Lokaalses vaates arutletakse, et kumb on põhjus, kumb tagajärg - kas kool pannakse kinni, sest lapsi pole, või siis inimesed kolivad ära (ei koli siia) sest kooli pole. Muna ja kana küsimus.
Aga iive pole lokaalne küsimus. Me ei arutle siin eraldi, kas Rõuge või Lääneranna vallas peaks koolid kinni panema, sest nendes omavalitsustes on lapsi naise/pere kohta liiga vähe. Ei, lapsi sünnib igal pool liiga vähe.
Võrumaal on loogiline lahendus: https://setomaakoolid.ee/
väiksemad on kodulähedases KOV majas liitklassis, suuremad on ühes koolis koos.
ühine juhtimine ja õpetajate jagamine.
Telehommikus Liina Kersna õpetajate karjäärimudelist: alustav õpetaja, õpetaja, vanemõpetaja, meisterõpetaja. Palgad vastavalt astmele aga omavalitsused ei ole sellele kokkuleppele alla kirjutanud ja minu arust põhjendatult kui riik ei hakka astmepalkadele lisaraha andma. Raha on nn. pearaha + koolipõhiselt veel midagi aga mitte astmete järgi. St. kui kool võtaks tööle uue vanemõpetaja siis riigi poolt lisaraha ei tule. Sellega hakkab tekkima selline praktika, et tegelikkuses eelistatakse madalama kvalifikatsiooniga õpetajad ja ainult rikkamad omavalitsused saavad lubada omale vanemõpetajaid. Tekib jällegi üks piirkondlik kihistumine juurde. Mulle hakkab tunduma, et kunagine otsus maksta kõigile õpetajatele sarnast palka ei olnud lihtsalt uitmõte vaid juba siis oli sellel ikkagi põhjus olemas.
Lisaks Terevisioonis kaks koolijuhti - üks ütles, et tal saavad kõik õpetajad praegult vähemalt õpetajate keskmist palka väikeste variatsioonidega ja talle uus süsteem ei meeldi.
Peaks kuhugi tekitama mingi countdowni, et mitu päeva on möödas Kristina Kallase viimasest fopaast. Kus need Silvia Ilvese statistikalehe progejad on, äkki nad saaks aidata?
V-o mingi leht kus oleks kõigi ministrite fopaad ja viimase fopaa loendurid? Inimesed saaks hääletada, et kas on üles näidatud piisavalt suurt lollust?
Nojah. Mingi infosüsteemi tähtaegne valmimine on rohkem ikka ametnike taseme fopaa. Iga ülesande täitmise eest ei saa ka minister ainuisikuliselt vastutada.
Ei ole ametnike taseme - ministril on kõik hoovad, et seda juhtida ja mitte seda fopaad teha.
Eriti kui ta hakkab rääkima mingit jura, kuidas infosüsteemi ei saa vastavalt koormusele planeerida …
Puhas lollus.
Kusjuures ma olen näinud kuidas allhankijad teevad selliseid asju meelega, et rohkem raha välja pigistada. Minister kogeleb veidike telekas, visatakse veel paar milli peale ja sõit jätkub veel aastakese.
Aga tegelikkuses minister ei sõlmi arendajatega lepinguid, ei tee lähteülesannet, ei istu projekti koosolekutel.
Terve hulk inimesi tegeleb sellega. Ja saab palka just selle ülesande täitmise eest. Riigieelarvest. Sisuline vastutus on ikka seal.
Sisuline vastutus on juhil. Ta peab tööle saama hierarhilise süsteemi, kus tema annab alluvatele üldise lähteülesande ja toimib kontroll, kuidas seda täidetakse.
Selleks on just tema käsutusse antud vahendid, sh palgavahendid, et see süsteem tööle saada. Su jutu järgi võiks ta siis maksta selle palgaraha oma onupoegadele ja mitte midagi vastu saada ja ikka oleks keegi teine süüdi?
Minister saab seda kõike juhtida, et lepingud oleks vettpidavad, lähteülesanded pädevad, järelvalve oleks tõhus. Kui vaja istub minister ka projekti koosolekutel.
Eriti veel siis, kui eelmise infosüsteemi launch oli totaalne ämber. Vahet pole, et siis oli teine minister ametis. Minister saab seda kõike teha. Kui tahab ja kui ta üldse selle peale tuleb.
Aga võib-olla see ongi hetkel avaliku sektori kõige suurem probleem, et puudub elementaarne juhtimise kompetents? Et juhid ei tunne vastutust?
Normaalses organisatsioonis (või ükskõik mis üksuses) on täiesti ilmne, et vastutuse võtab edu puhul meeskond ja huku korral juht. Kui läheb hästi, siis saab meeskond kiita, kui ettevõtmine luhtub, siis võtab juht vastutuse.
Miks me avaliku sektori puhul hakkame otsima ametnikest süüdlasi? Täidesaatvas võimus on ainult aadressil Rahukohtu tn 3 need inimesed, kelle poole pöörduda, kui on tehtud sellel tasemel eksimusi.
Üsna jälestusväärne on vaadata, kuidas viimasel ajal lükatakse bussi alla mingeid täiesti suvalisi reaametnikke (nt E200 kasiinode maksuvabastuse eelnõu juures oli meedias veel mingi eriti nilbe sõnavõtt a la “me oleme nii head ja toetavad et me isegi ei avalda selle üksiku ametniku nime kes kõiges süüdi on”.
Fakt on see, et kui mina hindan Haridusmini tööd, siis ma räägin selle juhist ja näost. Tema on see, kellel on kõige kõrgem agentsus ja kõige rohkem vahendeid, igas mõttes, teha oma asutuses vajalikud muudatused selleks, et ettevõtmised õnnestuksid. Kui ebaõnnestub tema meeskond — järelikult on siis kehva meeskonna valinud või neid kehvalt toetanud või nendele kehva töökeskkonna loonud, kust mina tean, ma ei tööta seal. Aga mina juhina mõtlen sellele, kus mina olen juhtimises eksinud, kui töötajal midagi valesti läheb.
Ja noh, tehniliselt võttes muidugi me peaks vaatama kõik Kristeni suunas, sest tema on selle ettevõtmise CEO. Aga see on hoopis ühe teise päeva jutt.
Ametniku vastutus on seaduses täpselt kirjeldatud. Juhtimistööriistad on ikkagi juhi kätes.
Kui ma eras tellin suure tarkvaraarenduse, see kukub läbi ning ma lähen oma tarnija CEOga lõunale, et aru saada mis juhtus, ja too hakkab rääkima, et ega jah meil see testija Egon pani ikka täiesti mööda — tunduks see normaalne kuidagi?
Siretschi, neid juhte on ametnike seas ka piisavalt. IT majade juhid, osakonnajuhid jne. 2-3x keskmise palgaga. Aga kui hakkama ei saa, siis astugu minister tagasi. Mugav.