Kuna vahel läheb jutt “selle ja tolle peale” siis tegin vabast teemast veelgi vabama teema, sest noh… sõna on ju vaba ja “täis peaga” alla on ka sellist “üldist arutelu kõigest ja mitte millestki” imelik toppida:
No ma kõike pappkastist ei leia. Enamik DVDsid ja tervet seina täitnud VHS kogu on ka ära antud. Es ole nii rikas veel, et oma isiklikku raamatukogu ja filmoteeki koos pidamiseks täiendav 50+ m2 kinnisvara soetada v. juurde-ehitus teha. Tuli teha karm valik. Tõde seati jalule ja see viitas “paberist raamatute” poole. Sorry DVDs and BRs and VHS-s – you served well, but it is time to go for you.
Noh, sai nostalgia mõttes käidud ka kehtiva korra ajal mõni aasta tagasi Tartu Elektriteatris seansil ja digitaalse (pira)koopia hankimine küll mingit probleemi ei tekita, just kontrollisin, 23 gb suurune bluray variant oleks koheselt olemas. Niiet see “isegi mulle” jääb veidi arusaamatuks mis sellega öelda tahetakse. Ma teen järelduse, et erilist oskust ja teadmisi siiski ei omata kuidas asjad käivad.
Tahetakse öelda seda, et antud koopia hankimiseks pidi mitte ühe vaid lausa mitu temaatilist portaali läbi vaatama ja üle 30 sekundi sobiva variandi leidmisele kulutama. Originaalkeeles ja mitte lääne turu jaoks lõigutud variant.
Neid “lõkse” on suisa 3 tk. Originaal, Idabloki levisse kohandatud versioon ja hilisem, lääne turule kohandatud versioon.
Isegi siis, kui faili nimi sisaldab kenasti orginaalkeeles pealkirja, võib sisse vaadates selguda, et tegemist on (vigase) dubleeritud versiooniga. Mitte hea olema.
Muide, enne kui liigselt entusiasmi satud – kontrolli parem üle, ega sa mitte TEISE osa otsa ei komistanud. Kuigi, ka see järg on päris hea.
Loo moraal on pigem selles, et igasuguse esoteerilise mitte-mainstream kraami saadavus on, vaatamata aeg-ajalt leiduvatele pisikestele “urroritele” kõvasti paranenud.
Vana Kooli Suured Stuudiod ja Distribuutorid on v.kurjad kuna “tähelepanu” – see ainus kaup mida täna veel saab müüa, libiseb nende toodetud saastalt kõrvale. Inimestel on Valik ja nad kasutavad seda. Ja see annab rahakotis tunda ja murendab “100 aastat kenasti teeninud ärimudelit”. Inimesena saan nende murest aru…
Endal ka suur filmikogu olemas, vahest õhtul on rohkem vaba aega ja tuleb tunne, et võiks ju midagi üle vaadata. Võtad siis filmi riiulist, kogu sisu tuleb ilusasti meelde, seisad ja mõtled ning paned filmi tagasi riiulisse, lihtsalt ei viitsi 1,5h teleka ees istuda. Tänapäeval on juba ka üle 15m YT video piinavalt pikk.
See on sul õige märkus, et kontrollida tasub tänapäeval on versioone erinevaid tõesti.
Muidu Deaf Crocodile ( firma mis andis hiljuti ka meie Hukkunud Alpinusti 4k blueray välja ) toodang see, mis liigub, nüüd küll out of print, seega jah, kättesaadavus amazonidest jms veitsa raske.
Cat City was created via traditional cel animation and photographed on 35 mm film by cinematographers Csaba Nagy, Mária Neményi, and György Varga, framed at the full Academy aperture of 1.37:1. This version utilizes a 4K restoration that was performed at the Hungarian Film Lab in 2018 under the aegis of the National Film Institute-Film Archive of Hungary. The negative was actually scanned at full 6K resolution, with the rest of the restoration work being finished in 4K. The resulting image is clean and free of damage, but with all of the fine detail and grain intact.
Mul endal väga huvi ei ole seda konkreetset multikat omada ( aga oleks võimalik küll, kõlab nagu see kõige õigem variant). Tartu Elektriteatris linastus minuarust seesama blu, sponsoreeris Ungari saatkond.
Aga pika ringiga jõuame tagasi sinna, et “Suured Poisid” ei võitle “piraatluse vastu” (ja muide, kõik uuringud on näidanud, et lege kraami ostmise % tõuseb).
Suured Poisid võitlevad “valikuvabaduse” vastu ja mugavuse eest ja tähelepanu eest.
paljud tunnevad huvi vanade asjade koopiate vastu, nende taastamine või müüki laskmine on samas kulu ja pole eriti mugav ka. Pealegi, su “asset library” muudkui kasvab. Nišitoodetega. Ilmselgelt on omakulu madalam kui müüa 1000 ühikut toodet A kui müüa tooteid A1 – X1000 igaühte üks ühikut. (Kuigi digitalne müügisüsteem siin kindlasti aitab).
“uus asi” saab vähem tähelepanu, kui kusagil “planeeritud kasuminumbrites” ette on ennustatud
Peab muutuma ja ärimudelit kohandama ja vaeva nägema – kesse seda teha tahab.
“Suurte Poiste” ideaalmaailmas on “planned obsolescence” konveier – tuleb “uus megahitt” – teenib kinudes raha ära, siis teenib “videolevis” natuke juurde ja siis UNUSTATAKSE igaveseks. Raha on “ärateenitud” – see potentsiaalne “järeltulu” on küsitav ja marginaalne ja mis peamine – tõmbab TÄHELEPANU (decibeli mainitud AEG!) kõrvale “uuelt megahitilt”.
Igasugu ille- ja pool-legaalsed ja isegi täitsa legaalsed asjad … a la Netflix ja Amazon, need kõik murendavad seda ärimudelit ja ampsavad kasumist tükikesi.
Ime siis et Suured Stuudiod juba 2000ndatest peale verist vahrtu välja ei aja ja maruta ja DMCA ja sõpradega ei vehi.
Mina oleks ka marus, kui ma oleks nende asemel…
krt. 50 aastat elasin mugavalt, ühes kindlas raamis ja mudelis, kõik töötas nagu õlitatult (peaaegu alati), raha voolas kasssase, suht no-brainer… ja nüüd järsku, kuradi rapped oma kiire interneti ja striimingu ja nutiseadmetega… sunnivad mind veel vanas eas MUUTUMA ja KOHANEMA! Tuleriidale, rsk. ketserid, turujumalateotajad, tõmmake rattale!!!
Kui kellegil on tõeliselt igav, siis soovitan Hollywoodi kuldaaja filme, 90% ajast toimub diivanil istuvate inimeste vaheline dialoog, action on juba see, kui inimesed vesteldes õues jalutavad või treileril olevas autos sõidavad.
