Mul tuli kohe see uudis meelde ja milline progressiivide kiun ning sõim selle peale lahti läks. Huvitav, et progressiivid seekord presidenti oma hädades ei süüdista.
https://www.seattletimes.com/nation-world/trump-suggests-raking-forest-floors-may-help-prevent-fires/
1 Like
propellermees võib siin igasugust jama ajada, aga pigem ütleks, et kui ikka bensiini maha kallata ja tikk sisse visata, siis küll ta põlema läheb ja peaaegu alati on nende põlengute taga inimene ning enamasti pahatahtlik… Küll aga on see hea näide, mis saab kui ametikohti jagada DEI põhimõtetel ning eelarve kulutada transsooliste osakaalu suurendamisele jõustruktuurides, mitte hüdrantide paigaldusele… Tuletõrjet juhib peast soe lesbi, linnapea (mustanahaline mammi) on kuskil Kongos või Ghanas, kuberner ajab lihtsalt lolli juttu… selles mõttes on hea, et rikaste ja ilusate majad põlevad, siis äkki hakatakse kõrgemal tasandil ka aru saama, et see woke värk muudab niigi mitte just ülemäära ilusa linna täitsa Kolmanda maailma asulaks…
10 Likes
Los Angeles Fire Department`i eelarvet vähendati Karen Bassi eestvedamisel 17,6 M$ võrra 2024/25 eelarveaastaks. Samal ajal eraldati eelarvest raha transgenderite kohvikule, gay meeskoorile ja paljudele sarnastele progressiivsetele ettevõtmistele. See võiks olla mõnele valgele heteromehele piisavaks põhjuseks kusagil metsavahel tikku tõmmata.
8 Likes
Vaatan kaunist lumesadu akna taga ja loen siin üht naljaka nimega seaduseprojekti – „Kliimakindla majanduse seadus“ (veider hobi – ma tean).
Seaduse nimi ise tekitab mõningast ainest följetonile kuid millega siis eelnõu autorite arvates majanduse kliimakindlaks saab?
Eesmärgid on arusaadavad – kõik peavad vähndama kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist ning kui palju on toodud § 27-35. Aga kuidas seda teha?
Avalik sektori eesmärk lõpetada fosiilkütuste kasutamise 2040 tekitab juba küsimusi – näiteks kas naftast valmistatud plastist prügikott või arvutikorpus on fosiilkütuse kasutamine? Või mõeldakse kasutamise all vaid kütuse põletamist? Seda eelnõus aru ei saa. Vahva oleks näha riigiasutuses kliimeneutraalselt biolaguneva korpusega arvuteid.
Peamine panus aga algab § 39 edasi
- Iga aasta viiakse kõigis täidesaatva riigivõimu asutustes ning riigile kuuluvates äriühingutes, kelle põhitegevuseks on ministeeriumite infotehnoloogia haldus ja arendus ning riigi kinnisvara haldus ja arendus läbi kasvuhoonegaaside jalajälje hindamine.
- Kliimaministeerium koostab riiklikliku energia- ja kliimakava
- Kõik kohalikud omavalitsused (hetkel on neid 79) peavad koostama oma energia ja kliimakava ning peab seda uuendama ige 5 aasta tagant.
- Vähemalt 10000 elanikuga üksus (hetkel vist 34) koostab Linnaruumi ja looduse lõimimise kava (veel 5 punkti tüübile kes selle nime välja mõtles)
- Kord aastas koostatakse kliimaaruanne, selle sisu on kirjeldatud 5 lõikes kokku 14 alapunkti. Kliimaaruannet menetletakse igal aastal ministeeriumis, valitsuses ja Riigikogus.
- Luuakse eraldi Kliimanõukogu mis koosneb kuni 7 eksperdist
Tundub, et põhiline tööriist kasvuhoonegaaside õhku paiskamise vähendamiseks on kõikvõimalike dokumentide ja aruannete koostamine. Puusalt tulistades peaks sellises mahus bürokraatia koostamisega saama tööd sadakond uut ametnikku. Kuidas see kõik kasvuhoonegaaside õhku paiskamist vähendab jäi küll arusaamatuks.
Ei leidnud kuskilt keskmise ametniku kasvuhoonegaasi jalajälge aga maailma keskmisel inimesel pidi see olema on 4 tonni aastas. Aga ehk võetakse tööle kliimaneutraalsed ametnikud, kes töötavad palmilehtedest kabinetis, biolaguneva arvutiga vaid päikesepaistelisel päeval?
Kõik see oleks nii kurb, kui see poleks nii naljakas – või oli see nüüd vastupidi?
10 Likes
Ma kirjutasin kuidas mets saab looduslikult põlema minna.
Los Angeleses on palju inimtekkelist süttimist ja süütamist, aga see ei tähenda, et põlenguid seal vähem oleks kui inimesed seal ei elaks.
Santa Ana tuultega on selline huvitav asi, et tegemist on sisemaalt puhuva tuulega tekkiva nähtusega. Santa Ana on selle nähtuse see osa kui see õhk mööda rannikuküngastikku alla mere äärde laskub, samal ajal soojenedes ja (suhteliselt) kuivades.
Teisel pool küngastikku aga see õhk tõuseb ja tekitab kuivasid äikesepilvi, st pilvi, millest vihm ei saja, aga mis tekitavad sädelahendusi küngastiku tipu lähedal. Mägisematel ja kuivematel aladel kui Eesti on see levinud nähtus.
Looduslikult on see LA kandis loomulik maastikupõlengute allikas.
Ma kunagi lugesin uuringut, mis väitis, et ilma inimeseta oleks seal enamvähem samapalju põlenguid.
Kui aga maastik seal korra põlema läheb, siis kuni 150 km/h puhuva tuule tõttu pole eraldi süütamist enam selle levimiseks vaja.
Lisaks - langevad kivid on seal ka täiesti reaalne oht.
Seda, et nii inimtekkeline kui ka looduslik materjal “õigesti” hunnikus iseenesest ei sütti, räägi näiteks Eesti tuletõrjujatele.
2 Likes
Kuna postituse muutmine annab vea 403, siis mainiks eraldi, et isegi krokodillid ja kaasuarid teavad, et orgaaniline materjal hunnikus võib põlema minna.
Raulir, sa unustasid kosmosest tulevad jõud, mis samuti võivad tulekahjusud süüdata, päikesetormid, UAP-d, meteoriidiplahvatused jne.
1 Like
Multimiljonärid on marus, sest USA kõige suurem kindlustuskompanii State Farm tühistas mõned kuud tagasi kindlustuspoliisid tulekahju vastu. Peavad oma raha eest villade ja rannamajade rususid kokku lükkama ja uusi ehitama . Maavärina vastu on seni kindlustada veel võimalik. Inimesed ei oska kunstlikult suuri maavärinaid tekitada.
Samas on lõpuks üks süütaja ka kinni nabitud. Kuipalju neid tegelikult on olnud, keegi ei tea.
Olgugi LA, päris iga ruutmeeter pole kaetud jälgimiskaameratega
Ma jään enda juurde, et iseeneslikult need suured tulekahjud ei teki.
Vastasel juhul poleks sealmaal üldse metsa , puid ja põõsastikke olemaski kui see iseenesest regulaarselt igal aastal tuhaks põleks.
Vaadake Eestis mõnda metsapõlengu ala ,on meilgi neid olnud päris suuri, kui kaua läheb aega, et sinna uus mets tekiks, mis jälle põlema võib minna
3 Likes
Tekivad ka iseeneseslikult.
Puud ja põõsastikud on seal sellised, mis igaaastaste või üleaastaste loomulike rohurinde tulekahjude puhul ära ei sure.
Isegi kui praegu ülekandeid vaadata, siis on näha, et põlenud majade vahel on näha täiesti elus puid ja põõsaid.
Paljud taimed sealkandis vajavad tulekahjusid, et üldse paljuneda. Nagu näiteks mammutipuud - mis kaasajal kasvavad küll järgmises mäestikus rannikult minnes.
Lisaks on nad sinna istutanud ka selliseid huvitavaid taimi, nagu eukalüptid, mis lausa toodavad isesüttivat materjali, et oma ümbrus konkurentidest puhas hoida.
3 Likes
Kindlustuse probleemides olevat süüdi ka California võimud ja Gavin Newsom, kes populistlike tariifidega püüdsid teha kindlustuse hinda oma valijatele “meelepärasemaks”.
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120348901/california-metsapolengute-majanduslik-kahju-ulatub-miljarditesse-dollaritesse
Paradoksaalselt on see isegi hea, et põles rikaste ja kuulsate piirkond. Kliimasoojenemine jõuab rohkemate uudiste ja inimeste teadvusesse, koos sellega, et isegi rikkad ei ole selle eest täielikult kaitstud. USA riiklik ilmaennustus AccuWeather Inc hinnangul ulatub Californias toimuvate tulekahjude majanduslik kahju tõenäoliselt 135–150 miljardi dollarini, kirjutab Euronews.
„Need kiiresti liikuvad, tuulest põhjustatud põlengud on tekitanud ühe kõige kulukama metsatulekahju katastroofi USA lähiajaloos,“ ütles AccuWeatheri juhtiv meteoroloog Jonathan Porter.
„Orkaani tugevusega tuuled viisid leegid läbi naabruskondade, kus asuvad mitme miljoni dollari väärtuses majad. Häving on südantlõhestav ja majanduslik kaotus šokeeriv,“ lisas ta. Katastroofi kogukahju võib ettevõtte sõnul ulatuda peaaegu 4%ni California osariigi aastasest SKTst (sisemajanduse kogutoodangust).“
Kindlustusest. Kindlustusseltsid on äriettevõtted ja kui nemad hindavad, et kliima soojenedes on mõnedele piirkondadele kindlustuskatte pakkumine liiga riskantseks muutumas, siis nii ka on. Kergemal juhul muutub edasine kindlustamine veelgi kallimaks, halvemal juhul ei julge seda enam keegi isegi pakkuda mitte.
Ongi selge, miks meil majanduskasv selline kidur on.
Puudu on “Kasvava majanduse seadus”, mis sätestaks sadadele erineva taseme ametlikele kohustuse kiire majanduskasvu kava väljatöötamiseks ning regulaarseks uuendamiseks koos täitmise aruannetega.
Vaja võiks olla ka “Õnneliku tuleviku seadust”
4 Likes
Kliimakindla majanduse seadus on hea, sest pärsib majanduskasvu ja seega ka loodetavasti ohjeldab inflatsiooni. Muud seosed ei omagi tähtsust.
2 Likes
Tõesed uuringud näitavad, et inimesed kardavad kõige rohkem inflatsiooni ja immigratsiooni mitte näiteks kliima soojenemist. Helistas mulle kunagi mingi sotsioloogiline uuring, kui ma oma sellise vastuse välja käisin, lõpetati kõne kiirelt, ei sobivat või sobituvat valimisse.
3 Likes
Loogiline ju, et inimesed kardavad seda, millest nad ARU SAAVAD ja mis on kohe aia taga. Vaatab lihtne mees telekat - uudistes näidatakse, kuidas mustad möllavad USAs ja kaltsupead põletavad autosid Pariisis. Läheb Magistrali oma “Laua Viina” järele ja mis tanäeb: JUBA SIIN raisad, kassajärjekorras seisavad. Ja juba on nad PALJUNEDA jõudnud. Oh kurat. Ja “Laua Viina” hind on JÄLLE 50 senti tõusnud. Selge see, et tekib hirm ja viha.
Aga kliimasoojenemine? Noh, räägiti, et kusagil Kalofornias mingi värk… häh… mõtleb Lihtne Mees läbi lumepudru ja läga oma paneelika üürikasse sumbates. Mis soojenemine, mõtleb mees ja surub viinapudelit põues hellalt vastu rinda. Taevast langeb laia lund.
1 Like
Pigem kardavad inimesed ikka kõige rohkem seda, millest nad ARU EI SAA
1 Like
See sisaldab eeldust, et “see” on üldse olemas, suur kole ja arusaamatu ja kummitab aia taga. Inimtekkeline Kliimasoojenemine on seline “põhust koll”. Ei ole arbuusid suutnud seda usutavaks maalida. Aga kirjutan sellest hiljem pikemalt.
1 Like
Proovin natuke analüüsida “Inimtekkelise Kliimasoojenemise” nimelise toote müügikampaaniat. Kampaania, muidugi, pole veel kaugeltki läbi, seega on lõppjäreldusteks ehk liiga vara, aga ühte teist võib juba aimata. Esimesed tagasilöögid on saadud ja uhke dirižaabel laseb juba mitmest gaasikotist visinal tossu välja.
Heidame korraks pilgu ajalukku. Mida tegi Valdimir Lenin või Adolf Hitler, kui tal oli vaja oma idee “maha müüa”. Läks “alla” lihtsate inimeste juurde, ronis kõnepulti ja … sõimas-sõimas-sõimas. Sõimas valimatute sõnadega valitsust, inflatsiooni, oponente jne.
Tegelikult ei ütelnud Hitler oma kuulsate kihutuskõnede ajal sisuliselt mitte-keda-kuraditki.
Nii Hitleril kui Leninil olid kihutuskoosolekutel kaasas punt kõvasid löömamehi. Kui keegi isegi proovis “terve mõistuse häält” kuuldavale tuua, lendas ta musklimeeste kaasabil kus tolm ja tuhat, ukse taha.
Rohefašistide esimene viga – “inimtekkelist kliimamuutust” ei ole suudetud “maha müüa” “lihtsale töömees Juhanile”. Maha on see müüdud peamiselt “loomulikult ärevikele” – siniste juustega raskes eas tütarlastele. Siin näeme juba teist probleemi - tarbija sihtgrupp võiks olla homogeensem. SJTL tekitab kohe vastandumise ja eemaletõukumise teatud tarbijagurppides. Madalama sissetulekudetsiili sihtgrupis võib kampaaniat hinnata ebaõnnestunuks.
Nn. “keskklass” on kahtlev. KK on alati kahtlev, nemad on üsna raske sihtgrupp nii kui nii. Neil on omad tarbimisharjumused ja kinnistunud meemid. Kui memeetiliselt on juba “majake suburbias” “kaks autot leibkonnas” "nädalake Kanaaridel"jms. Siis on võimatu maha müüa “kastiratast” ja “12 ruudust kuuti”. PARIM mida on võimalik “müüa” on “elektriauto” ja “roheline energia” ja “päikesepaneelid”.
SELLEGA on tegelikult isegi hakkama saadud. Vaatamata sellele, et TCO ei ole suurem asi ja ROI on pigem negatiivne või nullilähedane, on “A energiaklass” ja “päikesepaneel” ja “tesla” üsna hästi kaubaks läinud.
Räägime takitkast. Taktikaks on valitud “milleks osta tehas, kui võib osta direktori” ja sarnaseid jooni võib leida ka nn. “hostile takeover” ja Private Equti rakendatavatest meetmetest.
Juhtkonda on ennast edukalt sisse söödud (milleks matse ümber veenda, ostame seaduse või määruse ja mats peab täitma). Igasugu suleliste-ja-karvaste MTÜ-dele pudiseb kulda ka heldelt. Tuulepargid ja muud asjad naudivad toetusi, nii mis kole.
Hetkel on rohefašistide jaoks kriitiline hetk kus tuleb korrata nn. “pikkade nugade ööd” – üle parda visata LBTQ ja DEI ja muud sellised “nähtused”.
Miks - esiteks on nad “toidukonkurendid” - “ämblikud purgis” olukord, kus läheb suuremaks veristamiseks nappiva ressursi tingimustes, ei ole enam kaugel.
Teiseks - “teiste inimeste raha” hakkab otsa saama. Nagu näeme, suurettevõtetel, isegi suurtel ja rikastel, ei ole piisavalt ressurssi, et ülal pidada DEI ja PC ideoloogiat ja samal ajal veel “roheline” olla. DEI lendab üle parda … ja kohati lendab ka “roheline enerigia” koos pesuveega järele.
Jah, kaks parasiiti - rohefašism ja vikerkaarefašism tegid koostööd. Nakatasid organismi. Aga nüüd on seal ruumi ainult ühele. Teine peab kaduma.
Lisaks selgus, et positsioon juhtorganites pole üldsegi nii kindel, et 51% osalust ja “sõidame kõigist üle”. Pigem võtsid võimulolijad “sümbiondi” pardale, et oma huvides teatud valijasihtgruppide poolehoidu võita. Kui sümbioos hakkab kiskuma parasitismiks, püütakse parasiidist vabaneda.
Pikemas perspektiivis võib näha “radikaalsete puhaste” populaarsuse suurt tõusu. Trump juba tuli, pea see kvaasinatsismi tähetundki ei saabu.
Paneme tähele, et ma ei arutle üldse selle üle, kas “inimtekkeline kliimasoojenemine” on reaalne või mitte. Ma vaatlen, kuidas “inimtekkeline kliimasoojenemine” on “maha müüdud”.
Me elame “tõejärgsel ajastul” kus ei oma vähimatki tähtsust kas mingi väide on tõene või mitte (teaduslikus, korrektses mõttes) vaid tähtsust omab see kui paljudele on idee “maha müüdud”. Paradigmaks, meemiks kinnistatud. Informatsiooni absoluutselt vaba liikumise olukorras (Internet, sotsmeedia) hakkab meem elama “oma elu” ja kinnistub ja VÕIMENDAB ennast ise.
Selles vaates on rohefašistid täielikult läbi kukkunud. Nende “meem” elab vaid omaenda kõlakambrites, laiemat mõju ei ole saavutatud, meem ei ole kinnistunud “kollektiivteadvuses”. Või kui on siis ainult irvitamise, mõnitamise, naeruvääristamise objektina.
Kõige mõjuvõimsamas turunduskanalis on “kaks miinus”. Propasõda ei võidetud. Nn. “õukonnameedias” saadi “punktvõit”, aga see on suhteliselt tähtsusetu. “Ametiliku” ajakirjanduse mõjuvõim avaliku arvamuse kujundajana? 21. sajandil? Internetiajastul? Nalja teete või? Trollivabrikuid, mida ometi õite odavalt pakutakse, ei ole enda kuuldavaks-nähtavaks tegemiseks, üldse kasutatud. Retsensendina loen selle “töö” oluliseks puuduseks 
Tähtsuselt järgmine “hõivata sillad, postkontor, telegraaf” - juhtimiskeskus - aju. Siin on tegutsetud hindele “neli miinus”. Kõik erakonnad vähemalt ühest servast “rohetavad” nagu hallitanud leib ja teisest servast säravad vikerkaares.
Ressursi “pumpamine” mõttetutesse tehnoloogiatesse läbi igasugu toetuste, soodustuste, nõuete. Sooritatud hindele “hea”, aga ei maksa unustada, et see pole “sooritus” vaid “seisund”.
Maksumaksjate massile, kes selle jama kinni peavad taguma, idee “maha müümine” et nad seda “heameelega” teeks - läbikukkumine! Pretendentidele on kätte mängitud kõva trump - lubaduse eest “paneme selle lollaka kiimaministeeriumi kõige täiega kinni” oleks inimesed nõus kasvõi koera Riigikogusse valima.
Hirmutamistaktika. Samuti läbi kukkunud. Mida kaugemal on katastroof, seda rohkem peab laipu olema, et sellest saaks “uudis”. Maalitakse mingeid “õlgmehikesi”, keegi ei kipu seda “kolli” enam uskuma. Liiga kaua on niisama kisatud: “hunt, hunt”. Täna oleks “õige” taktika minna kuumal suvel (eesti kontekstist räägin) tikud näpus metsa ja rabasse, et oleks tossupilv ja kogu sots-meedia juttu täis. NÄE päleb. Ja siis vürtsitada seda uudistevoogu omapoolse “see on kõik kliimasoojenemise süü” kommentaaridega.
Ja lõppkokkuvõttes - “vaesust”, “viletsust” ja “püksirihma pingutamist” on jube raske “jõukuse” ja “parema elu” sildi all maha müüa.
Fookused ja sihtgrupid tuleks üle vaadata. “Sõnum” tuleks VÄGA kriitlise pilguga üle vaadata. Leida profesionaalne top-lvl “spin doctor”, kes suudaks “vaesus ONGI tegelikult rikkus” sõnumi nii sõnastada, et pööbel uskuma jääks. Ja siis meemi kinnistamiseks “vabrikud tööle” ja TikTokid ja uudistevood üle ujutada.
Vürtsiks lisada paras annus hirmu ja katastroofe (piits ja präänik). Müüa aktiivsemalt “indulgentsi” (kui ma ostan elektriauto, siis ma olen HEA ja päästan maailma).
Ja jätkata seni edukas olnud head tööd võimukoridorides.
U can thank me later
5 Likes
Täpsustan veel, et arbuusivatel-rohefašistidel isenesest mitte mingit mõjuvõimu, ei majanduslikku, ega poliitilist, ei ole. Nad on “kasulikud idioodid” retardierakondlikele toodetele, kelle jaoks on rehehallitusega nakatumine mugav võimalus “reguleerida” majanduskeskkonda nõuetega ja suunata toetusi “õigetele ettevõtetele” ilma eriti millegi põhjendamisega vaeva nägemata. Sest Kliima. Teiseks on nad “kasulikud idioodid” transnatsionaalsetele suurkorpidele, kelle jaoks on väga ahvatlev “sa ei oma midagi, sa rendid kõike” slogan. See tõotab rasvaseid Kazumme ja lisaks võimu. Ärgem unustagem et nn. kodaniku ja inimõigused on välja võideldud ohtralt verd valades, umbes Suurest Prantsuse Revolutsioonist saati. Keegi kandikul neid kätte pole toonud. Hoopis teine tera on “rentniku-rendileandja” suhe. Eraomand on teadupoolest “püha ja puutumatu” ja rendileandjal on tunduvalt rohkem võimalusi sekkuda rentniku eraellu, kui on Riigil õigust sekkuda Kodaniku asjadesse. Meem, et meie kodanikud on “liiga vabad” ja neile oleks hea “päitsed pähe panna” elab võimukoridorides päris mõnusat elu. Ja tulebki kolmas huvigrupp - needsamad “kõva käe näitamise” ihalejad.
Võitlus kliima eest on tõepoolest võitlus ELLUJÄÄMISE eest. Eelkõige muidugi “kliimaaktivistide ellujäämise eest”. Kui nad pole enam suurele poliitikale või suurele rahale kasulikud, lendab kogu äkofašism koos nende kandjatega üle parda. Ideoloogia taga peab alati olema Jõud ja Raha. Kui on “võõras jõud” ja “võõras raha” siis seesinane peab lepingutest kinni ainult niikaua kui see kasumit tõotab. Edasi… kaput machen!
4 Likes
Kui roheideoloogia hakkab vaikselt maha käima ning seda retoorikat viljelevad poliitikuid vahetatakse järjest välja, siis genereeriti juba oodatult ka järgmine inimesi hirmutav artiklike valmis, taustaks pandud foto arvatavalt meelega süüdatud st inimetekkelisest tulekahjust: Maakera temperatuur murdis läbi ohtliku piiri
See on iseenesest paras huumor, et ilm ja kliima toimetab ikka omasoodu, arvestamata seda mida ideoloogid 10 aasta eest Pariisis kokku leppisid.
Iseküsimus, miks peaks mõni enesest lugupidav ajakirjandusväljaanne sellist jama levitama.
Kui mõni hakkab rääkima, et teadlaste konsensus toetab inimtekkelise kliimasoojenemise ideoloogiat, siis meenutuseks, mis juhtub nende teadlastega, kes julgevad ideoloogiaga mtte nõustuda: Kersti Kaljulaid sarjas konverentsil halastamatult Eesti teadlasi
6 Likes