. Otsisin Lenovo teh.toega seda viga kaua. Juba loobusime, aga mingi kahe tunni pärast helistas poiss tagasi lausega, see lahendus mis ma teile nüüd pakun, tundub nõia tantsuna, aga proovime…
Ühesõnaga lülitate arvuti välja. Tõmbate välja kõik juhtmed mis arvutiga on ühendatud, ja hoiate vähemalt poolteist minutit sõrme arvuti sisse lülitamise nupul. Pooleteise minuti pärast ühendate kõik juhtmed tagasi, ja lülitate arvuti taas voolu võrku.
Ehk on kellegi kunagi abiks."
Jävelikult. “MIDAGI” seal toimub. Midagi mida “meile ei näidata”. Jävelikult… kahtlane värk.
NB! Paljud inimesed ei tea ka seda, et “koduruuterid” alglaadimise ajal lähevad korraks TFTP režiimi ja “õigel hetkel” “musta maagia” abil saab sinna laadida nii püsivara kui seadistuste faili. Ja isegi sellise püsivara, mida veebiliides EI LUBA laadida. Kahtlane värk. Kahtlane, ma üten!
Kui ma õigesti mäletan, siis oli Thinkpadidel antenni sisse ja väljalülitamine realiseeritud mingi kavala softijupi abil ja mida omakord juhiti mingi Lenovo softividina abi. Kui üks või teine nendest oli puudu või seebiks keeras, siis asi enam tööle ei hakanud.
