Ma ei ole öelnud, et Kristina peaks selle tõttu tagasi astuma (kuigi, oluline lahtiütlus: ma absoluutselt arvan, et tegemist on katastroofilise ministriga ja ta absoluutselt võiks tagasi astuda kümnel erineval põhjusel).
Sul on õigus, neid juhte on teisigi – aga antud juhul oli tegemist ministri taseme teemaga (vähemalt Kristina ise sõna võttis). Vastutuse peabki võtma selle taseme juht, kelle teema see oli.
Odottt, kas see ikka mitte vastupidi ei peaks olema. Või on Teil “normaalsuse” jaoks mingi teistmoodi definitsioon, ja seda tuleks lugeda kui “saavutamatu utoopia”?
On võimalik ka teistmoodi. Fopaa korral esitab Juht kõigepealt süüdlaste nimekirja “organitele”, sest tema tunneb ju oma süsteemi kõige paremini. Alles siis kutsutakse välja Juht Tema Enese juurde ja viiakse otse Kremlist Lubjankale ja lastakse maha. Väiksemate vendade ja nende “käsilaste” ja “värvatutega” tegelevad organid juba “otse”.
Jah, ega Titanicu hukus oli ka süüdlaseks see õnnetu vahimadrus, kes jäämäge piisavalt kiirelt ei silmanud. Tegelikult, miks üldse see näkane mägi täpselt Titanicu ees hulpis?? Kas ta ei taibanud mujal olla??
Laa-la-lalllala-laaa
https://www.err.ee/1609934054/htm-ei-tea-kelle-suul-sais3-arendus-valmis-ei-saanud
Kristina Kallas on ametis olnud varsti 3 aastat. Selle aja jooksul on võimalik välja selekteerida mehhanismid, mis tagavad või ei taga ülesannete täitmist. Vajdusel palgata inimesed kes suudavad seda selekteerida.
Selle aja jooksul on võimalik panna asjad olulisuse järjekorda. Paistab, et SAIS3 ei olnud oluline, miks on praegu selline KISA ajakirjanduses?
Selle aja jooksul on võimalik palgata inimesed kes oleks suutnud 2025. aasta kevadeks anda hinnangu, et kas SAIS3 saab 2026.a. kevadeks valmis ja koormuskõlblikuks või ei saa. Mitte aga tulla sellega välja paar kuud enne kui seda SAIS3-e reaalselt vaja oleks olnud.
Miks minister ei ütle avalikult välja – SAIS3 ei ole oluline asi, mille pärast muretseda. Küll see kunagi valmis saab, nii 4 aasta pärast veel.
Sotsiaalministeeriumis on väga pikalt olnud probleemne infosüsteem SKAIS2. Miks haridusministeerium ei ole õppinud selle süsteemi arendamise probleemidest? Aega selleks on juba olnud.
Kui poleks keegi rääkinud SAIS3 -e arendamisest, seda oleks arendatud niiviisi taustal, poleks sellist poliitilist tüli üles kistud. Sest paistab, et SAIS3 pole oluline. Kui see oleks valmis, töökindel, koormustestitud, siis oleks alles välja tuldud. Olgu siis aasta 2029 või 2030 kevad…
Ka siin teemas pannakse puid… ja mitte vähe!
Lugesin hankedokumendid läbi.
Ma ei saa aru, miks on vaja sinna kirjutada nii konkreetselt:
6.2 Arhitektuur
6.2.1 SAIS3 on mikroteenustel põhinev lahendus (8 teenust, message broker RabbitMQ)
6.2.2 Süsteemi jooksutatakse konteineriseeritult (Docker, CI/CD pipeline)
6.3 Tehnoloogiad ja platvormid
6.3.1 Haldusplatvorm: Kubernetes
6.3.2 Andmebaas: PostgreSQL
6.3.3 Rakenduse kiht: .NET 8, React 18 ja Next.js
Ja miks on vaja 7 inimesega meeskonda 3 aastaks?
Mu kogemus on, et ühel inimesel (+0.25 kohta disainerit) on 3 kuuga võimalik valmis kirjutada spordiklubide ühenduse kasutajate intranet + külaliskasutajate osa registreerimiste haldamiseks (koos maksete, meeldetuletuste, klasside ja privaatsessioonide otsingu jms-ga). Lisaks said spordiklubid ise teha paljut (sisestada tunde, treenerite aegu etc) + globaalselt hallatavad kampaaniad (millega klubid said ühineda nii tervenisti kui ka tunni täpsusega) … jne.
Registreeritud kasutajaid oli kokku 8 miljonit, tippkoormuse päevadel logis neist sisse ca 200 000, kui olid müügikampaaniad, siis oli kasutajate arv 1,4 miljonit.
Kõik töötas 2-l serveril PHP monoliit ühel ja MySQL andmebaas teisel. Kasutajad tulid nende klubikaardi süsteemist üle API.
Kusjuures projekt oli 7 aastat tagasi.
SAIS puhul ma näen ca 3-4 põhitabelit ja paar keskmise keerukusega SQL päringut edetabelite koostamiseks - keerukamad päringud oleks millisekundite suurusjärgus ja read only.
Lisaks õpilaste tulemuste saamine üle API ja paar vormi õpilastele ja koolidele.
Pluss natuke harilikku kama selle ümber - kasutajad, õigused jms.
Üks asi, mida see tõestab, on “The Magic Beanstalk” anti-pattern - “iga süsteem püüab kasvada kuni ta kasutab ära kogu saadaoleva ressursi, samal ajal selle tehtav kasulik töö püsib konstantsena”.
Tavaliselt sellised kontrollimatult kasvada lastud süsteemid kukuvad oma raskuse all “ootamatult” kokku. Halvemal juhul ei saa nad enne seda ka “valmis”.
Ma võtaks kokku lühemalt: Eesti-suuruse pisiriigi IT-süsteemide peamiseks jõudlusprobleemiks on tõik, et 99% arendajatest ei viitsi või ei oska SQL-päringuplaanile otsa vaadata, sealt järeldusi teha ning tabelitele sobivaid indekseid lisada… Nii lihtne see ongi.
Mis päringuplaan? Jõuaks siis seegi kohale, et RDBMS on mõeldud andmehulkade, mitte ridade töötlemiseks…
(põhineb uskumatutel asjadel, mida kalli raha eest müüdavate kommertssüsteemide ”karu kõhust” leitud on).
Järgmine samm on muidugi ”paaniline indekseerimine” sõltumata sellest, kas need indeksid ülesande jaoks vajalike päringumustrite kontekstis üleüldse asjasde puutuvad.
Ma näen siin mõningat sarnasust autorendi riigihankega ”pakutava automargi embleemi keskne element peab olema kolmeharuline täht”.
Kui iga sisseloginud veebikasutaja jaoks luuakse andmebaasi eraldi sessioon, siis jookseb see asi kokku, kui paralleelseid veebikasutajaid palju hakkab olema. Lugedes siin arve, et tuhandeid… Veebis olevad kasutajasessioonid peaks olema puhtalt appserveri(te) asi, mitte andmebaasi asi.
Mis kasutaja? Eraldi sessioon tehakse ikka iga transaktsiooni jaoks!
Mitte, et Eesti e-riigis analooge ei oleks.
Intelligentne arendaja läheks näiteks maksuameti juurde ja uuriks, et kuidas nemad lahendavad olukorda, kus ühel veebruarikuu õhtul tahab pool Eestit tulusid deklareerida.
Suht sarnane olukord sellega kui hulk koolilõpetajaid tahab korraga eksamitulemusi vaadata või järgmise taseme kooli sisseastumisavaldust esitada. Ütleks isegi, et haridusministeeriumi väljakutse on mahult umbes 10x lihtsam kui maksuameti oma.
Kui ma peaks selle s[steemi ise tegema, siis ma näen kahte kohta, kus peaks veidike asja uurima - kasutaja sisselogimine e-riigi vastu ja kasutaja (õpilase) tulemuste kättesaamine - st API küsimused. Ülejäänu peaks isegi maksimaalse Eesti võimaliku kasutajahulga juures P100 peal jooksma, nagu keegi siin tavatseb öelda.
Sessioonid istuvad mu suuremate lahenduste puhul /dev/shm is + veidike parameetritega mängimist.
Näiteks mail.ee eelviimase versiooni (enne lätakatele müümist, ca 200k igapäevast kasutajat) puhul, mis oli mu tehtud 
, jooksis see ka vaid paari serveri peal ja aasta kui see sai tehtud/ümberkirjutatud oli ca 2006. Kusjuures peale arvutite kiiremaks minemise per buck on ka PHP suurusjärgu kiiremaks läinud.
Võrdlemisel tuleks arvestada ka seda, et haridusministeerium, erinevalt maksuametist, ei ole võimeline kokku ostma seda kõike riistvara ja eriti veel kallist tarkvara, mis süsteemide jõudluse tagab ning kus saab süsteemiarhitektide, analüütikute ja programmeerijate rumalust ja minnalaskmist ületada süsteemide suurema tehnilise võimekuse endaga.
Huvitav kust pärinevad ttrusti andmed mta üüratusuure IT eelarve kohta?
Kindlasti on neil serverite kaupa A100 GPUsid täis laotud servereid, mille üüratud räkiread hajuvad kauguses pimedusse… ja maa all on kogu selle rõõmu toitmiseks 2 salajast termotuumareaktorit. Ei?
See on küll vahva
Daniel Kõiv Eesti haridusministri nõunik, Eesti 200
KK mitte see KK vaid see teine, on hariduse lammutamise põhjalikult ette võtnud.
Ühtlasi “reguleeritakse” tehnoloogiat, millest keegi mitte mõhkugi ei jaga ja millest keegi ei tea, kuhu see päeva lõpuks jõuab. Sõidame…
Jälle “lahendatakse” mingit “probleemi” mille olemust pole isegi selgitatud
“Probleem olemus” on ju teada küll.
Osade isikute arvates peaks lapsed kasvama vatis ja iga pingutus ning vähimgi negatiivne emotsioon (kasvõi võistluses teiseks jäämise või kehvema hinde näol) peaks olema välistatud.
