Äkki tasuks Tallinnal siiski maakate koolidele peale maksta, et nad ei peaks tulema pealinna ummikuid tekitama.
2 Likes
Kas Eestis pole mitte nii, et õpi misiganes jura tahes ja see on tasuta?
Miskit konkurentsi ega riiklikku tellimust enam ju pole?
Ma olen lugenud, et inimesed teevad teist kõrgharidust või magistrit aiakujunduses jms tasuta…
1 Like
Tasuta kõrgharidus oli juba nõukogude ajal. Maksti isegi stipendiumi. Lihtsalt kõik ei pääsenud löögile. Tartu Ülikooli üliõpilaste maht oli näiteks tol ajal mitu korda väiksem, kui see on praegu, “tasuta”-aegadel.
1 Like
Just - riiklik tellimus!
Ehk siis riik peaks otsustama, keda riigi toimimiseks vaja on, ja nende hariduse kinni maksma - aga piiratud, ainult vajaminevas koguses. Konkurss etc.
raulir, vanasti oli nii, et oli kimp tasuta kohti ning seejärel oli ka hulk tasulisi kohti (eelduseks siiski lävendi ületamine). Tasuta kohtade konkurents püsis kogu aeg — iga semestri lõpus tuli uus pingerida kus siis kehvikud tasulisele kohale läksid ja tasulistel oli võimalus tasuta kohale saada. Õppetase ja kvaliteet oli hea. Tasuliste arvelt said õppida tasuta.
“Tasuta” kõrgharidus ei anna instituutidele piisavalt vahendeid, eriti kehv on see nende alade puhul, mis ei elatu suurtest grandirahadest (nt õigus). Nüüd on stiimuliks võtta vastu keda iganes, sest nii saab vähemalt pearaha, ning nad kuidagi läbi lohistada. Lisaks tekib stiimul inglisekeelsete õppekavade loomiseks, sest need on tasulised. Praegu on nende tasuta kohtade vastuvõtulävend madalam, kui vanasti oli tasuliste oma…
Üks kommentaar, palve, mul sinu kirjutatu kohta küll oleks. Palun ärgem adopteerigem seda Kristina Kallase antiintellektuaalset ja misogüünset lähenemist, et elukestev õpe on mingi “koduperenaiste hobi” ja et on mingid erialad, mis on teistest paremad. Eesti-suuruses riigis peakski olema hariduse kättesaadavus igati toetatud, meritokraatliku süsteemi alusel, ning vastuvõetud tasuta kohtadele need, kellel on parimad eeldused, motivatsioon jne.
4 Likes
Ei olnud nii.
Sedasi iga semestri kaupa pingerida peeti üksnes stipi saajate selgitamiseks. Saajaid oli vähe. Kes korra juba tasuta kohale oli saanud, see sealt tasulisele ei kukkunud ka halbade õpitulemuste korral. Kui tasuta kohal olnu aga üldse välja kukkus, siis oli tõesti võimalik parimal tasulisel kohal õppuril saada vabanenud tasuta kohale.
Mu oma naine on ühe oma magistritest teinud tasulisel kohal eksternina ja lõpetas cum laude. Olla olnud üldse esimene eksternina cum laude lõpetanu sel erialal.
1 Like
Kui mina käisin bakalaureuses Tartu ülikoolis, siis oli täpselt nii.
Selle asja ära kaotamise eest peaks Aaviksoo saama igaveseks tiitli “Eesti Rahva Vaenlane nr. 1”. Selle asja tulemeid näeme me alles nüüd, takkajärgi… ja saame nägema ka tulevikus.
Ja siis see määratu “kokkuhoid” topeltmagistrite või topeltdoktorite tegemisel (mõnisada nägu kogu Eesti kõigi ülikoolide peale kokku, võib olla).
Vaatame IT-d … selleks, et olla Steve Wozniaki (ja palju teisi “nimesid” 1970ndatest, keda ma ei hakka siin ära tooma) tasemel vend, kes disainib riistvara, kirjutab sinna madala taseme püsivara, disainib opsüsteemi ja kirjutab sinna ka C kompilaatori otsa…
TalTechis oleks vaja läbi käia KOLM magistrikava, et omandada vastava taseme BAASTEADMISED. Kolm!!!
Aga kuidagiviisi “Electrical Engineuring” USA magistrid 1970ndatel SAID sellega hakkama.
Kuidas?
Või kuidas 1960ndate programeerijad suutsid “tõlkida” ÄRIVAJADUSI puhtasse masinkoodi?
Ei, asi ei ole “nii palju edasi arenenud, et me ei suuda komprehendida”.
Pigem on probleem selles, et “süsteemiinseneride” asemel toodetakse “IT n33gr3id” – pisikesi “mutreid” Suurde SÜsteemi. Ja siis asendatakse need AI-ga 
3 Likes
Jah, ÜLDISELT oli nii et tasuta koht > lehmatamine > king.
tausline koht > tulemused > tasuta koht.
Mul oli omal ajal üks kursavend, kes suutis isegi seda süsteemi “exploitida”. Tegi nimelt sellise õppekava, kus olid kõik “lebo” ained esimesel semestril (üle kogu õppekava kokku roobitsetud) – keskmine hinne 5.0 … “with flying colours” tasuta kohale.
Edasi… edasi läks keerulilleliseks, sest “eeldusained” … iga kord murdis vaene “vanemdekanaator” pead, kuidas mingisugunegi “punktisummat” kokku andev semestri deklar kokku klopsida, sest… “eeldusained tegemata”.
Enivei, tegelikult oli VÕIMALIK liikuda ka “tasuta kohalt” “tasulisele kohale”. Lihtsalt, need kes “lõid käega” lõid lõplikult käega ja loobusid.
Samas, oli ikka mõni selline “liikuja” ka… mõnel “sai võhm otsa” näiteks lõpu eel… ja siis sai tasulisel kohal veel 1-2 ainet ära teha ja lõputöö lõpuks ikka ära kirjutada. Ka selliseid leidus, kuigi harva.
See oli HEA süsteem. Mõistlik. Paindlik. Loogiline. Arusaadav.
Seega… “see tuli lammutada”. Sest…
1 Like
Offf, mina olin üks neist “topeltkraadidest” ja jätsin doktoriplaani katki — kinnitan, et see arv ei olnud mõnisada. See arv oli kolmkümmend.
Aga mõtle milline “kokkuhoid” 
Üldiselt, see teema ajab s…ta nii keema, et ei tahaks sellel teemal eriti ei mõtelda ega arutleda.
Muide, palun näidake mulle üks arukas, pädev, akadeemiliste teemadega kursis olev inimene, kes ütleks et “A. reform oli siiralt hea asi” ja ma olen valmis oma sõnad “tulevikuperspektiivi vaenlane nr. 1” teemal tagasi võtma.
On mõni teema, mis sul sitta keema ei aja?
Vabandust, mina pean ennast siiamaani ikka Eestlaseks.
Needsamad vanemad, kes ei taha rohkem lapsi teha.
Needsamad inimesed, kes ei ole suutnud oma maakohti atraktiivseks teha ettevõtetele. Ei ole roheline ettevõtte, metsa ei tohi raiuda, tööstust ei tohi rajada, tuulikud on halvad jms…
Nüüd kurdavad, et koolid kinni pannakse. Sest koolis käib ainult 20 õpilast.
Ise olete süüdi! Kui mood on teha ainult 1 laps ja sealt samast asulast kolitakse veel linna ka, sest tööd pole, siis ühelgi linnal va Tallinn ja Tartu polegi lootust!
Mina paneks veel koole ja lasteaedu kinni, sest neil ei ole tulevikku NIIKUINII!
2 Likes
Metsküla kool pandi 1978a kinni kuna õpilasi polnud. Avati 1989 kui oli õppima asumas 4 õpilast ja see oli selline rahvuslik ärkamiseaegne vaimustuse-aasta. Nüüd on seal koolis küll 34 õpilast, aga kui palju oleks õpilasi seal siis kui hiljuti poleks olnud otsust see kool sulgeda? 12 õpilast?
Mäletan, et vallavalitsuse otsus kool sulgeda tuli sellest, et seal koolis jäi õpilasi aina vähemaks. Nüüd on jah sotsiaalsete protestide aeg ja selle lainega on paljud just spetsiaalselt otsustanud oma lapsed sinna kooli panna.
Mis saab aga siis kui koolivaimustus üle läheb ja need üksikud jõukamad pered, kes on sinna looduskaunisse kohta vahepeal elama asunud, enam rohkem väikelapsi ei oma? Lapsed kasvavad ju suureks. Vaja minna 7. klassi mujale kooli.
Praegu on üldse veider aeg, esimesse klassi läheb palju lapsi, 2017-2018 sündis neid üksjagu.
- alates on loomulik iive katastroof. Hiljemalt 2029 on esimestes klassides kahe paralleeli asemel üks ja see ka poolikult täidetud. 2030. aastast edasi tuleb seda koolivõrku palju suuremate lõigetega kärpida kui üks pisike Metsküla kool.
Praegu käivad Metsküla koolis tõenäoliselt ka need lapsed, kellele oleks mõni muu kool kodule lähemal olnud. Lihtsalt vanemad otsustasid nii. Ei mõista hukka, väga palju oleneb ka õpetajatest ja tõenäoliselt on Metsküla koolis õpetajate õpetamise ja kasvatamise kvaliteet ja töötahe väga kõrge.
Metsküla kooli tulevik sõltub sellest kuidas on varsti kohalikel elanikel meeleolud seal. Kui sinna Matsalu lahe kanti tuleb veel elama noori inimesi, kes Tallinnas tööl käivad ja kes omakorda on nõus oma lapsi kodust kaugele-kaugele Metsküla kooli sõidutama, siis jääb ka kool tulevikus ellu ja laste arv koolis on üle 30 või 40.
Munitsipaalkoolist on saanud vahepeal erakool ja vanemad maksavad ise selle kinni. Minu arust on see igati positiivne, kui lapsevanemad tahavad sedasi panustada. Küsimus on, aga kui kauaks seda jätkub, sest algkooli puhul peab olema nii, et aina uued ja uued pered peavad sellest unikaalsest koolist järjest vaimustuma ja rahakotiraudu avama, et kool püsiks. Ja muidugi peab seal kandis olema ka peresid kellel üldse väiksed lapsed kasvamas on.
See situatsioon on nagu mul siin kodu ümbruses. Siis kui “meie” väikesed olime, oli lapsi siin igal pool, kasvasime suureks, pole enam üldse lapsi ümbruskonnas. Peaaegu mitte ühtegi. Vahepeal kasvasid uued põlvkonnad peale ja uued nooremad pered kolisid siiakanti, siis oli jälle lapsi näha, aga siiski oli neid tunduvalt vähem, kui neid “meie” ajal oli.
Mis järelduse siit siis peaks tegema - kui lapsi on vähe, siis jätame nad ilma hariduseta ja hakkame järk-järgult seda territooriumi kokku tõmbama, kus põhiseadus kehtib?
3 Likes
Lagunevates Impeeriumides just nii tehakse. “Ääremaad (provntsid) heidetakse ära”.
Erandiks on siin vist Veremaa, kes pigem püüab “juurde vallutada” aga Veremaa ongi veidi erandlik.
To: PeaLiK
Matsalu lahe ääres lapsed hariduseta küll ei jääks, kui Metsküla kool kinni pannakse. Eriti veel need lapsed, kellele on mõni muu kool kodule lähemal, kui Metsküla kool on.
Kaarti vaadates tegu pole ju ääremaaga. Nii põhja, lääne, lõuna ja idasuunas on inimasustus täiesti olemas, kasvõi üle merelahtede. Inimesed kolivad sinna piirkonda elama, aga tõenäoliselt mitte piisavalt palju ja piisavas vanuses, et lasterohkus tekiks. Oli ju mingi aeg tagasi uudiseid, et seal piirkonnas on päris palju uusasunikke.
1 Like