Kallis mees, see on PUHTAKUJULINE nõukogude sotsialism. Vastutavad Seltsimehed hakkavad imekiiresti saama hiigelpalku, sest neil on ju “väga vastutusrikas töö”. Oh ei.
Sellega saab ainult nõustuda. Kui ma varem ostsin maasikaid põhimõttel “eelista eestimaist”, siis peale seda, kui koroonakriisi aegu sai teatavaks selle tegevusharu varjatud hind ühiskonnale immigratsioonipumba näol, pole eesti maasikat enam põhimõtteliselt ostnud.
2 Likes
Millest sa seda välja lugesid, et mul mingi selline ettepanek on?
Ma lihtsalt kirjutasin, et inimese elutsemise eesmärk ei peaks olema see, et ta teeb ainult kõige lihtsamat lihttööd ja teenib ainult miinimumpalka, vaid pürib kuhugi edasi ja hakkab tööd tegema autmatiseeritud ja robotiseeritud keskkondades.
Seda “roboti sotsiaalmaksu” riik juba roobitseb stabiilselt läbi elektrienergia müügi…
Lisaks siia veel selle aspekti, et tänu Eesti värdjalikule Russkij Mir keelepoliitikale nõutakse klientidega kokku puutuvatelt meditsiinitöötajatelt Eestis vene keele oskust. See tekitab paljudele lisanduva barjääri Eestis töökoha leidmiseks ja hõlbustab märgatavalt otsuse langetamist näiteks Soome siirdumise kasuks, kus keegi sult vene keele oskamist ei nõua.
5 Likes
Okei. Sõnastasin valesti. Mõte oli, et viimase 30-35 aastaga on enamike tööde tegemise viis muutunud füüsiliselt oluliselt vähem kulutavamaks, mis võiks tähendada ka inimeste pikemaaegsemat tööturul osalemist.
2 Likes
Aga eks ta nii ju ongi olnud. Veerand sajandit tagasi oli penioniiga meestel vist (parandage kui eksin) 55 ja naistel 52; siis tõsteti see 60/55 peale ja on nüüdseks jõudnud sujuvalt soost sõltumatu 65 peale. Edasine tõstmine mingit märgatavat efekti enam ei annaks, olgu või 100-ni sest reaalususes on need inimesed jõudnud selleks ajaks suures osas töövõimetuseni ja need üksikud kõbusad taadid/memmed, kes selles vanuses veel oma leiva välja teenivad, nullitakse ära nende poolt, keda veel ainult haletsusest ja varasema panuse eest lastakse lõpuni ära tiksuda ja tegelikult miinust toodavad. Ei viitsi kontrollida, aga eks vast Taanis on see tervelt elada jäänud aastate arv tublisti kõrgem kah, kui Eestis.
1 Like
Vitsur lahkab hinnatõusu, hariv lugemine, soovitan
Kui majandussurutuse ajal otsustatakse suurendada kaudseid makse, hinnad kallinevad. Aga surve hindade ülespoole liikumiseks suureneb ka siis, kui meil tänasega sarnases majandusolukorras tuleval aastal alanevad otsesed maksud (laiendadakse maksuvabastust).
Miks ikkagi saavad hinnad meil nii palju tõusta? Kuigi üsna üksmeelselt vihjatakse meie erilisele armastusele kaudsete maksude vastu ja kallile energiale, tuleb järjest enam ilmsiks ka see, et turg ei tööta meil sugugi nii, nagu kogu aeg on ette kujutatud.
Mõnikord seepärast, et puudub konkurents ja konkurentsi lihtsalt mängitakse sisuliselt monopoolsel turul, kus pahatihti on konkurents regulatsioonidega „ära reguleeritud“ või moonutatud.
Kuigi makroökonoomika seisukohalt on kõik investeeringud ühtemoodi head, tasub siiski tähele panna, et kui „turujõud“ suunavad investeeringuid mittevajalikesse valdkondadesse, jääb pahatihti vajalik tegemata.
Peaksime mõtlema ka sellele, et nii nagu ehitussektoris, on ka teistes sektorites tajuda teatavat arengupeetust - paljudel eraldiseisvatel väikestel ettevõtetel on keeruline ajaga kaasas käia, rääkimata nende suutlikkusest siseneda AI ajastusse.
Meie aga valame kohapeal betooni rohkem kui optimaalne oleks, laome käsitsi müüri; kasutame vähe tehases toodetud standardiseeritud ehituselemente ega kasuta robotiseeritud „tööjõudu“, sest me pole mõelnud uute lahenduste jaoks vajalike tingimuste loomisele.
Viimastel andmetel küündis meie produktiivsus ka ostujõudu arvestades vaid 77 protsendini Euroopa Liidu keskmisest, Belgial aga 129, Austrial 114, Taanil 113, Rootsil 112 protsenti jne. Kui jätkame samal moel, siis mitte väga kauges tulevikus, ei suuda me oma majandust tasakaalus hoida.
6 Likes
Dividendid maksustada sotsiaalmaksuna. Niikuinii on deividendid palga laiendus.
Oh sind naiivset. Arvad, et see omanikutulu siia Eestisse liimitud on?
5 Likes
Väga üllatav info minu jaoks. Eriti taani naiste ülimadal tervena elatud aastate arv. Intuitiivselt oletasin vastupidist. Sel juhul tuleb tunnistada, et see argument Taani/Eesti pensioniea erinevuse osas langeb ära.
4 Likes
Wikist: “15. aprillil 1991 võttis ülemnõukogu vastu Eesti Vabariigi pensioniseaduse, mis määras kindlaks riiklikku pensioni saavate isikute ringi ja riiklike pensionide liigid. Muu hulgas sätestati, et vanaduspensioni on õigus saada 60-aastaseks saanud mehel, kellel on vähemalt 25-aastane pensioniõiguslik staaž, ja 55-aastaseks saanud naisel, kellel on vähemalt 20-aastane pensioniõiguslik staaž.”
Raskema (tervistkahjustava) töö tegijatest mehed said pensile 55 aastaselt ka 1990-datel.
1 Like
siin peab mingi viga olema või tõesti meeldib taani naistele palju tina panna ja suitsu teha… Vitsur on muidu tore mees, aga ega ta ise ka mingit lahendust ei paku, targutab ainult. Sellega, miks Eestis a’la laotakse käsitsi müüri, mitte ei kasutata valmiselemente, on lihtne selgitus, nimelt 2 ukrainlast ja columbia plokid on lihtsalt odavamad kui element. Lihtne tasuvusarvutus. Eesti on üldse selles mõttes veider maa, et tehnilised lahendused on alati kallimad kui tööjõumahukad - kuni absurdini, et drooniga maamõõtmine on kallim kui see variant, et tokiga tüüp päev läbi koha peal töllab… ehituses on enamvähem iga uue asja puhul see, et uus lahendus on kordades kallim kui vana ning siis imestatakse, et eestlased ei ole innovaatilised ja uuendusmeelsed… ometi peaks progress vastupidiselt toimima.
Ma näeks ühe suhteliselt kiire ja valutu lahendusena eripensionite kaotamist, nimelt on need inimesed enamasti saanud keskmisest kõrgemat palka ning seetõttu on nende pension niigi kõrgem kui tavainimestel. Politseinikud/sõjaväelased - täna lähevad 50-aastased tüübid nn pensionile ja siis kurdame, et raske on. Mis on tänapäeva Eesti sõjaväelase/politseiniku ameti puhul nii kurnavat ja ohtlikku, et täies elujõus tüübid peaksid minema varasele puhkusele (tehke neile nagu kaevuritele võimalus minna a’la 5 aastat varem pensionile). Muidu on samasugune absurd, nagu minu vanaema puhul, kes läks vist 50 või 52 pensionile ja elas 100 aastaseks. Iga riigi õudusunenägu, põhimõtteliselt pool elu pensionil, 0-tulu, ainult kulu 
4 Likes
huvitav miks eripensionäride puhul (nii nagu ka meie politseijuhtide kohtukaasusest selgus) on eripensioni (50% ametikoha palgast) saamise eelduseks 20-aastane staaz aga pensionisaamise vanusepiir jätkuvalt ainult 50 või 55-aastat? (kaitseväelasel 50 ja politseinikul 55) vt.link
1 Like
To: camouflage.
Aga nii ongi, et tehniline või automatiseeritud lahendus hakkab oma eeliseid näitama alles siis, kui mahud on (väga) suured.
Näiteks 1960-datel loobuti silikaattellistest kortermajade ehitamisest ja mindi paneelide peale üle, sest mahud suurenesid (tegelikult sai niivisi ehitusmahtu kordades tõsta). Nüüdisajal on aga paneelide valmistamine kiratsemas, sest nii suurt vajadust enam pole ja kui on, siis iga paneel on nagu eritellimus.
Eurostat. Tervena elatud aastad.
3 Likes
Just nimelt. Paljud inimesed ei hooma absoluutselt automatiseerimise ja AI-ga seotud püsikulude suurust. Eeldatakse, et ostad krati ära ja edasi vehib see ööd-päevad toidu ja joogita tööd rabada ning sinu rõõmuks jääb ainult sajaliste lugemine ning imestavad, miks eesti ettevõtja nii juhm on, et sellist lihtlabast teenimisvõimalust ära kasutama ei torma.
Tegelikkusest vajab automaatikalahenduste käigushoid samuti tööjõudu. Seejuures väga-väga kallist tööjõudu. Lisaks aastast-aastasse kasvavad tugiteenuslepingute tasud, litsentsitasud jms. mida maksad ka siis, kui tugiteenust otseselt ei tarbi. Kokkuhoidu sajakonna madalapalgalise lihttöölise pealt see tasa ei teeni. Eestis lihtsalt polegi paljudes valdkondades selliseid mastaape, et automatiseerimine saaks ära tasuda.
Tagatipuks tuleb makromajanduse plaanis ka arvestada, et kuivõrd kohapealsete robootika- ja AI keelemudelite turg on lihtsalt olematu, liigub kõik nedesse tehtud inveteeringute ja püsikulude raha Eestist välja, suurendades kaubandusdefitsiiti.
3 Likes
On juba kaotatud. Tagasiulatuvalt keeruline teha, sest need on juba põhimõtteliselt määratud.
Täna pole tõesti eripensionitel õigustust. Kunagi põhjendati neid sellega, et teatud ametikohtadel (politsei, pääste, kaitsevägi) on töö ohtlik ja palgad madalad, sellepärast vähemalt eripension.
Nüüd juba vähemalt kümmekond aastat võib öelda, et nii väga madalad need palgad seal jõustruktuurides enam ei ole, vähemalt politseis ja kaitseväes mitte.
Aga praegustele eripensionäridele, kes neid süsteeme kunagi 90-ndatel ja 2000ndatel üles ehitasid võiks ju õigluse poolest neid eripensione makstagi…
1 Like
Pigem probleem selles, et eesti ettevõtted on liiga väikesed.
Automatiseerimine ja R&D hakkab ära tasuma teatud mahtudest ja tootearendusse investeerimine nõuab teatud kapitali.
Seni kuni suurem osa ettevõtteid on meil 10-20 töötajaga ja ärimudel seisneb selles, et ettevõtte omanik nende 10-20 tunkedes ehitaja/maasikakorjaja/tisleri pealt mingi kasumi saaks aasta lõpus dividendidena välja võtta, ei tekigi kunagi mingit automatiseerimist. Kogu aeg on võistlus, et kes teeb odavamalt ja kui tundub, et kasumireale enam midagi ei jää, siis palutakse luba odavamaid tadžikke importida, kes ka kellut oskavad käes hoida.
4 Likes