Üleeile ilmus Novaatoris väga asine kirjatükk, mis valgustab maailmas muldmetallide ümber toimuvat. Mulle jäi selles artiklis silma aga hoopis näide, kuidas oleme jõudnud olukorrani, et Eesti Vabariigi tänane tööjõupoliitika loob kunstlikke takistusi eesti keelt kõnelevate inimeste tööhõivele:
Lisaks tehnoloogiale vajame ka inimesi ja selleks on vaja süsteemi, mis kaasaks paremini meie noori kõrgharidusega insenere ja spetsialiste. Praegu on NEO Eesti üksustes ametis peamiselt vene tööjõud, mis on jäänud Nõukogude ajast ja visa muutuma, sest venekeelne tehas vajab vene keelt rääkivaid spetsialiste. Kuigi riik pingutab kõvasti, et anda haridussüsteemis eestikeelset haridust, muutub see kohe mõtetuks, kui tööle asunud noor insener leiab end venekeelsest keskkonnast, kus ta peab oma tööd tegema vene keeles.
Sellele aitab kaasa ka töökeskkonna nõue, et tööjuhendid peavad olema koostatud töötajatele arusaadavas keeles ehk siis Eesti Vabariigis venekeelses tehases vene keeles. Nii tekib olukord, kus insener peab valdama vene keelt, andes eesti rahvusest ja vene keelt mitte oskavatele noortele vähem võimalusi.
Täielik absurd ju! Tekitame keelebarjääri eesti keelt kõnelevatele tööjõule → kurdame tööjõupuudust → laiendame sisseveetava tööjõuga Russkij Mir-i üha uutele majandussektoritele. Aborigeenile jääb valik - hakka kõnelema vene keeles või ela töötuna sotsiaalabist.
Kui arvate, et Kanada NEO Performance magnetitehas on üksik valge vares, siis arvake uuesti, mis on töökeeleks VKG-s, Estonain Cell-is jms. venestusinkubaatorites ning praktiliselt kogu Eesti energeetikasektoris.
Erakond “Jeesti-dvesti” ministri veetav Välismaalaste seaduse retsimine saab sellega täiesti uue tähenduse:
