Need nimetatud padrunid on tühjad paukpadrunid igatsugu karssonitel. Praegusel ajal on rattateed täiesti tühjad vaatamata sellele, kas lumi on maas või mitte. Vaadake ise Tallinna veebikaameraid. Näha on ainult kas autosid või siis jalutajaid. Jalutajate tarbeks ei pea teed tegema sõidutee arvelt.
2 Likes
Koduümbruse vaatlusel on kõige visamad rattasõitjad siin ikkagi lapsed, kes kooli ja kodu vahel rattaga liiguvad. Mitmed tegid seda detsembris isegi siis kui lumi maas ja tuule/libeduse tõttu ma ise küll poleks ratta selga istunud.
Praegu koolivaheaeg ja hoolimata soojadest ilmadest pole neid ka nii palju näha, sest ilmselt pole vajadust kuhugi sõita.
2 Likes
See on su koduümbrus. Seal on ruumi nii haljastusele, autoteedele, kõnniteedele, rattateedele ja mis tahes muudele teedele. Ja lapsed kodust rattaga kaugele ei sõida ka.
Miks aga linnas sees on tehtud rattateed sinna kus ei sõida keegi, isegi kohalikud lapsed mitte?
1 Like
Üks kena pilt. Maa vaadatuna 6 miljardi kilomeetri kauguselt. Kas mõnel on ikka veel selline illusioon, et üks “täpike” sellel “täpikesel” suudab päriselt midagi mastaapselt muuta papist kõrte ja tuulikute abil?
2 Likes
Mõtetule plämale sekka ka teadlaste juttu. https://www.err.ee/1609561300/piia-post-kliimamuutused-ei-tahenda-vaid-aarmuslikke-olusid Selge see, et sõda, energiakriis jne., aeglustab rohelepet, kuid kliimamuutustel on endiselt mõju nii inimestele kui ka kogu elusloodusele. Muutustega kohanemiseks peab minimaalselt vähemalt tegevuskava olemas olema, sest hästi läbimõeldud kohanemismeetmed on äärmiselt olulised, sest aitavad meil nii praeguste kui ka tulevaste ohtlike olukordadega paremini hakkama saada ning hoida inimesi ja vara. Teaduslikult on kõige selgemini tuvastatud kliimamuutuste üleilmsed tendentsid: kasvuhoonegaaside lisandumise tõttu kasvuhooneefekt tugevneb ning sellest tingituna atmosfäär ja ookean soojenevad. See on üldteada. Soojemas atmosfääris intensiivistub aurumine ja seetõttu on niiskust enam.
Aga nii nagu maakera ei soojene ühtlaselt, ei lähe kõikjal ka ühtemoodi niiskemaks. Praeguste teadmiste kohaselt muutuvad märjad alad veel märjemaks ja kuivad kuivemaks. Ühtlasi läheb sademete jaotus ajaliselt ebaühtlasemaks – kui terve aasta peale sademete hulk kasvab, ei tarvitse see kasvada kõigil kuudel.
Eesti on pooluse lähedal ja seega soojeneb meie piirkond kiiremini kui maakera keskmiselt. See võib esmapilgul tunduda tore. Tegelikult aga juhtub suurem osa sellest soojenemisest talvel, nii et hüvasti, lumi! Soojemaks muutuvad ka ööd.
Kliimamuutustega kohanemiseks tuleb esimese sammuna kindlaks määrata ohte põhjustavad füüsikalised tegurid. Selleks on vaja mõõta ja analüüsida keskkonnanäitajaid. Pikkade aegridade põhjal on võimalik arvutada teatud korduvate perioodide jaoks lävendväärtused ning nende abil saab ennustada viie, kümne, saja või koguni tuhande aasta äärmuslikke tuuli, sadusid, temperatuure jne.
Teine samm on määratleda täpsemini inimestele, meie eluolule ja elusloodusele ohtlik keskkonnamõju. Selleks vajame taas väga detailseid andmeid, sest ohtlikuks muutuvad enamasti äärmuslikud olud: kuumus, kuivus ja liigniiskus. Kindlasti peaks jälgima eri tegurite koosmõju, näiteks kuumus koos liigniiskusega.
Äärmuslikud ilmaolud mõjutavad paljusid valdkondi. Põllumajanduses on väga tähtis, millal täpselt milline ilm on. Kuum ja kuiv lõikusaeg on jumala kingitus, aga kuum ja kuiv mai ja juuni panevad taimede kasvu seisma ning rikuvad viljasaagi.
Kolmas samm on tulevaste keskkonnatingimuste kindlaksmääramine ehk tulevikukliima projektsioonide loomine. Selleks kasutatakse kliimamudeleid: parimatele loodusteaduslikele teadmistele toetudes arvutatakse tuleviku füüsikaline olek.
Neljas samm on ohtlike mõjude avaldumise kohtade ja sageduse väljaselgitamine ning ohtudeks valmistumine. See ei tähenda vaid füüsilise keskkonna ettevalmistamist, vaid ka kogukonna teadlikkuse suurendamist, et inimesed oskaksid ohte hinnata ja kahju vältida.
Ainuüksi mõõtmisest ja projektsioonidest ei piisa – andmeid peab analüüsima, ohtlikke nähtusi prognoosima ja prognoosile toetudes tegutsema.
Uhuuteooriatele tuginedes ei jõua me aga mitte kusagile!
Offf, loomulikult ei pane keegi tähele kui täpikese külge klammerduv elu kaob.
Samas seestpoolt vaadates on sellel elu hoidmine vajalik.
Mis seeni tarbid muidu, et sellised mõtted peas ringlevad? 
2 Likes
Aga siis võiks (lokaalselt, Eesti kontekstis) ka välja tuua need kliimamuutuse positiivsed mõjud.
Küttearved väiksemad ja sõltuvus fossiilsetest kütustest sellega ka madalam, lumekoristusega ei pea nii palju tegelema, garderoob saab olla veidi õhemat sorti (ise pole sellel talvel veel pidanud päris talvemantlit selga panema). Paremad teeolud ja vähem liiklusõnnetusi jne. jne.
Remargi korras tasub märkida teadlaste artiklist ka see, et kliimamuutuste ja tuulte tugevuse vahel ei ole seni otsest seost leitud. Seni ka siin foorumis mõni Karlsson tahtis iga suve- või sügistormi ikka kohe kliima soojenemise süüks panna.
1 Like
Ma ka kuulasin teadlaste juttu mõned päevad tagasi ERR-st, kus lühikokkuvõttena räägiti sellest, et Maa soojenemise ja jahenemise perioodilised tsüklid on mõjutatud kombinatsioonis päikese aktiivsusest, pöörlemistelje kaldest, Maa orbiidi kujust mõjutatuna teistest planeetidest ja veel mitmetest muutujatest. Inimesel ei ole võimet hoomata nende protsesside pikaajalist koostoimet. On lapsik keskenduda ühele muutujale (ntx CO2) ja uskuda, et sellega tegelemisel suudame mõjutada kosmilises mastaabis toimuvaid protsesse.
Maakera soojematel perioodidel oli Sahara kõrb viljakas savann, kus tegutses ka inimene. Arvatavasti läks Rooma impeerium õitsele kliima soojenemise tulemusel ja lagunes kliima JAHENEMISE tõttu.
5 Likes
Targad onud panevad sul hunniku pappi magama ja ütlevad, et “20 aasta pärast on ilm Tallinnas selline, nagu praegu Sõrve sääres”. Ennustuse paikapidavuse tõenäosus umbes sama nagu RB tasuvusanalüüsil või hinnaprognoosil.
(need tehti samuti väga tarkade onude poolt igasugu analüüse ja aegridu arvestades).
Mida sa siis selle teadmisega nüüd peale hakkad?
7 Likes
Laevandusväljaanne Lloyds List märgib, et meie tanklateski müüdavat imerohelist verist läga vedava ja Estlink 2 lõhkunud Eagle S-i kindlustaja pole teada. Viimane teadaolev poliis kehtis mullu augustini, kuid Vene selts Ingosstrahh teatas, et lõpetas lepingu enne tähtaega tankeri kehva seisukorra tõttu.
Varilaevastikku peljataksegi enim võimalike õnnetuste pärast. CREA teatab mullu oktoobris välja antud raportis, et tüüpilise varitankeri purunemisest tekkiv keskkonnakahju on 859 miljonit kuni 1,6 miljardit USA dollarit. See tuleb kinni maksta rannikuriikidel, sest laevadel puudub kindlustuskaitse.
Kui meil pole piisavalt oidu Taani väinasid selliste Ujuvate Katastroofide eest lukku lüüa, siis tulebki maksta. Ja kui kokkuleppele ei saa ja Taani-Rootsi m…i mängivad, siis tuleb Soome-Läti-Leeduga “seljad kokku panna” ja kuluarve rahvusvahelises kohtus Taani ja Rootsi lauale visata.
1 Like
See ju ammu teada fakt, et majandus kasvab ainult klima soojenedes.
Vastupidiselt kõigile teadlaste ja greetade ennustustele AMOC ja Golfi hoovus panevad hoopis vunki juurde.
1 Like
Vabadused uhhuuportaal, mille kliimateemalisi postitusi siingi on jagatud, kilkab nüüd rõõmust, et Meta faktikontrolli lõpetab. Kas nende ,info" siis ei olnudki kontrollitud? Muide, ära unusta päriselt puudust tundvate inimeste asemel oma raha neile viia! Ka nemad tahavad edukalt hullukesi lüpsta, tähendab sind toetada ja nad väga ootavad sinu panust! /iroonia/
https://www.err.ee/1609570717/los-angelese-piirkonnas-loomab-endiselt-metsik-tulekahju
Äsja lõppes El Nino ja La Nina’ga on oodata terve USA lõunavööndi kõrbepõuda, mis Californias viib välitmatult metsatulekahjudeni. Selles piirkonnas 10 aasta jooksul kaks korda ujutab totaalselt üle ja kaks korda põleb maha, enamasti koos majadega. Kliimasoojenemisega seoses läheb asi iga aastaga järjest hullemaks. Võib olla kindel, et isegi Trump ei suuda kliimasoojenemist ära keelata, vastupidi, teeb asja hullemaks!
NB! Kas sina oled täna juba puudustkannatavate inimeste asemel rahaliselt mõnda uhhuuportaali toetanud?
Haige mögga. Kliimaga pole siin mingit pistmist .
Meie planeedil ei ulatu õhutemperatuur kunagi isegi kõige palavama päikese all nii kõrgele, et see kasvava metsa või isegi kulu põlema paneks. Kui mets põleb, siis pannakse see põlema ! Kas sihilikult või juhuslikult, kuid pannakse. Kui Eestis kulu põleb, siis pannakse see põlema ! Teatavasti väga kuiv paber süttib temperatuuril +233 C, kust loodusest sa sellist temperatuuri leiad ?
See, et metsades ei tehta korralikult sanitaarraiet ja ei puhastata metsaaluseid peenikesest oksarisust, mis põua ajal purukuivaks kuivab muidugi suurendab tulekahjude ohtu ja nende leviku kiirust, sest mida peenem on kuivanud puumaterjal ( = tselluloos ), seda kergmini see süttib kasvõi hooletult visatud sigaretikonist või sisepõlemismootorist tulnud sädemest . Kuid välistatud pole ka kuri käsi. Küllalt on maailmas haigeid inimesi, kellele lihtsalt meeldib tulekahjusid süüdata ja siis oma hävitustööd pealt vaadata või telekast reportaazi tulekahju kustutamisest
Herostratus polnud esimene ja pole ka viimane
3 Likes
Defineeri uhuuportaal? Paljud toetavad Eestis UUd, et oleks mida lugeda ja teada, kuidas asjad tegelikult on.
Stagna arvab, et kuivem ilmastik ja seeläbi kuivemad metsad ei mõjuta tulekahjude teket ega nende ulatust?
Seal on kogu aeg kuivad metsad olnud. Kuiv ei saa enam kuivemaks minna. Lihtsalt inimesed on hulgakaupa täiesti valesse kohta elama asunud
1 Like
Kuiv ei saa kuivemaks minna? Tõsiselt mõtled?
Taustast:
- Santa Ana tuuled on kurikuulsad, kui need tulekahjuga kokku satuksid, oleks tulemus katastroofiline.
- Santa Ana tuuled puhuvad peamiselt külmal aastaajal.
- Jaanuaris neist (tulekahjulist) ohtu pole, sest metsad on peale sügis-talvist vihmahooaega tavalisest niiskemad.
- Sel vihmahooajal vihma ei tulnudki, mistõttu on kogu Lõuna-California äärmiselt kuiv.
Praegune olukord on täiesti loogiline ilmastiku/füüsika vaatepunktist.
2 Likes