Otseülekannet põlengust saab jälgida siit: https://www.youtube.com/watch?v=t2Mg2g0-R_4
Seal on kogu aeg kuivad metsad olnud? Jälle info ,omadest" allikatest või?
Vahet ei ole.
Looduses saab iseenesest miski põlema minna vaid äikest. Olgu õhutemperatuur 50 või 60 vahet pole, iseenesest miski põlema ei lähe
Läbi ajaloo on olnud looduskatastroofe, hiigelpõleguid, väljasuremislaineid (sugugi mitte kõik ei olnud põhjustatud asteroiditabamusest), oli Jääaeg ja oli Suur Veeuputus.
Lihsalt vanasti ei olnud CNNi ja Rebaseuudiseid, kes neid kajastaks. Ja kui Suur Veeuputus maha arvata, siis tihtipeale ei jäänud kedagi järgi, kes selle järeltulevatele põlvedele hoiatuseks kirja paneks.
See LA on niikuinii üks abomination. Sadu miile igas suunas laiuv sub-urbia. Ainult ootab, et “midagi” suuremat juhtuks.
Kuri kahtlus ütleb, et meelega on põlema pandud. Väga regulaarselt põleb igal aastal.
Miks ta seal ei põle, kus on miljoneid ruutkilomeetreid inimtühja metsa ja kus samuti esineb pikki kõrgrõhkkonna perioode. Krdi põdrad ja karud ja hundid tulekahju ei tekita, nemad tuld teha ei oska
Inimene on see raibe, kes metsad põlema paneb, ainus küsiumus kas hooletusest, juhuslikult või meelega või lausa heameelega
Eesti rahvas teab seda väga hästi suurest Petseri põlengust eelmise Wabariigi ajal
Sauna panin, küla läks on selle kohta isegi setu kõnekäänd
4 Likes
Tegelikult on päris mitu mehhanismi, kuidas mets saab looduslikult põlema minna.
Tõenäosuse järjekorras:
-
Äike ja muud atmosfääri sädelahendused
-
Iseeneseslik süttimine, eriti näiteks turba puhul, kus ka aeglane oksüdeerumine ja muud sellised keemilised protsessid toimuvad piisavalt kiiresti ja samas soojus ei pääse piisavalt hästi välja.
-
Langevad kivid võivad tekitada sädeme, eriti mägedes
-
Vulkanism võib maastiku süüdata
-
Võib tekkida looduslik lääts või nõguspeegel, mis koondab päikesevalgust kergesti süttivale materjalile
Metsad põlevad regulaarselt ka seal, kus inimtegevust pole. Maastikupõlengutest küll umbes 9/10 on seotud inimtegevusega, ülejäänutest 9/10 on seotud äikesega.
Kui aga korra mets põlema läheb, siis tugeva tuulega, nagu LA piirkonnas praegu, ei ole enam rohkem süttimist vaja, kuna selline tulekahju võib hüpata kümneid kilomeetreid.
2 Likes
Kui seda külastada, siis on lausa hämmestav, et kuidas selline suurlinn pmst poolkõrbesse tekkinud on.
Kui sisemaa poolt sisse sõita, siis on 100+ km kruusaklibu kõrbe, kus tuul puhub plastikpudeleid ringi ja kauguses paistavad päikesepaneelide kolooniad, ja äkki on selline madaltihe suht mõttetu, kuiv suurlinn.
Minu jaoks oli üks suurimaid pettumusi USAs 
1 Like
LA-s purskab regulaarselt vulkaan, mida keegi ei märka ja krdi kivid langevad kuskilt Hollywoodi märgi pealt maha ning kivisädemed pistavad metsa ja turbalademed põlema …
Komöödia missugune…
2 Likes
Mul tuli kohe see uudis meelde ja milline progressiivide kiun ning sõim selle peale lahti läks. Huvitav, et progressiivid seekord presidenti oma hädades ei süüdista.
https://www.seattletimes.com/nation-world/trump-suggests-raking-forest-floors-may-help-prevent-fires/
1 Like
propellermees võib siin igasugust jama ajada, aga pigem ütleks, et kui ikka bensiini maha kallata ja tikk sisse visata, siis küll ta põlema läheb ja peaaegu alati on nende põlengute taga inimene ning enamasti pahatahtlik… Küll aga on see hea näide, mis saab kui ametikohti jagada DEI põhimõtetel ning eelarve kulutada transsooliste osakaalu suurendamisele jõustruktuurides, mitte hüdrantide paigaldusele… Tuletõrjet juhib peast soe lesbi, linnapea (mustanahaline mammi) on kuskil Kongos või Ghanas, kuberner ajab lihtsalt lolli juttu… selles mõttes on hea, et rikaste ja ilusate majad põlevad, siis äkki hakatakse kõrgemal tasandil ka aru saama, et see woke värk muudab niigi mitte just ülemäära ilusa linna täitsa Kolmanda maailma asulaks…
10 Likes
Los Angeles Fire Department`i eelarvet vähendati Karen Bassi eestvedamisel 17,6 M$ võrra 2024/25 eelarveaastaks. Samal ajal eraldati eelarvest raha transgenderite kohvikule, gay meeskoorile ja paljudele sarnastele progressiivsetele ettevõtmistele. See võiks olla mõnele valgele heteromehele piisavaks põhjuseks kusagil metsavahel tikku tõmmata.
8 Likes
Vaatan kaunist lumesadu akna taga ja loen siin üht naljaka nimega seaduseprojekti – „Kliimakindla majanduse seadus“ (veider hobi – ma tean).
Seaduse nimi ise tekitab mõningast ainest följetonile kuid millega siis eelnõu autorite arvates majanduse kliimakindlaks saab?
Eesmärgid on arusaadavad – kõik peavad vähndama kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist ning kui palju on toodud § 27-35. Aga kuidas seda teha?
Avalik sektori eesmärk lõpetada fosiilkütuste kasutamise 2040 tekitab juba küsimusi – näiteks kas naftast valmistatud plastist prügikott või arvutikorpus on fosiilkütuse kasutamine? Või mõeldakse kasutamise all vaid kütuse põletamist? Seda eelnõus aru ei saa. Vahva oleks näha riigiasutuses kliimeneutraalselt biolaguneva korpusega arvuteid.
Peamine panus aga algab § 39 edasi
- Iga aasta viiakse kõigis täidesaatva riigivõimu asutustes ning riigile kuuluvates äriühingutes, kelle põhitegevuseks on ministeeriumite infotehnoloogia haldus ja arendus ning riigi kinnisvara haldus ja arendus läbi kasvuhoonegaaside jalajälje hindamine.
- Kliimaministeerium koostab riiklikliku energia- ja kliimakava
- Kõik kohalikud omavalitsused (hetkel on neid 79) peavad koostama oma energia ja kliimakava ning peab seda uuendama ige 5 aasta tagant.
- Vähemalt 10000 elanikuga üksus (hetkel vist 34) koostab Linnaruumi ja looduse lõimimise kava (veel 5 punkti tüübile kes selle nime välja mõtles)
- Kord aastas koostatakse kliimaaruanne, selle sisu on kirjeldatud 5 lõikes kokku 14 alapunkti. Kliimaaruannet menetletakse igal aastal ministeeriumis, valitsuses ja Riigikogus.
- Luuakse eraldi Kliimanõukogu mis koosneb kuni 7 eksperdist
Tundub, et põhiline tööriist kasvuhoonegaaside õhku paiskamise vähendamiseks on kõikvõimalike dokumentide ja aruannete koostamine. Puusalt tulistades peaks sellises mahus bürokraatia koostamisega saama tööd sadakond uut ametnikku. Kuidas see kõik kasvuhoonegaaside õhku paiskamist vähendab jäi küll arusaamatuks.
Ei leidnud kuskilt keskmise ametniku kasvuhoonegaasi jalajälge aga maailma keskmisel inimesel pidi see olema on 4 tonni aastas. Aga ehk võetakse tööle kliimaneutraalsed ametnikud, kes töötavad palmilehtedest kabinetis, biolaguneva arvutiga vaid päikesepaistelisel päeval?
Kõik see oleks nii kurb, kui see poleks nii naljakas – või oli see nüüd vastupidi?
10 Likes
Ma kirjutasin kuidas mets saab looduslikult põlema minna.
Los Angeleses on palju inimtekkelist süttimist ja süütamist, aga see ei tähenda, et põlenguid seal vähem oleks kui inimesed seal ei elaks.
Santa Ana tuultega on selline huvitav asi, et tegemist on sisemaalt puhuva tuulega tekkiva nähtusega. Santa Ana on selle nähtuse see osa kui see õhk mööda rannikuküngastikku alla mere äärde laskub, samal ajal soojenedes ja (suhteliselt) kuivades.
Teisel pool küngastikku aga see õhk tõuseb ja tekitab kuivasid äikesepilvi, st pilvi, millest vihm ei saja, aga mis tekitavad sädelahendusi küngastiku tipu lähedal. Mägisematel ja kuivematel aladel kui Eesti on see levinud nähtus.
Looduslikult on see LA kandis loomulik maastikupõlengute allikas.
Ma kunagi lugesin uuringut, mis väitis, et ilma inimeseta oleks seal enamvähem samapalju põlenguid.
Kui aga maastik seal korra põlema läheb, siis kuni 150 km/h puhuva tuule tõttu pole eraldi süütamist enam selle levimiseks vaja.
Lisaks - langevad kivid on seal ka täiesti reaalne oht.
Seda, et nii inimtekkeline kui ka looduslik materjal “õigesti” hunnikus iseenesest ei sütti, räägi näiteks Eesti tuletõrjujatele.
2 Likes
Kuna postituse muutmine annab vea 403, siis mainiks eraldi, et isegi krokodillid ja kaasuarid teavad, et orgaaniline materjal hunnikus võib põlema minna.
Raulir, sa unustasid kosmosest tulevad jõud, mis samuti võivad tulekahjusud süüdata, päikesetormid, UAP-d, meteoriidiplahvatused jne.
1 Like
Multimiljonärid on marus, sest USA kõige suurem kindlustuskompanii State Farm tühistas mõned kuud tagasi kindlustuspoliisid tulekahju vastu. Peavad oma raha eest villade ja rannamajade rususid kokku lükkama ja uusi ehitama . Maavärina vastu on seni kindlustada veel võimalik. Inimesed ei oska kunstlikult suuri maavärinaid tekitada.
Samas on lõpuks üks süütaja ka kinni nabitud. Kuipalju neid tegelikult on olnud, keegi ei tea.
Olgugi LA, päris iga ruutmeeter pole kaetud jälgimiskaameratega
Ma jään enda juurde, et iseeneslikult need suured tulekahjud ei teki.
Vastasel juhul poleks sealmaal üldse metsa , puid ja põõsastikke olemaski kui see iseenesest regulaarselt igal aastal tuhaks põleks.
Vaadake Eestis mõnda metsapõlengu ala ,on meilgi neid olnud päris suuri, kui kaua läheb aega, et sinna uus mets tekiks, mis jälle põlema võib minna
3 Likes
Tekivad ka iseeneseslikult.
Puud ja põõsastikud on seal sellised, mis igaaastaste või üleaastaste loomulike rohurinde tulekahjude puhul ära ei sure.
Isegi kui praegu ülekandeid vaadata, siis on näha, et põlenud majade vahel on näha täiesti elus puid ja põõsaid.
Paljud taimed sealkandis vajavad tulekahjusid, et üldse paljuneda. Nagu näiteks mammutipuud - mis kaasajal kasvavad küll järgmises mäestikus rannikult minnes.
Lisaks on nad sinna istutanud ka selliseid huvitavaid taimi, nagu eukalüptid, mis lausa toodavad isesüttivat materjali, et oma ümbrus konkurentidest puhas hoida.
3 Likes
Kindlustuse probleemides olevat süüdi ka California võimud ja Gavin Newsom, kes populistlike tariifidega püüdsid teha kindlustuse hinda oma valijatele “meelepärasemaks”.
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120348901/california-metsapolengute-majanduslik-kahju-ulatub-miljarditesse-dollaritesse
Paradoksaalselt on see isegi hea, et põles rikaste ja kuulsate piirkond. Kliimasoojenemine jõuab rohkemate uudiste ja inimeste teadvusesse, koos sellega, et isegi rikkad ei ole selle eest täielikult kaitstud. USA riiklik ilmaennustus AccuWeather Inc hinnangul ulatub Californias toimuvate tulekahjude majanduslik kahju tõenäoliselt 135–150 miljardi dollarini, kirjutab Euronews.
„Need kiiresti liikuvad, tuulest põhjustatud põlengud on tekitanud ühe kõige kulukama metsatulekahju katastroofi USA lähiajaloos,“ ütles AccuWeatheri juhtiv meteoroloog Jonathan Porter.
„Orkaani tugevusega tuuled viisid leegid läbi naabruskondade, kus asuvad mitme miljoni dollari väärtuses majad. Häving on südantlõhestav ja majanduslik kaotus šokeeriv,“ lisas ta. Katastroofi kogukahju võib ettevõtte sõnul ulatuda peaaegu 4%ni California osariigi aastasest SKTst (sisemajanduse kogutoodangust).“
Kindlustusest. Kindlustusseltsid on äriettevõtted ja kui nemad hindavad, et kliima soojenedes on mõnedele piirkondadele kindlustuskatte pakkumine liiga riskantseks muutumas, siis nii ka on. Kergemal juhul muutub edasine kindlustamine veelgi kallimaks, halvemal juhul ei julge seda enam keegi isegi pakkuda mitte.
Ongi selge, miks meil majanduskasv selline kidur on.
Puudu on “Kasvava majanduse seadus”, mis sätestaks sadadele erineva taseme ametlikele kohustuse kiire majanduskasvu kava väljatöötamiseks ning regulaarseks uuendamiseks koos täitmise aruannetega.
Vaja võiks olla ka “Õnneliku tuleviku seadust”
4 Likes
Kliimakindla majanduse seadus on hea, sest pärsib majanduskasvu ja seega ka loodetavasti ohjeldab inflatsiooni. Muud seosed ei omagi tähtsust.
2 Likes