Kabinetis sündinud e. Kantseliitlik Eesti

[Offf]

Ma loodan, et här Centurio ei pahanda, et ma tema posti täies mahus tsiteerin. Sobib 100% siia teemasse:

@Centurio

Vaatan kaunist lumesadu akna taga ja loen siin üht naljaka nimega seaduseprojekti – „Kliimakindla majanduse seadus“ (veider hobi – ma tean).

https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2024-12/KKMS_eelnõu_2.12.2024.pdf

Seaduse nimi ise tekitab mõningast ainest följetonile kuid millega siis eelnõu autorite arvates majanduse kliimakindlaks saab?

Eesmärgid on arusaadavad – kõik peavad vähndama kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist ning kui palju on toodud § 27-35. Aga kuidas seda teha?

Avalik sektori eesmärk lõpetada fosiilkütuste kasutamise 2040 tekitab juba küsimusi – näiteks kas naftast valmistatud plastist prügikott või arvutikorpus on fosiilkütuse kasutamine? Või mõeldakse kasutamise all vaid kütuse põletamist? Seda eelnõus aru ei saa. Vahva oleks näha riigiasutuses kliimeneutraalselt biolaguneva korpusega arvuteid.

Peamine panus aga algab § 39 edasi

• Iga aasta viiakse kõigis täidesaatva riigivõimu asutustes ning riigile kuuluvates äriühingutes, kelle põhitegevuseks on ministeeriumite infotehnoloogia haldus ja arendus ning riigi kinnisvara haldus ja arendus läbi kasvuhoonegaaside jalajälje hindamine.
• Kliimaministeerium koostab riiklikliku energia- ja kliimakava
• Kõik kohalikud omavalitsused (hetkel on neid 79) peavad koostama oma energia ja kliimakava ning peab seda uuendama ige 5 aasta tagant.
• Vähemalt 10000 elanikuga üksus (hetkel vist 34) koostab Linnaruumi ja looduse lõimimise kava (veel 5 punkti tüübile kes selle nime välja mõtles)
• Kord aastas koostatakse kliimaaruanne, selle sisu on kirjeldatud 5 lõikes kokku 14 alapunkti. Kliimaaruannet menetletakse igal aastal ministeeriumis, valitsuses ja Riigikogus.
• Luuakse eraldi Kliimanõukogu mis koosneb kuni 7 eksperdist

Tundub, et põhiline tööriist kasvuhoonegaaside õhku paiskamise vähendamiseks on kõikvõimalike dokumentide ja aruannete koostamine. Puusalt tulistades peaks sellises mahus bürokraatia koostamisega saama tööd sadakond uut ametnikku. Kuidas see kõik kasvuhoonegaaside õhku paiskamist vähendab jäi küll arusaamatuks.

Ei leidnud kuskilt keskmise ametniku kasvuhoonegaasi jalajälge aga maailma keskmisel inimesel pidi see olema on 4 tonni aastas. Aga ehk võetakse tööle kliimaneutraalsed ametnikud, kes töötavad palmilehtedest kabinetis, biolaguneva arvutiga vaid päikesepaistelisel päeval?

Kõik see oleks nii kurb, kui see poleks nii naljakas – või oli see nüüd vastupidi?