Mul võtaks küll junni jahedaks kui seitsmekümbine taadike kepi najal longates ja pikast käigust ähkides lennuki piloodikabiini roniks ja ennast Boeing Dreamlineri aiste vahele sätiks. 
Kas PeaLiK on piilnud mõne moodsa IT taristu “kõhtu”. Üksainus “äriteenus” vajab enda ümber, kõrvale, peale, alla tervet haldustaristut. Päris keerukat ja päris suure hulga abi- ja tugiteenustega. Ja sõltuvustega. Ja mis on eriti naljakas… sellisel “tehniliselt eesrindlikul” alal on automatiseerimine, AI, kliendi “iseteenindus” jms. alles üsna lapsekingades. Kõik need ansibled, kubernetesed, AWSid ja Azured ja chefid ja dockerid ja swarmid jadda-jadda. Need on üsna viimase aja nähtus. Oma osa on ka sellest, et palju-palju täna kasutusel olevat on … 1980ndate tehnoloogia. 45 aastat vanad standardid, protokollid, tehnoloogiad. Ja kõik need ei pruugi ega taha uuema kraamiga hästi sobituda. Lõpuks on veel “inimfaktor” – “aga me oleme ju kogu aeg nii moodi teinud, miks me peame nüüd ümber õppima” mehed.
Tõestisündinud Anekdoot. Elas kord Vana Kooli Programeerija. No ikka tõeliselt Vana Kool. Parimad Aastad olid 1980ndate “minide” ajastus. Vana Programmeerija haldas ühte kohutavalt aegunud (aga vajalikku) pärandvara. Antud pärandvara eripäraks oli “flat file” andmebaas. Andmebaas oli üks tavaline FAIL. Kogu “andmebaasimootor” ja kogu “äriloogika” aga asus Vana Programeerija aastate ja aastatega kokku mätsitud hiiglaslikus spagetikoodis. Lõpuks oli kõigil kõrini sellest, et nimetatud Taakvara integreerimine, sealt andmete kätte saamine ja sinna andmete kirjutamine on üks igavene p…ns. Tehtud Mõeldud. Vana Programeerija saadeti kursustele. Ümber õppima. Relatsioonilisi andmebaase. Läbinud edukalt kursused, sai VP tööülesande. Re-faktoreerida taakvara nii, et “back endiks” (andmehoidla) on moodne relatsiooniline SQL andmebaas. Läks 2 kuud ja VP raporteeris ülesande edukast täitmisest.
Kui siis hakati andmebaasi schemat vaatama, selgus tõsiasi, et baasis on ÜKS tabel mille sisse on tõstetud kogu vana “flat flie” “andmebaas” ja kogu “baasimootor” ja “äriloogika” on ikka seesama vana spagett, lihtsalt “open file” asemel tegi VP nüüd “open database connection”.
Tõeline Programmerija suudab kirjutada FORTRANit igas keeles 
Oli mul ka kunagi kolleeg, kes armastas automatiseerimist. (Mis on hea). Kahjuks automatiseeris ta asju mingite jubedate distro-spetsiifiliste, loetamatute BASH scriptide abil.
Paluti siis härral asi ansiblesse ümber portida, et oleks mingisugune “hallatavus” ja mingisugune “talituspidevuse” võimekus. Ka see härra sai tööga ülimalt kiirelt hakkama… kui vaatama hakati, siis võis “playbook.yaml” seest leida script : “seesama vana BASH-läbu-muutumata-kujul”
T3htYD!!!
3 Likes
Oleneb konkreetsest taadikesest, paljud setsmekümbised on vägagi vitaalsed ning mõtlemiselt vägagi terased.
2 Likes
Kui TalTechi korodoris tuleb vastu lumibalgete või hõbedaste juustega taat, siis see on kindlalt mõni professor, dotsent vms. Tegelikult, õnneks on ikka mõni veidi noorem ka sekka. Muidu oleks juba päris hirmus. Aga osa neid taate on nii teravad pliiatsid, et hoia alt.
1 Like
Mis sellest kasu kui paljud on aga enamus ei ole.
1 Like
No kui ka mõni taadike on kognitiivse võimekuse säilitanud, siis neil, kes kannavad igaks juhuks rinnataskus kirjakest: “Minu nimi on Jaan. Elan Vilde teel.”, käivad iga poole tunni tagant vetsus, ei näe hämaras autoga sõita ja kellega tuleb vaatamata kuuldeaparaadile kõva häälega karjudes rääkida, võiks mõni amet siiski kättesaamatu olla. Eriti sedasorti ametid, mille käeulatuses on nupud ja kangid, mille vajutuste tulemusel saab Rapla suuruse asula paari sekundiga rusudeks muuta.
2 Likes
Minul on küll selline tunne, et eripensionid kaitseväelastele mingi aeg tulevad tagasi.
KVAs on sisseastujatega kehvad lood ja kuulda on ka, et kaitseväes allohvitseride/ohvitseride põud tekkinud või tekkimas…
Mis on tänapäeva Eesti sõjaväelase/politseiniku ameti puhul nii kurnavat ja ohtlikku, et täies elujõus tüübid peaksid minema varasele puhkusele (tehke neile nagu kaevuritele võimalus minna a’la 5 aastat varem pensionile).
Mõlemas ametis on füüsiline koormus väga tugev ja oht elule politseinikel igapäevane ja kaitseväelastel välisoperatsioonidel viibides.
1 Like
Chesley Sullenberger oli vist 58, kui oma kahe katkise mootoriga reisilennuki koos paarisaja reisijaga pehmelt Hudsonile paigutas.
Küll mitte 70, seda küll, aga ka kaugel sellest, et peaks 55-selt pensionile minema.
3 Likes
ah lõpetage ära, täna on ikka päris palju 60-70-seid, kes iga aasta Vasaloppetit sõidavad ja mingitest ättidest on asi kaugel. Tean päris mitmeid 80-seidki, kes täitsa tegusad ja asjalikud, kuskil seal 85+ hakkavad vaimsed võimed alla käima… küll aga tean ka paljusid 40+, kellel kroonilised haigused või midagi hullematki ning, kes vaevalt tänastki pensioniiga näevad… 58 on selline vanus, et mul üks tuttav sai alles hiljuti isaks sama vanalt :))
3 Likes
Tahad teada, mis point on? Sest see on ikka parem, kui enda rikkaks vingumine!
hakkavad saabuma konsultatsiooni arved piiri tagant ja divikas Eestis on 0 ning kasum samuti
1 Like
Värk on väga lihtne. Need taadid, kes kimavad Vasaloppetit või jalgratast, toimetavad ringi, jagavad ülikoolis oma elukogemust võivad pikalt teravad olla ja kukkuda “jala pealt” kusagil ametipostil. Süda tavaliselt. Ja nad on teravad. Palju teravamad kui tiktokerist GenZ.
Mu naise vanaisa oli selline metallitöö-mehhaanikakäpp, ehitas veel viimasel elupäeval oma (iseehitatud) traktoorile uutmoodi haakeriista, läks magama, hommikul enam ei ärganud. Süda. Legendaarne Aleksander Elango juhendas magistritöid ja tegi teadust… lahkus “töölaua taga” 90+
Aga kui pensionlle jäädes on kaabel-TV, väike BOCK sinna kõrvale, diivan ja non-activity, siis toimub raugastumine-nüristumine-allakäik imekiiresti.
2 Likes
See on jah see tüüpiline riigiametniku nägemus Eesti väikeettevõtjast, tegelikkuses rabab enamus neid omanikke kõrvuti oma töölistega ja õhtul peale tööd teevad paberitöid. See riigiametnike silmaklapilisus on ikka hämmastust tekitav
6 Likes
Ma selles mõttes oleks ettevaatlik, et siin on teatav survivorship bias. Nende 80-ste tragide ja asjalike kõrval on 3-4 eakaaslast, kes on väetid ja voodihaiged.
Aga sellega olen küll nõus, et keskmiselt hakkab inimese aktiivne vanus (sh. panustamine tööturul) nihkuma ~60 aasta pealt ~70 aasta peale.
1 Like
No eks ma ka vahest tegelen heategevusega, aga kindlasti ei ole selleks kuuspaki kobedama õlle raha eest oma auto suvalistele tüüpidele trööbata andmine.
Ilmselgelt see 15 eurot ei korva ära ju kulunud aega auto üleandmisele-vastuvõtmisele-rendijärgsele koristusele + miskit peab ju veel pudenema hooldusfondi ning ka lõppude lõpuks ka sulle.
2 Likes
Seal ei ole mingi vahet, kas 70ne on suuteline piloteerima lennukit. Fakt on, et midagi on ta suuteline tegema ja ühiskonnana ei ole me peagi enam võimelised kinni maksma seda, et ta ei tee midagi. Pole miskit parata, kui tööealine elanikkond hakkab võrdsustuma pensioneerunud elanikkonnaga, siis on ainus lahendus pensioniea tõstmine. Sõltumata sellest, kui ebamugav see on.
5 Likes
Jäta see minu otsustada, mis tasub ära ja mis ei tasu. Loomulikult on hea kui teiste arvates asi ära ei tasu, ongi konkurente vähem. Mul ei ole ainult see üks õnnetu auto, mida välja rendin. Loomulikult see üksi ei toida. Lisaks üürin välja paari kinnisvaraobjekti, s.h. on üürnik selles garaazis, kus ettevõtegi tegutseb. Pisut koguneb siit, pisut sealt ja pisut ka kolmandast kohast.
Vabandan varasema teema katkestamise pärast. Teil oli siin väga hea arutelu pooleli.
1 Like
No majandusfoorum ikkagi ning me siin Kükametsas poetaga näppudel veits kalkuleerisime, aga lahendust kokku ei saanud. Moodne ettevõtlus on pahatihti tõesti investeeritud raha heleda leegiga põletamine, aga me siin ei mõhkanud ära, miks keegi iseenda raha põletama peaks.
4 Likes
Ma jäin mõtlema korraks, et kus need vanuritele sobivad töökohad olla võiks?
Täna on juba ammu niikuinii suvalisel KOV-il ca kolmandik-neljandik töökohadest mingid sotsiaalsed töökohad, sinna vaevalt midagi väga juurde toppida annaks.
Erasektoris jällegi seitsmekümbine kolmekümbisega sammu ei pea ei vaimses ega füüsilises plaanis ning tihke konkurents ei luba mingeid sotsiaalseid töökohti luua, sest langenud effektiivsus karistatakse kiirelt ära.
3 Likes
MadisM on oma artiklis samuti käsitlenud seda raha põletamise teemat, aga erinevus meie ja Ameerikamaa vahel on see, et siin on see raha, mis põleb, kellegi oma, Ameerikas paistab aga, et mitte. Lihtsalt seal on suur ja rikas riik ja seega on seal ka suur hulk rahamassi mis on niisama ripakil vedelemas, mida vastuoksa meil aga pole.