to illimar: mõni analüütik vast ikka on FARMA-t analüüsinud, see ei pruugi olla avalikkusele kättesaadav. Mainisid, et Sinu analüüs ei sisalda valuation'i, mõtlesid ehk diskonteeritud rahavoogude analüüsi. Mille järgi Sa siis ikka väidad, et FARMA hind on madal kui Sul pole ühegi selget kriteeriumi? See, et ettevõte võib tulevikus hakata paremini toimima, ei tähenda tema hinda madal on.
to beast:
OK, ütle millise diskontomäära võtaksid DCF valuationi rakendamiseks?
OK, ütle millise diskontomäära võtaksid DCF valuationi rakendamiseks?
"See, et ettevõte võib tulevikus hakata paremini toimima, ei tähenda tema hinda madal on"
Mida see siis veel näitab? 99% aktsiate hindadest on kinni tulevikulootuses, ehk milline näeb ettevõte välja 1, 5 või 10 aasta pärast.
Järelikult kui ma väidan, et hind on madal, sest Farma hakkab tulevikus paremini minema kui praegu on sees VÄGA SUUR MÕTE!
Mida see siis veel näitab? 99% aktsiate hindadest on kinni tulevikulootuses, ehk milline näeb ettevõte välja 1, 5 või 10 aasta pärast.
Järelikult kui ma väidan, et hind on madal, sest Farma hakkab tulevikus paremini minema kui praegu on sees VÄGA SUUR MÕTE!
to illimar:
Sinu viimases lõigus väide on õige, aga beast-il
oli ka õigus, sest beast ei väitnud, et hakkab paremini toimima, vaid et võib hakata paremini toimima -
"Võib" on kahtlane värk, ega erguta aktsiahinda.
Sinu viimases lõigus väide on õige, aga beast-il
oli ka õigus, sest beast ei väitnud, et hakkab paremini toimima, vaid et võib hakata paremini toimima -
"Võib" on kahtlane värk, ega erguta aktsiahinda.
to illimar: Diskontomäär sõltub valuation'i läbiviimise meetodist. FCFF mudeli puhul on näiteks selleks WACC.
"See, et ettevõte võib tulevikus hakata paremini toimima, ei tähenda tema hinda madal on"
Esiteks clinti toodud "võib" ja teiseks CISCO hakkab kindlasti tulevikus paremini toimima, kuid ma ei usu, et CISCO hind nüüd madal oleks. Sa pead ikka mingi täpse kriteeriumi järgi määratlema, et ettevõtte on odav (lisaks p/e-le ja kõhutundele). Aga FARMA teemal ei ole rohkem mõtet rääkida enne maj. tulemuste avalikustamist.
"See, et ettevõte võib tulevikus hakata paremini toimima, ei tähenda tema hinda madal on"
Esiteks clinti toodud "võib" ja teiseks CISCO hakkab kindlasti tulevikus paremini toimima, kuid ma ei usu, et CISCO hind nüüd madal oleks. Sa pead ikka mingi täpse kriteeriumi järgi määratlema, et ettevõtte on odav (lisaks p/e-le ja kõhutundele). Aga FARMA teemal ei ole rohkem mõtet rääkida enne maj. tulemuste avalikustamist.
to beast: nõus, ootame tulemused ära! Tulevad 28-31. augustil!
dot-com valuationi kohta üks tore link, mida sobiks siinkohal edastada
http://www.mckinseyquarterly.com/electron/vado00.asp
http://www.mckinseyquarterly.com/electron/vado00.asp
to jraid:
tänks lingi eest, oli päris huvitav. McKinsey Quarterly on midagi, mida aegajalt lugeda tasub.
Miks sa muide selle lingi panid. On sul mingit infi, et Farms liigub dot-com-i poole??!!
tänks lingi eest, oli päris huvitav. McKinsey Quarterly on midagi, mida aegajalt lugeda tasub.
Miks sa muide selle lingi panid. On sul mingit infi, et Farms liigub dot-com-i poole??!!
ei. selletõttu et teema oli valuation. Valuation: Measuring and Managing the Value of Companies raamatu ühe autori poolt on kirjutatud veel Valuing cyclical companies
link - http://www.mckinseyquarterly.com/corpfina/vacy00.asp
link - http://www.mckinseyquarterly.com/corpfina/vacy00.asp
Minu arvates on ettevõtete hindamisel, eriti sellises keskkonnas nagu Eesti, oluline silmas pidada corporate governance'i. Me võime teha prognoose ja nende alusel DCF'i või muude meetodite abil välja arvutada aktsia fair value, aga kui ettevõtet juhitakse nii, et väärtus aktsionärideni ei jõua, siis jäävad meie arvutused pigem akadeemiliseks harjutuseks. Eestis on minu arvates kahjuks väga vähe börsiettevõtteid, kus corporate governance'iga rahul võiks olla.
to Ghostface: good point. "Eestis on minu arvates kahjuks väga vähe börsiettevõtteid, kus corporate governance'iga rahul võiks olla."
Miks sa arvad, mis võiks olla selle põhjus, et asjad nii halvasti on korraldatud? Kas corporate governance-i oleks võimalik kuidagi arvudesse panna, et hiljem DCF val. mingi koefitsendiga läbi korrutada?
Miks sa arvad, mis võiks olla selle põhjus, et asjad nii halvasti on korraldatud? Kas corporate governance-i oleks võimalik kuidagi arvudesse panna, et hiljem DCF val. mingi koefitsendiga läbi korrutada?
Põhjuseid võib olla mitu, aga mis on silma jäänud, on see, et ettevõtted, kellel on laialdane rahvusvaheline institutsionaalsete aktsionäride baas, on selles osas parem järjel (nt. Hansapank on selles osas lipulaevaks olnud). Seega on küsimus mingi määral aktsionäride aktiivsuses ja nõudlikkuses. USAs näiteks on CALPERS üks suuremaid institutsionaalseid investoreid, kes on väga karm juhatustelt/nõukogudelt aktsionärikeskset käitumist nõudma. Arvan, et Eestis pole börsifirmade juhtkonnad kunagi tunnetanud, et kohalikud aktsionärid võiksid neile "kinga anda".
Kuidas corporate governance'i väärtuse hindamisel arvesse võtta? Ma arvan et pigem tunnetuslikult; numbritesse panna on kindlasti väga raske. Aga eks investeerimises ole vist üldse päris palju ruumi ka tunnetusel. Seetõttu ongi minu arvates pigem tegemist kunsti kui teadusega. Aga see selleks... :-)
Kuidas corporate governance'i väärtuse hindamisel arvesse võtta? Ma arvan et pigem tunnetuslikult; numbritesse panna on kindlasti väga raske. Aga eks investeerimises ole vist üldse päris palju ruumi ka tunnetusel. Seetõttu ongi minu arvates pigem tegemist kunsti kui teadusega. Aga see selleks... :-)
to ghostface: ERA Pank ja ASA Kindlustus on tegelikult head näited halvast corporate governance'st e. halvast või hoopis olematust sisekontrollist ja mõttetutest investeeringutest. Ka toimivatel ettevõtetel võib päris palju taoliseid probleeme olla, Optiva probleemidki said ju alguse halvast sisekontrollist.
igasuguse arvutamise eelduseks on et tead ja saad aru sellest, mida hindad.
to: jraid
Järelikult kui võtta näiteks OPT hinnapakkumine, siis selle ümber diskuteerimine on täielik bull, sest me tegelikult ei tea mida me hindame. Seda teavad ainult EP, OPT ja Sampo. Mõnes mõttes on isegi kahju sellest, et info konstruktiivsemalt esitamiseks on raamatupidamisaruanded nii üldised.
Järelikult kui võtta näiteks OPT hinnapakkumine, siis selle ümber diskuteerimine on täielik bull, sest me tegelikult ei tea mida me hindame. Seda teavad ainult EP, OPT ja Sampo. Mõnes mõttes on isegi kahju sellest, et info konstruktiivsemalt esitamiseks on raamatupidamisaruanded nii üldised.
Raamatupidamisaruannetest: sellest probleemist on nn Läänes ka palju juttu olnud, et tekkepõhine raamatupidamine on suhteliselt ajast ja arust kontseptsioon ja ei suuda edastada investorile vajalikku infot.
Järelikult asjal ei olegi lahendust. Vähemalt tegijamate ettevõtete aruanded on juba praegu IAS-i tasemel. Nõuame IAS-i muutmist? Ei usu.
Tuleks hoopis nõuda IAS-i täitmist!
Tuleks hoopis nõuda IAS-i täitmist!
to: illimar
põhimõtteliselt küll, selle kohta saab wider public võtta ainult kõhupõhja long view-d
no saab ju arvutada ka lähtudes eeldustest või olemasolevast kõige tõenäolisemast asjadekulust aga mida need saadud nr näitavad on uus teema.
hoopis huvitav on see, kui pikka view-d saab üleüldse eestis võtta. juba 3 aastat tundub suht-koht kosmoloogiline
põhimõtteliselt küll, selle kohta saab wider public võtta ainult kõhupõhja long view-d
no saab ju arvutada ka lähtudes eeldustest või olemasolevast kõige tõenäolisemast asjadekulust aga mida need saadud nr näitavad on uus teema.
hoopis huvitav on see, kui pikka view-d saab üleüldse eestis võtta. juba 3 aastat tundub suht-koht kosmoloogiline
kui vaadata TSE nimekirja pikkust selle kõrgajal ja siis aasta/poolteist hiljem, pärast suurt langust, on näha, et paljud ettevõtted ei kadunud mitte ainult lehelt www.tse.ee vaid ka Äriregistri teatud lehekülgedelt.
Muidugi ettevõtete seisukohalt ei maksa reporting-u reeglitega ka väga kaugele minna. Ütleb ju üks finantsarvestuse printsiipki, et aruandluse paremaks tegemise tulud peavad olema suuremad või väiksemad kui selle tegemiseks läinud kulud. Valdav osa sellest infost mis väikeaktsionärid tahavad langeb sinna klassi, kus ettevõtte selle aruandluse koostamise kulud ületavad tema jaoks saadavaid tulusid. Ja miks nad peaksidki aktsionäridele veel peale maksma, et nemad aina enam ja enam infot saaksid???!!! Sellised kaks sõna nagu Investor Relations on veel tundmatu maa nii mõnegi TSE ettevõtte jaoks!!
Muidugi ettevõtete seisukohalt ei maksa reporting-u reeglitega ka väga kaugele minna. Ütleb ju üks finantsarvestuse printsiipki, et aruandluse paremaks tegemise tulud peavad olema suuremad või väiksemad kui selle tegemiseks läinud kulud. Valdav osa sellest infost mis väikeaktsionärid tahavad langeb sinna klassi, kus ettevõtte selle aruandluse koostamise kulud ületavad tema jaoks saadavaid tulusid. Ja miks nad peaksidki aktsionäridele veel peale maksma, et nemad aina enam ja enam infot saaksid???!!! Sellised kaks sõna nagu Investor Relations on veel tundmatu maa nii mõnegi TSE ettevõtte jaoks!!
...sorry, suuremad või võrdsed...