Jah, ma olen nõus, et igasuguste instrumentidega saab osaliselt oma riske kinni panna, aga kindlasti ei hakka Boeing 50mld USD aastakäibe juures näiteks 100mld USD ulatuses valuutatehinguid tegema, et 5a müüki EUR baasil kinni panna. Tööjõu eest peab tänu USD-i langusele USA-s vähem maksma. See alandab iseenesest kulubaasi.
Eks kõik üritavad ehk aastases perspektiivis valuutakursi riske kinni panna, aga 5-10 aasta puhul ma usun ainult intressiriski maandamisse. Igaüks saab ettevõtete tulemuste puhul ise vaadata, kas on korrelatsioon valuutakursi ja kasumi vahel. Ettevõtted toovad ju aruannetes ära ka, milline oli kursimuutuste mõju nendele tulemustele. Mina küll ei suuda seal tuvastada, et JNJ, PG või farmaatsiasektor näiteks USD-i languse ajal midagi olulist teinud oleksid.
mida vähem on korelatsiooni valuutakursi muutuste ja kasumi vahel seda parem, järelikult val. riske juhitakse ja keskendutakse oma põhitegevusele... :-)
Enamasti ma ei saa aru, mida mõeldakse valuutariskide juhtimise all. Kõigile on selge, et ühe aasta kasum moodustab ettevõtte turuväärtusest enamikel juhtudel alla 7%. Seega kui sa hedge'd ühe aasta rahavoogu omab see minimaalset mõju sinu ettevõtte turuväärtusele. Eranditeks on ettevõtted, kes teevad ühekordse tehingu mingis teises valuutas, nendel tasub ehk tõesti valuutariski maandada. Kui sa aga opereerid pikaajaliselt erinevatel turgudel ja ei kavatse sealt niipea lahkuda, siis 99% juhtudel on sa oledki valuutariskile avatud ja selle kinnipanemine on ülikulukas. Kui ettevõtte juhtkond ei hedge just oma boonust või ettevõttel on suur oht kõikumiste tõttu üle parda minna (ehk siis reiting BB- ja alla), siis peaks ettevõte tõesti keskenduma oma põhitegevusele, mitte jantima mingite futuuridega. Valuutariski maandad sa nii, et kas sa lähed või ostad mingilt turult või mitte.
globaliseerumine aitab ka.
tegelikult piisab usa firmadele ju ka ainult harutootmise pystipanekust
euroopasse - mujal maailmas niikuinii kaubeldakse usdides..
aga siiamaani ma ei saa aru miks odav dollar peaks usa firmade kasumeid kasvatama,
kui koik saavad ju aru, et reaaltulu nad ei teeni..
(nagu täna 1 rääkis, kogu viimase 2 kuu tootluse on usdi kukkumine ära söönud)
tegelikult piisab usa firmadele ju ka ainult harutootmise pystipanekust
euroopasse - mujal maailmas niikuinii kaubeldakse usdides..
aga siiamaani ma ei saa aru miks odav dollar peaks usa firmade kasumeid kasvatama,
kui koik saavad ju aru, et reaaltulu nad ei teeni..
(nagu täna 1 rääkis, kogu viimase 2 kuu tootluse on usdi kukkumine ära söönud)
Pikaajalist valuutariski peaks ettevõtted maandama läbi kulude struktuuri, natuke aitab ka passiva poole kohandamine. Aga ka lühemaajalisel kindlustamisel on mõte sees. Peamiselt tagatakse sellega rahavoogude stabiilsus (prognoositavus). Näiteks kui kauba eest maksmine toimub alles kuid peale kauba müümist, siis valuutakursi liikumine võib kasuminumbrile halvasti mõjuda. Pikemaajalisi muutusi (kulude kasvu) on võimalik lõpptarbijale edasi lükata.
Loowi, miks sa võrdled omavahel kasumit või puhast rahavoogu ning ettevõtte turuväärtust? Antud kontekstis võiks ehk pigem kõrvutada käivet ja kulusid ning ettevõtte turuväärtust. Valuutakursi muutus võib kaasa tuua samas suurusjärgus muutuse käibes või kuludes, kuid mõju kasumile või rahavoole on oluliselt _võimendatum_. Ega ikka ei ole küll ettevõtte väärtuse mõttes ükskõik kas ühe aasta kasum või vaba rahavoog pendeldavad sadu protsente siia-sinna. Matemaatiliselt jah see ühe aasta rahavoog nagu väärtusele suurt mõju ei avalda, aga siin on veel vähemalt üks muutuja - risk ehk kasumi/rahavoogude määramatus. Selle numbri väänamine mõjutab väärtust oluliselt.
kui dollar aastaga nõrgeneb 15-25% siis keegi saab samas ulatuses kasumit või kahjumit. ei ole vahet, kas 15-25% ilmneb tooraine sisseostuks kulutatava rahahulga suurenemises (mis hakkab marginaali pigistama) või bilansis valuutakursi kahjum/kasumi real. Tulemus on sama.
ettevõtte peab otsima võimalusi, kuidas korvata saamata jäänud tulu või suurenenud kulusid.
need "juhid", kes väidavad, et ajas kursside liikumised tasanduvad ei pruugi selle aja peale enam samal kohal istuda, sest firmal läks vahepeal lihtsalt niiii kehvalt! tean selliseid päris palju.
ettevõtte peab otsima võimalusi, kuidas korvata saamata jäänud tulu või suurenenud kulusid.
need "juhid", kes väidavad, et ajas kursside liikumised tasanduvad ei pruugi selle aja peale enam samal kohal istuda, sest firmal läks vahepeal lihtsalt niiii kehvalt! tean selliseid päris palju.
Minu jaoks on ikkagi valuutakursi muutustel oluline roll. Üritan selgitada.
1) Näiteks Coca-Cola, McDonalds etc ei ole minu jaoks n-ö USA ettevõtted, sest neil on nii kulud kui ka tulud enam-vähem kooskõlas. Kui on mingi üksuse kulud dollaris, siis on ka kulud (rent. tööjõukulud, söögimaterjal) dollaris ja sama muude valuutatsoonide puhul.
2) Boeing - enamik kuludest tehakse USA-s, kusjuures tööjõukulud on oluliseks kulukomponendiks. Kui dollar näiteks euro suhtes langeb, siis tööjõud muutub ettevõtte jaoks näiteks EUR-ides odavamaks. Samas miski ei muuda eurotsoonis tegutsevate lennukompaniide võimet ja soovi maksta endiselt lennuki eest sama hinda, mis enne. Nende kliendibaas säilitas oma ostujõu eur-ides arvestatuna. Airbusi (ehk siis põhikonkurendi) jaoks jäid tööjõukulud Eurides samaks. Kui valuutakursi muutus oleks 5%, siis ehk see nii teravalt silma ei hakka, aga 20%-lise muutuse juures igal juhul Boeing'i konkurentsivõime paraneb.
3) Intel, farmaatsiasektor jne. Neil ettevõtetel on küll valdav osa tootmisest USA-s, aga on ka tootmisüksused mujal maailmas. No siin on minu arvates hindamine keerulisem, aga ikkagi on rohkem sisendeid dollaritsoonis kui müügi struktuur näitab. Ma olen nõus, et selliste ettevõtete puhul ehk isegi hedge'imise korral on võimalik valuutakursside mõju nulli viia, aga kui vaadata aruandeid, siis nad seda igatahes 100%-liselt ei tee.
4) omaette grupp ettevõtteid on a la Elcoteq Eestis, kus n-ö tootmine on tegelikult kulude struktuuris väga väikese osakaaluga. Tegelikult omab ju peamist mõju komponentide päritolu ja pigem Nokia müügi struktuur.
Siin mainiti võimalust klientidele mingi sisendi kallinemine edasi kanda. No nii lihtne see ei ole. Muidugi, kui kõik ettevõtted kannatavad ühtmoodi, siis segement kokkuvõttes kannab selle kliendile üle (näiteks kütuse hinna tõus), aga näiteks Boeing/Airbus võrdluse korral on ikkagi äärmiselt oluline faktor see, et üks ekspluateerib tööjõudu USA-s ja teine Euroopas. Nende ettevõtete puhul on väga keeruline kulusid teise tsooni viia. Tekstiili või elektroonikafirma puhul liigutad allhanget palju kergemini kui teadmistepõhist lennukitootmist või farmaatsiasektorit.
1) Näiteks Coca-Cola, McDonalds etc ei ole minu jaoks n-ö USA ettevõtted, sest neil on nii kulud kui ka tulud enam-vähem kooskõlas. Kui on mingi üksuse kulud dollaris, siis on ka kulud (rent. tööjõukulud, söögimaterjal) dollaris ja sama muude valuutatsoonide puhul.
2) Boeing - enamik kuludest tehakse USA-s, kusjuures tööjõukulud on oluliseks kulukomponendiks. Kui dollar näiteks euro suhtes langeb, siis tööjõud muutub ettevõtte jaoks näiteks EUR-ides odavamaks. Samas miski ei muuda eurotsoonis tegutsevate lennukompaniide võimet ja soovi maksta endiselt lennuki eest sama hinda, mis enne. Nende kliendibaas säilitas oma ostujõu eur-ides arvestatuna. Airbusi (ehk siis põhikonkurendi) jaoks jäid tööjõukulud Eurides samaks. Kui valuutakursi muutus oleks 5%, siis ehk see nii teravalt silma ei hakka, aga 20%-lise muutuse juures igal juhul Boeing'i konkurentsivõime paraneb.
3) Intel, farmaatsiasektor jne. Neil ettevõtetel on küll valdav osa tootmisest USA-s, aga on ka tootmisüksused mujal maailmas. No siin on minu arvates hindamine keerulisem, aga ikkagi on rohkem sisendeid dollaritsoonis kui müügi struktuur näitab. Ma olen nõus, et selliste ettevõtete puhul ehk isegi hedge'imise korral on võimalik valuutakursside mõju nulli viia, aga kui vaadata aruandeid, siis nad seda igatahes 100%-liselt ei tee.
4) omaette grupp ettevõtteid on a la Elcoteq Eestis, kus n-ö tootmine on tegelikult kulude struktuuris väga väikese osakaaluga. Tegelikult omab ju peamist mõju komponentide päritolu ja pigem Nokia müügi struktuur.
Siin mainiti võimalust klientidele mingi sisendi kallinemine edasi kanda. No nii lihtne see ei ole. Muidugi, kui kõik ettevõtted kannatavad ühtmoodi, siis segement kokkuvõttes kannab selle kliendile üle (näiteks kütuse hinna tõus), aga näiteks Boeing/Airbus võrdluse korral on ikkagi äärmiselt oluline faktor see, et üks ekspluateerib tööjõudu USA-s ja teine Euroopas. Nende ettevõtete puhul on väga keeruline kulusid teise tsooni viia. Tekstiili või elektroonikafirma puhul liigutad allhanget palju kergemini kui teadmistepõhist lennukitootmist või farmaatsiasektorit.
Toome näite. Olen palgatööline kuskil firmas ja keegi kolmas pool pakub mõõduka tasu eest palk aastaks lukku lüüa. Teeme ära. Nüüd oletame, et mind lastakse poole pealt priiks ja teisest küljest tuleb välja, et minu hind tööjõuturul on oluliselt madalam senisest palgast. Bad luck, aga see pool aastat endist palka ei säilita mingil moel minu elustandardit. Edaspidi elan ma vähemalt rahalises mõttes lihtsalt halvemini. Sama valuutakursiga - kui trend on sinu vastu, siis ei aita see lühiajaline hedge sind mitte kuidagi, ehk vaid lükkab vältimatut edasi.
To: viies
Kui ma juhiks hea finantsseisuga ettevõtet, mis opereerib pikaajaliselt teistel turgudel ja mind lastakse hedge tegemise pärast lahti, siis on viga küll omanikes. Juhi süü on see vaid sedavõrd, et ta ei ole suutnud omanikele seletada, mis riske see ettevõte võtab ja kuidas sa nendesse suhtud.
To: viies
Kui ma juhiks hea finantsseisuga ettevõtet, mis opereerib pikaajaliselt teistel turgudel ja mind lastakse hedge tegemise pärast lahti, siis on viga küll omanikes. Juhi süü on see vaid sedavõrd, et ta ei ole suutnud omanikele seletada, mis riske see ettevõte võtab ja kuidas sa nendesse suhtud.
To: viies
Kui ma juhiks hea finantsseisuga ettevõtet, mis opereerib pikaajaliselt teistel turgudel ja mind
lastakse hedge _mittetegemise_ pärast lahti, siis on viga küll omanikes. Juhi süü on see vaid sedavõrd, et
ta ei ole suutnud omanikele seletada, mis riske see ettevõte võtab ja kuidas sa nendesse suhtud.
To US: kliendile kulude edasikandmine sõltub konkurentsist turul. Kui sa oled importöör ja su konkurendid on samasugused, siis kõik soovivad kursi ebasoodsa liikumise puhul hindu tõsta. Raskusi ei tohiks sellega tekkida ja keegi ei kaota (peale lõpptarbija). Kui importöör konkureerib aga kohalike tootjatega, siis nood jätavad oma hinnad samaks, ning importöör ei saa tõesti nii vabalt kulusid edasi kanda... eksportöör ei saa tavaliselt üldse kulusid edasi kanda, eriti kui konkurendid on välismaised ja turg efektiivne...
To Loowi: Usun, et hedgimine ikkagi loob lisaväärtust. Oletame, et ma olen too palgatööline, kelle palk lukus (risk maandatud). Selliselt juhul saan näiteks planeerida oma puhkust, korteriostu jne.. kui ma ei teaks kui suured rahavoogude kõikumised mind ees ootavad, siis peaksin hoidma palju suuremat rahavarude tagavara, et mitte kriisi sattuda...
Samuti pakub pank mulle soodsamat laenuintressi, kui mu ajaloolised sissetulekud on olnud stabiilsed. Kui mu palk sõltuks mingist juhuslikust muutujast, siis oleks nende jaoks minuga seotud risk palju suurem. Minu jaoks tähendab see loomulikult suuremaid intressikulusid...
Pealegi, kui kui mind vallandatakse aga mu palk on ikkagi järgmised pool aastat stabiilne ja hea, siis on mul piisavalt aega enda väärtuse tõstmiseks tööjõuturul. Ettevõtete puhul tähendaks see analoogia äritegevuse muutmist. Kui pikaajaliselt on teatud äritegemine valuutakursside ja konkurentsivõime tõttu kahjulik, siis on alati võimalus ju alternatiive otsida ja kahjumlikku perioodi vältida - paindlik firma tulemused ei pruugi sõltuda pikaajalistest kursimuutustest. Kui mul on aga lepingud allkirjastatud ja kaup laos, siis suuna muutus nii kiiresti ei käi, ning lühiajalistest muutustest (riskidest) mul pääsu ei ole...
To Loowi: Usun, et hedgimine ikkagi loob lisaväärtust. Oletame, et ma olen too palgatööline, kelle palk lukus (risk maandatud). Selliselt juhul saan näiteks planeerida oma puhkust, korteriostu jne.. kui ma ei teaks kui suured rahavoogude kõikumised mind ees ootavad, siis peaksin hoidma palju suuremat rahavarude tagavara, et mitte kriisi sattuda...
Samuti pakub pank mulle soodsamat laenuintressi, kui mu ajaloolised sissetulekud on olnud stabiilsed. Kui mu palk sõltuks mingist juhuslikust muutujast, siis oleks nende jaoks minuga seotud risk palju suurem. Minu jaoks tähendab see loomulikult suuremaid intressikulusid...
Pealegi, kui kui mind vallandatakse aga mu palk on ikkagi järgmised pool aastat stabiilne ja hea, siis on mul piisavalt aega enda väärtuse tõstmiseks tööjõuturul. Ettevõtete puhul tähendaks see analoogia äritegevuse muutmist. Kui pikaajaliselt on teatud äritegemine valuutakursside ja konkurentsivõime tõttu kahjulik, siis on alati võimalus ju alternatiive otsida ja kahjumlikku perioodi vältida - paindlik firma tulemused ei pruugi sõltuda pikaajalistest kursimuutustest. Kui mul on aga lepingud allkirjastatud ja kaup laos, siis suuna muutus nii kiiresti ei käi, ning lühiajalistest muutustest (riskidest) mul pääsu ei ole...
To: Hugo
Ikka ja jälle, hea finantsseisuga ettevõtte jaoks valuutariski maandamine (ei pea silmas ALMi, mis on vägagi vajalik) oma põhiturgudel ei loo minu arvates erilist väärtust. Kui juhid poolpidust ettevõtet, kus iga jõnks sind sadulast lööb, siis on valuutariski maandamine praktiliselt kohustuslik. Ja ma loodan, et sa korteriostu ei hakka sellest teistmoodi suhtuma kui sul on pooleaastane kindlus oma palga suhtes. Mida korralikum ettevõte, seda rohkem saad oma põhitegevusega tegeleda, mitte pangaametnikule seletada, mis jälle viltu läks või futuuridega madistada.
Ettevõtte peamine eesmärk on ikkagi oma turuväärtuse, mitte mingi lühiajalise perioodi kasumi maksimeerimine. Sõltub jällegi omanikust, kuid näiteks Buffeti firmas sa kasumi periodiseerimise eest küll boonuspunkte ei saa. Ah, maitse asi - kui ülesanne panna sümbolitesse ja kuiva matemaatikasse ning eeldada ratsionaalset omanikku, siis valuutakursiga peaks tegelema niipalju, kui sa alguses küsid kas sa sinna turule tahad minna ja vahepeal küsid, ega sa sealt lahkuda ei soovi.
Ikka ja jälle, hea finantsseisuga ettevõtte jaoks valuutariski maandamine (ei pea silmas ALMi, mis on vägagi vajalik) oma põhiturgudel ei loo minu arvates erilist väärtust. Kui juhid poolpidust ettevõtet, kus iga jõnks sind sadulast lööb, siis on valuutariski maandamine praktiliselt kohustuslik. Ja ma loodan, et sa korteriostu ei hakka sellest teistmoodi suhtuma kui sul on pooleaastane kindlus oma palga suhtes. Mida korralikum ettevõte, seda rohkem saad oma põhitegevusega tegeleda, mitte pangaametnikule seletada, mis jälle viltu läks või futuuridega madistada.
Ettevõtte peamine eesmärk on ikkagi oma turuväärtuse, mitte mingi lühiajalise perioodi kasumi maksimeerimine. Sõltub jällegi omanikust, kuid näiteks Buffeti firmas sa kasumi periodiseerimise eest küll boonuspunkte ei saa. Ah, maitse asi - kui ülesanne panna sümbolitesse ja kuiva matemaatikasse ning eeldada ratsionaalset omanikku, siis valuutakursiga peaks tegelema niipalju, kui sa alguses küsid kas sa sinna turule tahad minna ja vahepeal küsid, ega sa sealt lahkuda ei soovi.
To Loowi: Ettevõtte peamine eesmärk valuutariskide maandamisel ei pruugi olla turuväärtuse säilitamine. Uurimuste järgi peavad näiteks USA ettevõtted esmatähtsaks rahavoogude stabiilsuse tagamist, seejärel raamatupidamislike kasumite stabiilsust ning bilansis olevate varade kaitsmist.
Kui valuutariske jaotatakse kolmeks: majandusrisk, tehingurisk ja ümberarvestusrisk, siis tavaliselt kaitstakse peamiselt kahte viimast. Esimene neist, majandusrisk ehk pikemaajalised muutused turul ja konkurentsis, jäetakse lahtiseks ja seda just määramise keerukuse, hinna jne tõttu.
Loomulikult sõltub kõik sellest, kui heas finantsolukorras firma on, milline on omanike riskitaluvus, firma suurus jne. Perfektsetel turgudel võiks valuutariski maandamine toimuda samahästi investorite portfellides: ostes firmat, mis võidab dollari langusest, kaitsed sa positsiooni firmas, mis dollari kukkumisest kaotab. Reaalselt on aga firmadel valuutariske odavam kaitsda kui investoritel, samuti on see efektiivsem (näiteks kui olen mingi firma suurinvestor ja mul puuduvad piisavad vahendid oma isiklikus portfellis samas mahus vastupidiseid positsioone võtta), ära ei tasu ka unustada igast pankrotikulusid (mis jah, heas olukorras olevat ettevõtet otseselt ei ohusta).
Kui valuutariske jaotatakse kolmeks: majandusrisk, tehingurisk ja ümberarvestusrisk, siis tavaliselt kaitstakse peamiselt kahte viimast. Esimene neist, majandusrisk ehk pikemaajalised muutused turul ja konkurentsis, jäetakse lahtiseks ja seda just määramise keerukuse, hinna jne tõttu.
Loomulikult sõltub kõik sellest, kui heas finantsolukorras firma on, milline on omanike riskitaluvus, firma suurus jne. Perfektsetel turgudel võiks valuutariski maandamine toimuda samahästi investorite portfellides: ostes firmat, mis võidab dollari langusest, kaitsed sa positsiooni firmas, mis dollari kukkumisest kaotab. Reaalselt on aga firmadel valuutariske odavam kaitsda kui investoritel, samuti on see efektiivsem (näiteks kui olen mingi firma suurinvestor ja mul puuduvad piisavad vahendid oma isiklikus portfellis samas mahus vastupidiseid positsioone võtta), ära ei tasu ka unustada igast pankrotikulusid (mis jah, heas olukorras olevat ettevõtet otseselt ei ohusta).
kas keegi viitsiks graafikut teha eur/usd/kuld ning eur/usd/nafta.
USD viimasel ajal küll peamiselt nõrkust, kuid allpool üks tabel, mis pikas perspektiivis dollarit toetab. Ühel graafikul on toodud FEDi intressimäär ning US dollari indeks. Kui FED on intressipoliitika suunda muutnud, on dollar järgi tulnud. Seda küll mõningase viitajaga. Praegu on FEDi intressipoliitika selgelt tõsmise suunas ning seega peaks ka dollar kosuma paari aasta lõikes. Kuigi välistada ei saa vahepealset langust edasi.
Point - need kes pikaajaliselt plaanivad dollaris olla, ei peaks väga muretsema.
ei tea kas selles valguses tasub spekuleerida 5-7a perspektiivis taala tõusu euro suhtes? e. umbes EUR=USD?
Romario, selle horisondiga ilmselt küll.
Mina olen vägagi kindel, et USD 2005. aastal liigub veelgi allapoole ja inflatsioon tõstab metsikult pead. Ma olengi päris üllatunud, et see inflatsioon nii kaua madalana on püsinud. Ju siis on ikka odava Hiina tööjõu mõju niivõrd tugeva mõjuga olnud. Mina ei usu, et Jaapani ja Euroopa tootjad oma hinnas (EUR-is võ JPY-s) järele andnud on. Seda peaks küll võimalik olema vaadata kuskilt, mida impordihinnaindeks teinud on ka kaubagruppide lõikes, aga kui vaadata impordi päritolu tervikuna, siis Hiinast pärit kaupa on täna ikka niivõrd palju rohkem kui 5a või 10a tagasi, et see on täitsa reaalne tegur.
Endiselt usun, et me oleme täna aastates 1978-81. USA majandust mõjutavad samad tegurid, mis tookord, II naftakriisi ajal ja vahetult pärast seda. Nüüd tuleb inflatsioon ja kõrged intressimäärad. Samas usun ma ka, et 3 aasta pärast on dollari intressimäärad USA-s mitusada punkti kõrgemad kui Euroopas. Ma ei imestaks, kui isegi rohkem kui 500bps. Senine valuutakursside muutus (mis veel jätkub) kivistab Euroopa majanduse nii ära, et kui siin üldse mingit inflatsiooni ja kasvu järgmise 3 aasta jooksul tuleb, siis see oleks ime. Eks ta jääb ca 1% majanduskasvu ja 1% inflatsiooni. Suurt vahet isegi ei ole, kas tegelikud numbrid on mõni protsent väiksemad või suuremad. Turgudel saab olema suhteliselt vaikne.
Endiselt usun, et me oleme täna aastates 1978-81. USA majandust mõjutavad samad tegurid, mis tookord, II naftakriisi ajal ja vahetult pärast seda. Nüüd tuleb inflatsioon ja kõrged intressimäärad. Samas usun ma ka, et 3 aasta pärast on dollari intressimäärad USA-s mitusada punkti kõrgemad kui Euroopas. Ma ei imestaks, kui isegi rohkem kui 500bps. Senine valuutakursside muutus (mis veel jätkub) kivistab Euroopa majanduse nii ära, et kui siin üldse mingit inflatsiooni ja kasvu järgmise 3 aasta jooksul tuleb, siis see oleks ime. Eks ta jääb ca 1% majanduskasvu ja 1% inflatsiooni. Suurt vahet isegi ei ole, kas tegelikud numbrid on mõni protsent väiksemad või suuremad. Turgudel saab olema suhteliselt vaikne.
Ainus, mis dollari vähegi märkimisväärset tõusu võiks toetada on keskpankade interventsioonid. Kui panna kaalukausile FEDi intressimäär ja tänane USA jooksevkonto defitsiit, siis on väga raske näha, et misiganes action intressimääraga suudaks jooksevkonto puudujäägi mõju keskmises perspektiivis üle mängida. Nii ma arvan.
USA keskpanga juht Alan Greenspan sõnas möödunud nädala lõpus, et välisinvestorite isu USA varade järele langeb. See mõte on mul juba ammu peast läbi käinud ja peale viimast sõnavõttu tundub dollari langus hoogu juurde saavat.