Kas meil on ametliku miinimumpalga-tase sõltuvusse pandud kuidagi keskmisest palgast või mediaanpalgast? Ei tohiks ju nii olla? Seega, kui ma kirjutasin miinimumpalgast, miks siia sisse tõmmati keskmise-palga teema (eriti veel keskmisest palgast veelgi kõrgema palga teenimise mõttes)?
Veel mõni aasta tagasi käis läbi info, et Euroopa lõikes on just Eestis kõige rohkem õpetajaid tööl ühe õpilase kohta. Nüüd, laste arvu vähenedes see tendents süveneb.
Samas, hiljutine immigratsioon Ukrainast tõi Eestisse päris korraliku koguse uusi lasteaialapsi ja õpilasi.
Huvitav, mis sellise AI-keelemudeli treenimise ja käitamise kulud olla võiksid, mis asendaks 7-aastat kestva kõrghariduse põhiõppe, erialaõppe ja residentuuriga saavutatava kompetentsi? Ühest tuumajaamast piisaks selle käigushoiuks?
Dr Google on niigi kõigile neile juba vana tuttav, kes on saanud teada, et vajaliku erialaarsti juurde pääsemiseks võib kuluda 1,5 aastat ja selle ajani tuleb kuidagi ära kannatada.
See juhtub siis kui sa vendor-lock-in’i kinni jääd. Kuidas John Deere farmereid lüpsis, seda me teame kõik. Tegelikult tuleks juba TÄNA vastu võtta SEADUS… ainult avatud standardid ja ühilduvad süsteemid. Täielikult dokumenteeritud. Eraisikul on muidugi vaba voli osta mistahes HikVisioni, aga sellisel juhul on “pisikesi” probleeme lubade, serrtifikaatide, toetuste jms. saamisega. Auditite läbimisega. st. neid ei saadagi ja läbitagi. Kas meie teravama pliiatsid Riigikogus mõtlevad selle peale? Zero, Nil, Zippo. Aga robotitel on juba “jalg ukse vahel”. Viimane aeg oleks see regulatsioon vastu võtta TÄNA, sest Homme. On. Hilja.
3 Likes
Ehk siis, su ettepanek on muuta palgadetsiilide omavahelist proportsiooni? Lahendada probleem meditsiinitöötajate palku vähendades ja miinimumpalka tõstes?
Esiteks ma ei usu, et see on võimalik ja teiseks, sellel ei ole enam mingit seost robotiseerimise ja automatiseerimisega.
Arvutite kasutuselevõtt ei kaotanud ära odava lihtöö tegijaid. Internet samuti. Ei juhtu nii ka peale üleüldist teenuste automatiseerimist.
Tänapäeva tööjõu vabaliikumise olukorras ei tasu ära unustada, et teatud ametikohad sh. meditsiinis arstid+õed+hooldajad on vägagi oodatud ka teiselpool riigipiiri ehk teatud taluvuspiir hoiab nende väljapoole liikumistahet kontrolli all aga kui teiselpool saadav hüve (nii netotasu kui mõnel juhul vähem hüsteeritsev keskkond) muutub piisavalt palju suuremaks, siis ollaks varmimad ka lahkuma ja see kes kord lahkunud, see on suure tõenäosusega ka mingiks ajaks (kui mitte jäädavalt) kadunud …
juba ‘Mereröövlitütar Arabellas’ oli kõnekäänd, et " mürgita, mürgita - esimese tormiga lähed üksi põhja" ehk siis töötasu ei pea olema ametitiitliga vaid sisulise ja ühiskonnale vajaliku töösisuga kooskõlas!
nt. “riigikogulaste” ja ülejäänud ametkonna (ametnike) palk ei peaks olema sõltuvuses, mitte keskmisest palgast, vaid näiteks SKP/riigi elanikkonna kogu heaolukasvamise protsendist! küll siis leiaks ka mõtteid ja vahendeid ülejäänud kogukonna ja mitte ainult oma leivanukikese eest hoolitsemiseks!
4 Likes
On väga lihtne, robustne rusikareegel. ÜHE pensionäri täielikuks ülalpidamiseks (s.h. lisaks penisonile ka sotsiaal- ja ravikulud) on vaja “keskmiselt viis” (VIIS!) keskmise palgaga keskmist töötajat.
Seega, robotiseerimise puhul on vältimatu, et “roboti sotsiaalmaks” tuleb. Näiteks robot teeb tööd. Samasugust palka saav samasugust tööd tegev inimene saab N summa. Sellelt läheb 36% “roboti sotsmaksu” vanurite- ja penskarite vajadusteks. Lihtne? Päriselt ei ole, aga on ilmselt tehtav.
PROBLEEM on selles, et koos UUE tehnoloogia peab kindlasti ringi disainima ka töövoo. Täielikult. “Trepingi taga seisev metallmees” on ikka väga 50ndad. Ja mine nüüd võta täpselt kinni, kui palju ja kes suudaks asendada inimest 
Loogiline alternatiiv oleks muidugi mingit sorti ettevõtte tulumaks. Sest kui enne läks kulu inimese peale ja nüüd kulub “asendatud inimese” peale vähem, siis see raha ju bilansis kajastub.
Aga muidugi on siin üüüüüüüratu “halli ala” soo, kuhu eestlastest “rehepapid” kohe meelsasti kõrvuni sukelduksid. Kindlasti suudab osav finantsjuht, koos pädeva raamatupidajaga “näidata” et robotiseerimise kasum on täpselt NULL. Zero. Niipalju kui enne maksti inimestele palgafondi, kulub nüüd robotite hooluduse, liisingmakse, remondi ja kõrgharitud robotitehnikute palkadeks. Samas kui suurenenud tootlikkuse, võime 247 töötada, puudvate haiguspäevade, dekreetide ja puhkuserahade summa “kaob” kusagile bilansi ridade vahele nagu mutiaucku.
Ńullsummamäng.
Kahjuks, mina ka ei tea, kuidas seda mõistatust nii lahendada, et ettevõtjad-maksumaksjad ei oleks ebaõiglaselt koheldud ja pensionärid-vanurid oleks toidetud. Targemad ehk käivad mõne idee välja.
2 Likes
Kallis mees, see on PUHTAKUJULINE nõukogude sotsialism. Vastutavad Seltsimehed hakkavad imekiiresti saama hiigelpalku, sest neil on ju “väga vastutusrikas töö”. Oh ei.
Sellega saab ainult nõustuda. Kui ma varem ostsin maasikaid põhimõttel “eelista eestimaist”, siis peale seda, kui koroonakriisi aegu sai teatavaks selle tegevusharu varjatud hind ühiskonnale immigratsioonipumba näol, pole eesti maasikat enam põhimõtteliselt ostnud.
2 Likes
Millest sa seda välja lugesid, et mul mingi selline ettepanek on?
Ma lihtsalt kirjutasin, et inimese elutsemise eesmärk ei peaks olema see, et ta teeb ainult kõige lihtsamat lihttööd ja teenib ainult miinimumpalka, vaid pürib kuhugi edasi ja hakkab tööd tegema autmatiseeritud ja robotiseeritud keskkondades.
Seda “roboti sotsiaalmaksu” riik juba roobitseb stabiilselt läbi elektrienergia müügi…
Lisaks siia veel selle aspekti, et tänu Eesti värdjalikule Russkij Mir keelepoliitikale nõutakse klientidega kokku puutuvatelt meditsiinitöötajatelt Eestis vene keele oskust. See tekitab paljudele lisanduva barjääri Eestis töökoha leidmiseks ja hõlbustab märgatavalt otsuse langetamist näiteks Soome siirdumise kasuks, kus keegi sult vene keele oskamist ei nõua.
5 Likes
Okei. Sõnastasin valesti. Mõte oli, et viimase 30-35 aastaga on enamike tööde tegemise viis muutunud füüsiliselt oluliselt vähem kulutavamaks, mis võiks tähendada ka inimeste pikemaaegsemat tööturul osalemist.
2 Likes
Aga eks ta nii ju ongi olnud. Veerand sajandit tagasi oli penioniiga meestel vist (parandage kui eksin) 55 ja naistel 52; siis tõsteti see 60/55 peale ja on nüüdseks jõudnud sujuvalt soost sõltumatu 65 peale. Edasine tõstmine mingit märgatavat efekti enam ei annaks, olgu või 100-ni sest reaalususes on need inimesed jõudnud selleks ajaks suures osas töövõimetuseni ja need üksikud kõbusad taadid/memmed, kes selles vanuses veel oma leiva välja teenivad, nullitakse ära nende poolt, keda veel ainult haletsusest ja varasema panuse eest lastakse lõpuni ära tiksuda ja tegelikult miinust toodavad. Ei viitsi kontrollida, aga eks vast Taanis on see tervelt elada jäänud aastate arv tublisti kõrgem kah, kui Eestis.
1 Like
Vitsur lahkab hinnatõusu, hariv lugemine, soovitan
Kui majandussurutuse ajal otsustatakse suurendada kaudseid makse, hinnad kallinevad. Aga surve hindade ülespoole liikumiseks suureneb ka siis, kui meil tänasega sarnases majandusolukorras tuleval aastal alanevad otsesed maksud (laiendadakse maksuvabastust).
Miks ikkagi saavad hinnad meil nii palju tõusta? Kuigi üsna üksmeelselt vihjatakse meie erilisele armastusele kaudsete maksude vastu ja kallile energiale, tuleb järjest enam ilmsiks ka see, et turg ei tööta meil sugugi nii, nagu kogu aeg on ette kujutatud.
Mõnikord seepärast, et puudub konkurents ja konkurentsi lihtsalt mängitakse sisuliselt monopoolsel turul, kus pahatihti on konkurents regulatsioonidega „ära reguleeritud“ või moonutatud.
Kuigi makroökonoomika seisukohalt on kõik investeeringud ühtemoodi head, tasub siiski tähele panna, et kui „turujõud“ suunavad investeeringuid mittevajalikesse valdkondadesse, jääb pahatihti vajalik tegemata.
Peaksime mõtlema ka sellele, et nii nagu ehitussektoris, on ka teistes sektorites tajuda teatavat arengupeetust - paljudel eraldiseisvatel väikestel ettevõtetel on keeruline ajaga kaasas käia, rääkimata nende suutlikkusest siseneda AI ajastusse.
Meie aga valame kohapeal betooni rohkem kui optimaalne oleks, laome käsitsi müüri; kasutame vähe tehases toodetud standardiseeritud ehituselemente ega kasuta robotiseeritud „tööjõudu“, sest me pole mõelnud uute lahenduste jaoks vajalike tingimuste loomisele.
Viimastel andmetel küündis meie produktiivsus ka ostujõudu arvestades vaid 77 protsendini Euroopa Liidu keskmisest, Belgial aga 129, Austrial 114, Taanil 113, Rootsil 112 protsenti jne. Kui jätkame samal moel, siis mitte väga kauges tulevikus, ei suuda me oma majandust tasakaalus hoida.
6 Likes
Dividendid maksustada sotsiaalmaksuna. Niikuinii on deividendid palga laiendus.
Oh sind naiivset. Arvad, et see omanikutulu siia Eestisse liimitud on?
5 Likes
Väga üllatav info minu jaoks. Eriti taani naiste ülimadal tervena elatud aastate arv. Intuitiivselt oletasin vastupidist. Sel juhul tuleb tunnistada, et see argument Taani/Eesti pensioniea erinevuse osas langeb ära.
4 Likes
Wikist: “15. aprillil 1991 võttis ülemnõukogu vastu Eesti Vabariigi pensioniseaduse, mis määras kindlaks riiklikku pensioni saavate isikute ringi ja riiklike pensionide liigid. Muu hulgas sätestati, et vanaduspensioni on õigus saada 60-aastaseks saanud mehel, kellel on vähemalt 25-aastane pensioniõiguslik staaž, ja 55-aastaseks saanud naisel, kellel on vähemalt 20-aastane pensioniõiguslik staaž.”
Raskema (tervistkahjustava) töö tegijatest mehed said pensile 55 aastaselt ka 1990-datel.
1 Like