Väga üllatav info minu jaoks. Eriti taani naiste ülimadal tervena elatud aastate arv. Intuitiivselt oletasin vastupidist. Sel juhul tuleb tunnistada, et see argument Taani/Eesti pensioniea erinevuse osas langeb ära.
4 Likes
Wikist: “15. aprillil 1991 võttis ülemnõukogu vastu Eesti Vabariigi pensioniseaduse, mis määras kindlaks riiklikku pensioni saavate isikute ringi ja riiklike pensionide liigid. Muu hulgas sätestati, et vanaduspensioni on õigus saada 60-aastaseks saanud mehel, kellel on vähemalt 25-aastane pensioniõiguslik staaž, ja 55-aastaseks saanud naisel, kellel on vähemalt 20-aastane pensioniõiguslik staaž.”
Raskema (tervistkahjustava) töö tegijatest mehed said pensile 55 aastaselt ka 1990-datel.
1 Like
siin peab mingi viga olema või tõesti meeldib taani naistele palju tina panna ja suitsu teha… Vitsur on muidu tore mees, aga ega ta ise ka mingit lahendust ei paku, targutab ainult. Sellega, miks Eestis a’la laotakse käsitsi müüri, mitte ei kasutata valmiselemente, on lihtne selgitus, nimelt 2 ukrainlast ja columbia plokid on lihtsalt odavamad kui element. Lihtne tasuvusarvutus. Eesti on üldse selles mõttes veider maa, et tehnilised lahendused on alati kallimad kui tööjõumahukad - kuni absurdini, et drooniga maamõõtmine on kallim kui see variant, et tokiga tüüp päev läbi koha peal töllab… ehituses on enamvähem iga uue asja puhul see, et uus lahendus on kordades kallim kui vana ning siis imestatakse, et eestlased ei ole innovaatilised ja uuendusmeelsed… ometi peaks progress vastupidiselt toimima.
Ma näeks ühe suhteliselt kiire ja valutu lahendusena eripensionite kaotamist, nimelt on need inimesed enamasti saanud keskmisest kõrgemat palka ning seetõttu on nende pension niigi kõrgem kui tavainimestel. Politseinikud/sõjaväelased - täna lähevad 50-aastased tüübid nn pensionile ja siis kurdame, et raske on. Mis on tänapäeva Eesti sõjaväelase/politseiniku ameti puhul nii kurnavat ja ohtlikku, et täies elujõus tüübid peaksid minema varasele puhkusele (tehke neile nagu kaevuritele võimalus minna a’la 5 aastat varem pensionile). Muidu on samasugune absurd, nagu minu vanaema puhul, kes läks vist 50 või 52 pensionile ja elas 100 aastaseks. Iga riigi õudusunenägu, põhimõtteliselt pool elu pensionil, 0-tulu, ainult kulu 
3 Likes
huvitav miks eripensionäride puhul (nii nagu ka meie politseijuhtide kohtukaasusest selgus) on eripensioni (50% ametikoha palgast) saamise eelduseks 20-aastane staaz aga pensionisaamise vanusepiir jätkuvalt ainult 50 või 55-aastat? (kaitseväelasel 50 ja politseinikul 55) vt.link
1 Like
To: camouflage.
Aga nii ongi, et tehniline või automatiseeritud lahendus hakkab oma eeliseid näitama alles siis, kui mahud on (väga) suured.
Näiteks 1960-datel loobuti silikaattellistest kortermajade ehitamisest ja mindi paneelide peale üle, sest mahud suurenesid (tegelikult sai niivisi ehitusmahtu kordades tõsta). Nüüdisajal on aga paneelide valmistamine kiratsemas, sest nii suurt vajadust enam pole ja kui on, siis iga paneel on nagu eritellimus.
Eurostat. Tervena elatud aastad.
3 Likes
Just nimelt. Paljud inimesed ei hooma absoluutselt automatiseerimise ja AI-ga seotud püsikulude suurust. Eeldatakse, et ostad krati ära ja edasi vehib see ööd-päevad toidu ja joogita tööd rabada ning sinu rõõmuks jääb ainult sajaliste lugemine ning imestavad, miks eesti ettevõtja nii juhm on, et sellist lihtlabast teenimisvõimalust ära kasutama ei torma.
Tegelikkusest vajab automaatikalahenduste käigushoid samuti tööjõudu. Seejuures väga-väga kallist tööjõudu. Lisaks aastast-aastasse kasvavad tugiteenuslepingute tasud, litsentsitasud jms. mida maksad ka siis, kui tugiteenust otseselt ei tarbi. Kokkuhoidu sajakonna madalapalgalise lihttöölise pealt see tasa ei teeni. Eestis lihtsalt polegi paljudes valdkondades selliseid mastaape, et automatiseerimine saaks ära tasuda.
Tagatipuks tuleb makromajanduse plaanis ka arvestada, et kuivõrd kohapealsete robootika- ja AI keelemudelite turg on lihtsalt olematu, liigub kõik nedesse tehtud inveteeringute ja püsikulude raha Eestist välja, suurendades kaubandusdefitsiiti.
3 Likes
On juba kaotatud. Tagasiulatuvalt keeruline teha, sest need on juba põhimõtteliselt määratud.
Täna pole tõesti eripensionitel õigustust. Kunagi põhjendati neid sellega, et teatud ametikohtadel (politsei, pääste, kaitsevägi) on töö ohtlik ja palgad madalad, sellepärast vähemalt eripension.
Nüüd juba vähemalt kümmekond aastat võib öelda, et nii väga madalad need palgad seal jõustruktuurides enam ei ole, vähemalt politseis ja kaitseväes mitte.
Aga praegustele eripensionäridele, kes neid süsteeme kunagi 90-ndatel ja 2000ndatel üles ehitasid võiks ju õigluse poolest neid eripensione makstagi…
1 Like
Pigem probleem selles, et eesti ettevõtted on liiga väikesed.
Automatiseerimine ja R&D hakkab ära tasuma teatud mahtudest ja tootearendusse investeerimine nõuab teatud kapitali.
Seni kuni suurem osa ettevõtteid on meil 10-20 töötajaga ja ärimudel seisneb selles, et ettevõtte omanik nende 10-20 tunkedes ehitaja/maasikakorjaja/tisleri pealt mingi kasumi saaks aasta lõpus dividendidena välja võtta, ei tekigi kunagi mingit automatiseerimist. Kogu aeg on võistlus, et kes teeb odavamalt ja kui tundub, et kasumireale enam midagi ei jää, siis palutakse luba odavamaid tadžikke importida, kes ka kellut oskavad käes hoida.
4 Likes
Mul võtaks küll junni jahedaks kui seitsmekümbine taadike kepi najal longates ja pikast käigust ähkides lennuki piloodikabiini roniks ja ennast Boeing Dreamlineri aiste vahele sätiks. 
Kas PeaLiK on piilnud mõne moodsa IT taristu “kõhtu”. Üksainus “äriteenus” vajab enda ümber, kõrvale, peale, alla tervet haldustaristut. Päris keerukat ja päris suure hulga abi- ja tugiteenustega. Ja sõltuvustega. Ja mis on eriti naljakas… sellisel “tehniliselt eesrindlikul” alal on automatiseerimine, AI, kliendi “iseteenindus” jms. alles üsna lapsekingades. Kõik need ansibled, kubernetesed, AWSid ja Azured ja chefid ja dockerid ja swarmid jadda-jadda. Need on üsna viimase aja nähtus. Oma osa on ka sellest, et palju-palju täna kasutusel olevat on … 1980ndate tehnoloogia. 45 aastat vanad standardid, protokollid, tehnoloogiad. Ja kõik need ei pruugi ega taha uuema kraamiga hästi sobituda. Lõpuks on veel “inimfaktor” – “aga me oleme ju kogu aeg nii moodi teinud, miks me peame nüüd ümber õppima” mehed.
Tõestisündinud Anekdoot. Elas kord Vana Kooli Programeerija. No ikka tõeliselt Vana Kool. Parimad Aastad olid 1980ndate “minide” ajastus. Vana Programmeerija haldas ühte kohutavalt aegunud (aga vajalikku) pärandvara. Antud pärandvara eripäraks oli “flat file” andmebaas. Andmebaas oli üks tavaline FAIL. Kogu “andmebaasimootor” ja kogu “äriloogika” aga asus Vana Programeerija aastate ja aastatega kokku mätsitud hiiglaslikus spagetikoodis. Lõpuks oli kõigil kõrini sellest, et nimetatud Taakvara integreerimine, sealt andmete kätte saamine ja sinna andmete kirjutamine on üks igavene p…ns. Tehtud Mõeldud. Vana Programeerija saadeti kursustele. Ümber õppima. Relatsioonilisi andmebaase. Läbinud edukalt kursused, sai VP tööülesande. Re-faktoreerida taakvara nii, et “back endiks” (andmehoidla) on moodne relatsiooniline SQL andmebaas. Läks 2 kuud ja VP raporteeris ülesande edukast täitmisest.
Kui siis hakati andmebaasi schemat vaatama, selgus tõsiasi, et baasis on ÜKS tabel mille sisse on tõstetud kogu vana “flat flie” “andmebaas” ja kogu “baasimootor” ja “äriloogika” on ikka seesama vana spagett, lihtsalt “open file” asemel tegi VP nüüd “open database connection”.
Tõeline Programmerija suudab kirjutada FORTRANit igas keeles
Oli mul ka kunagi kolleeg, kes armastas automatiseerimist. (Mis on hea). Kahjuks automatiseeris ta asju mingite jubedate distro-spetsiifiliste, loetamatute BASH scriptide abil.
Paluti siis härral asi ansiblesse ümber portida, et oleks mingisugune “hallatavus” ja mingisugune “talituspidevuse” võimekus. Ka see härra sai tööga ülimalt kiirelt hakkama… kui vaatama hakati, siis võis “playbook.yaml” seest leida script : “seesama vana BASH-läbu-muutumata-kujul”
T3htYD!!!
3 Likes
Oleneb konkreetsest taadikesest, paljud setsmekümbised on vägagi vitaalsed ning mõtlemiselt vägagi terased.
2 Likes
Kui TalTechi korodoris tuleb vastu lumibalgete või hõbedaste juustega taat, siis see on kindlalt mõni professor, dotsent vms. Tegelikult, õnneks on ikka mõni veidi noorem ka sekka. Muidu oleks juba päris hirmus. Aga osa neid taate on nii teravad pliiatsid, et hoia alt.
1 Like
Mis sellest kasu kui paljud on aga enamus ei ole.
1 Like
No kui ka mõni taadike on kognitiivse võimekuse säilitanud, siis neil, kes kannavad igaks juhuks rinnataskus kirjakest: “Minu nimi on Jaan. Elan Vilde teel.”, käivad iga poole tunni tagant vetsus, ei näe hämaras autoga sõita ja kellega tuleb vaatamata kuuldeaparaadile kõva häälega karjudes rääkida, võiks mõni amet siiski kättesaamatu olla. Eriti sedasorti ametid, mille käeulatuses on nupud ja kangid, mille vajutuste tulemusel saab Rapla suuruse asula paari sekundiga rusudeks muuta.
2 Likes
Minul on küll selline tunne, et eripensionid kaitseväelastele mingi aeg tulevad tagasi.
KVAs on sisseastujatega kehvad lood ja kuulda on ka, et kaitseväes allohvitseride/ohvitseride põud tekkinud või tekkimas…
Mis on tänapäeva Eesti sõjaväelase/politseiniku ameti puhul nii kurnavat ja ohtlikku, et täies elujõus tüübid peaksid minema varasele puhkusele (tehke neile nagu kaevuritele võimalus minna a’la 5 aastat varem pensionile).
Mõlemas ametis on füüsiline koormus väga tugev ja oht elule politseinikel igapäevane ja kaitseväelastel välisoperatsioonidel viibides.
1 Like
Chesley Sullenberger oli vist 58, kui oma kahe katkise mootoriga reisilennuki koos paarisaja reisijaga pehmelt Hudsonile paigutas.
Küll mitte 70, seda küll, aga ka kaugel sellest, et peaks 55-selt pensionile minema.
3 Likes
ah lõpetage ära, täna on ikka päris palju 60-70-seid, kes iga aasta Vasaloppetit sõidavad ja mingitest ättidest on asi kaugel. Tean päris mitmeid 80-seidki, kes täitsa tegusad ja asjalikud, kuskil seal 85+ hakkavad vaimsed võimed alla käima… küll aga tean ka paljusid 40+, kellel kroonilised haigused või midagi hullematki ning, kes vaevalt tänastki pensioniiga näevad… 58 on selline vanus, et mul üks tuttav sai alles hiljuti isaks sama vanalt :))
3 Likes
Tahad teada, mis point on? Sest see on ikka parem, kui enda rikkaks vingumine!
hakkavad saabuma konsultatsiooni arved piiri tagant ja divikas Eestis on 0 ning kasum samuti
1 Like