Aktsiaturg ja võlakirjaturg on küll positiivsed, aga dollar on mingi 4% käest ära andnud suht lühikese ajaga. Kas tõesti nii vara laseb USA keskpank dollaril minna ja inflatsioonil tekkida?
Eelmisel nädalal said investorid kauaoodatud märgid majanduse jahtumisest.
Millegipärast järgnes uudistele ebaadekvaatne käitumine. Tähendab ju jahtuv majandus väiksemat tarbimist. Väiksem tarbimine tähendab firmadele väiksemaid kasumeid. Väiksemad kasumid ei anna jälle põhjust aktsiaid kallimaks osta.
Ainuke sobiv seletus on "positiivsetest" uudistest tingitud emotsionaalne aktsiate ülesost, enne mida oli turg suhteliselt sügavale allamüüdud.
Millegipärast järgnes uudistele ebaadekvaatne käitumine. Tähendab ju jahtuv majandus väiksemat tarbimist. Väiksem tarbimine tähendab firmadele väiksemaid kasumeid. Väiksemad kasumid ei anna jälle põhjust aktsiaid kallimaks osta.
Ainuke sobiv seletus on "positiivsetest" uudistest tingitud emotsionaalne aktsiate ülesost, enne mida oli turg suhteliselt sügavale allamüüdud.
Aktsiaturgude käitumise loogika seisneb selles, et jahtuv majandus tähendab inflatsiooni aeglustumist. Inflatsioonitempo pidurdumine mõjutab aga omakorda FEDi intressimäärapoliitikat. Kui intressimäärasid enam ei tõsteta, siis muutuvad ka aktsiad atraktiivseks. Reedest hinnatõusu võibki pidada kergendusralliks.
Samas kui vaadata ajalugu, siis alates 85a on FED kolmel korral intressipoliitikat karmistanud ning pärast viimast intressmäärade tõstmist on S&P 500 aktsiate hinnad järgneva 6 kuu jooksul tõusnud 17% ning järgneva 12 kuu jooksul 22%. Kui FED pärast juunilõpus toimuvat istungit enam intressimäärasid ei tõsta ning ajalugu kordub, siis võib juhtuda, et aktsiahinnad tõusevad veelgi.
Samas kui vaadata ajalugu, siis alates 85a on FED kolmel korral intressipoliitikat karmistanud ning pärast viimast intressmäärade tõstmist on S&P 500 aktsiate hinnad järgneva 6 kuu jooksul tõusnud 17% ning järgneva 12 kuu jooksul 22%. Kui FED pärast juunilõpus toimuvat istungit enam intressimäärasid ei tõsta ning ajalugu kordub, siis võib juhtuda, et aktsiahinnad tõusevad veelgi.
Mina ei saa igatahes sellest aru, kuidas aktsiad saavad muutuda korraga atraktiivseks, kui 5 aasta jooksul on tugevalt üle võlli mindud, 6 kuud tõstetakse intressimäärasid ja siis läheb sama lauluga edasi. Tahaks nagu näha, et tingimustes, kus 10-aastane USA võlakiri annab üle 6.1% tootlust, P/E suhted ei oleks enam keskmiselt 25-30. Pealegi ei näe ma siin mingisugust jahtumist veel. See, et tööturul väike leevenemine toimus ja CPI väikest kasvu on viimastel kuudel näidanud, ei ole veel mingi jahtumise märk.
Aktsiate hinnad küll tõusevad, aga USD annab tasapisi järele. Juba testib 0.96 taset. Alles nädal tagasi oli vist 0.905. Nasdaqile peabki 150-200 punkti Nasdaqile juurde tulema, et USD langedes aktsiate hinnad eurodes samaks jääksid.
USD LANGUS TÄHENDAB USA-S INFLATSIOONI. IMPORT ON IKKA METSIKUL TASEMEL.
Aktsiate hinnad küll tõusevad, aga USD annab tasapisi järele. Juba testib 0.96 taset. Alles nädal tagasi oli vist 0.905. Nasdaqile peabki 150-200 punkti Nasdaqile juurde tulema, et USD langedes aktsiate hinnad eurodes samaks jääksid.
USD LANGUS TÄHENDAB USA-S INFLATSIOONI. IMPORT ON IKKA METSIKUL TASEMEL.
Minu arvates käsitles tänases äripäevas seda USA majanduse, inflatsiooni ja aktsiaturu teemat loogiliselt kodanik Veskimägi, ka LHV lehelt on sama mõte varem läbi käinud: ligi aasta kestnud intresside tõstmise viitaeg ammendub III- IV kvartalis ning siis hakkavad ettevõtete kasumid vähenema. Põhimõtteliselt Fed enam intresse tõsta ei pruugiks.
Lisan, et aktsiate hinnad sõltuvad paljudest muutujatest ja asjaoludest, kuid eelkõige äride kasumitootlusest täna ja tulevikus.
Lisan, et aktsiate hinnad sõltuvad paljudest muutujatest ja asjaoludest, kuid eelkõige äride kasumitootlusest täna ja tulevikus.
Selleks, et Ameerika majanduses ilmneks tõsisem tagasilöök peaks FEDi poolt määratav intressitase tõusma 8%ni (Merrill Lynch). Majanduskasvu pidurdumine ei tähenda, et ettevõtete kasumid drastiliselt langevad. Viimase viie aasta jooksul on USA majandus kasvanud keskmiselt 4% aastas (eelmine aasta 5%)ning kui järgmine aasta majanduskasv peaks tulema 3,5-4% (arvatavasti FEDi eesmärk), siis sellisel juhul ei ole vaja väga muretseda ümbritseva keskkonna pärast. Erinevalt eestlastest ei peeta Ameerikas suurt GDP numbrit eesmärgiks kuhu püüelda (kaasneb inflatsioon, ja see on olnud põhjuseks miks intressimäärasid on korduvalt tõstetud). Pigem püüeldakse saavutada tasakaal majanduskasvu ning inflatsiooni osas. Kui vaadata S&P500 aktsiaid, siis enamus nendest on 98 a tipptasemetest allapoole liikunud. Tõusu on teinud TMT sektor ning juhul kui nende oodatav EPS growth vastab tulevikus oodatule, siis praegune P/E ei olegi nii röögatu. Mõistlikum on jälgida PEG suhet.
Olen nõus, et dollari võimalik langus võib olla inflatsioonimõjutaja, kuid see mõju ei ole märkimisväärne. Aastatel 85-88 langes dollar 50% ning tänu sellele suurenes USA kompaniide eksport, samas kui inflatsiooni kasv jäi vägagi tagasihoidlikuks.
Olen nõus, et dollari võimalik langus võib olla inflatsioonimõjutaja, kuid see mõju ei ole märkimisväärne. Aastatel 85-88 langes dollar 50% ning tänu sellele suurenes USA kompaniide eksport, samas kui inflatsiooni kasv jäi vägagi tagasihoidlikuks.
Tundub, et presidendivalimised nihutavad "loomulikke protsesse" USA-s kaugemale tulevikku. See, et presidendivalimised on aktsiaturgudele ja USD kursile ajalooliselt hästi mõjunud, annab seegi kord tunda. Nasdaq on liikumas viimase 3 kuu kõrgeimate tasemete (4289 punkti) lähedale, dollar on rekordtasemete lähedal EUR-i suhtes (0.8880). Oma esimeses arvamuses avaldasin imestust, et asjad nii kiiresti toimuma hakkasid, nüüd siis tõmmatigi tempo alla.
Ma näen siin teatud määral seost kõrge nafta hinna, USD ja inflatsioonikartuste vahel. Nafta kõrge hind tekitab niigi inflatsiooniohu, tugev USD hoiab aga muu importtoodangu odavana. Valitsevale seltskonnale ei oleks just eriti soodne, kui finantsturgudel tekiks mingid närvilised meeleolud seoses inflatsiooni kiirenemisega.
Paar-kolm kuud läheb mööda ja siis on jälle vana hea närvilisus tagasi. Tegelikult saigi omal ajal (16 kuud tagasi) prognoositud pigem 5 aasta perspektiivi. See oli isegi üllatus, et intressimäärasid hakati tõstma juba eelmisel aastal. Kõik protsessid toimusid oodatust veidi kiiremini. Nüüdm siis võtavad valimised ehk veidi tempot maha.
Ma näen siin teatud määral seost kõrge nafta hinna, USD ja inflatsioonikartuste vahel. Nafta kõrge hind tekitab niigi inflatsiooniohu, tugev USD hoiab aga muu importtoodangu odavana. Valitsevale seltskonnale ei oleks just eriti soodne, kui finantsturgudel tekiks mingid närvilised meeleolud seoses inflatsiooni kiirenemisega.
Paar-kolm kuud läheb mööda ja siis on jälle vana hea närvilisus tagasi. Tegelikult saigi omal ajal (16 kuud tagasi) prognoositud pigem 5 aasta perspektiivi. See oli isegi üllatus, et intressimäärasid hakati tõstma juba eelmisel aastal. Kõik protsessid toimusid oodatust veidi kiiremini. Nüüdm siis võtavad valimised ehk veidi tempot maha.
Urmas, ma saan aru, et novembri lõpuks on Sinu prognooside kohaselt turud taas volatiilsed.
Kas see tähendab,et kuni novembrikuuni enam dollarikurss ei tugevne ega nafta ei kalline?
Kas see tähendab,et kuni novembrikuuni enam dollarikurss ei tugevne ega nafta ei kalline?
Ma saan aru, et US väitel pole Fed sõltumatu, vaid "valitseva seltskonna" mõju all või osa sellest. See idee tundub olevat laenatud Ida-Euroopa kontekstist või 80'date keskkooli ühiskonnaõpetuse tunnist.
Isiklikult ei kahtleks, et Greenspan & Co võiksid teha otsuseid ka vahetult enne valimisi. Tõesti enne 96 aasta valimisi Fed otsuseid ei teinud, kuid nii '88 (intresse tõsteti juulis, augustis ja novembris) kui '92 (intresse langetati juulis ja septembris) ei teinud Fed lähenevatest valimistest numbrit.
Kokkuvõtteks - närvilisus (?! kuidas seda üldse defineerida - küsimus US'le) finantsturgudel pole mingil moel funktsioon valimiste kaugusest, oodake jätkuvat volatiilsust enne valimisi.
Isiklikult ei kahtleks, et Greenspan & Co võiksid teha otsuseid ka vahetult enne valimisi. Tõesti enne 96 aasta valimisi Fed otsuseid ei teinud, kuid nii '88 (intresse tõsteti juulis, augustis ja novembris) kui '92 (intresse langetati juulis ja septembris) ei teinud Fed lähenevatest valimistest numbrit.
Kokkuvõtteks - närvilisus (?! kuidas seda üldse defineerida - küsimus US'le) finantsturgudel pole mingil moel funktsioon valimiste kaugusest, oodake jätkuvat volatiilsust enne valimisi.
yaak: selline vandenõuteooria on valdav ka Ameerikas, panen sulle lingi mille aluseks on TheStreetis avaldatud materjal.
Föderaalreservi intressipoliitika presidendivalimiste eel
Föderaalreservi intressipoliitika presidendivalimiste eel
Eilne päev andis vastuse Graafiku küsimusele, kas nafta enam ei kalline. Pühapäeval on OPEC'i istung, enne mida võiks oodata kõva lobby tööd Clintoni administratiooni poolt, vaatame mida järgmine nädal toob. EUR/USD vähese volatiilsuse ootajatele tuletaks meelde, et kui .88 - .90 peale korralk põhi konsolideerub, võivad liikumised ülesse (EEK vastu läbi 17 alla) olla suhteliselt kiired ja see pole asi mida Fed lühiajaliselt juhtida saaks.
NB. "Conspiracy theory" oli USA box-office's vist päris edukas, see ei tähenda, et kõik näidatu ka tõele vastas.
NB. "Conspiracy theory" oli USA box-office's vist päris edukas, see ei tähenda, et kõik näidatu ka tõele vastas.
Ma ise ei näe samuti põhjust, miks valimised ja finantsturud peaksid teineteistest sõltuma, kuid... nii on see väidetavalt ajalooliselt olnud. Analüütikud erinevatel kanalitel aina promovad seda visiooni.
Tegelikult ma lausa ootan, et turujõud on ikkagi tugevamad ja murravad dollari juba enne valimisi. Tõenäosus peaks olema küllalt suur. Ma ei usu, et aktsiaturgudel oleks juba olemasolevate (piisavalt kõrgete) intressimäärade juures enam jõudu oluliselt ülespoole minna: 1) laenatud rahaga turule minemine on liiga kallis 2) ettevõtete majandustulemused ei parane enam piisavalt kiires tempos ning jahutavad optimismi tulevase kasvu osas.
Samas, kui presidendivalimiste positiivsed jutud siiski domineerivad, siis peaks see just tähendama tugevat USD-d, vähemalt stabiilset (kui mitte tõusvat) aktsiaturgu ning sellest tulenevalt ka suht madalat CPI-d. See aga tähendab jällegi kuhjuvaid pingeid, mis hakkavad mingi aja pärast välja lööma. Võimalik kapitali sissevoolu peatumine (või isegi väljavool) muutub aina ohtlikumaks. Siis nõrgeneb dollar, inflatsioon kerkib, tekib surve niigi kõrgete intressimäärade edasiseks tõusuks jne.
Ma ei teagi, mida sellest presidendivalimiste mõjust oodata.
Tegelikult ma lausa ootan, et turujõud on ikkagi tugevamad ja murravad dollari juba enne valimisi. Tõenäosus peaks olema küllalt suur. Ma ei usu, et aktsiaturgudel oleks juba olemasolevate (piisavalt kõrgete) intressimäärade juures enam jõudu oluliselt ülespoole minna: 1) laenatud rahaga turule minemine on liiga kallis 2) ettevõtete majandustulemused ei parane enam piisavalt kiires tempos ning jahutavad optimismi tulevase kasvu osas.
Samas, kui presidendivalimiste positiivsed jutud siiski domineerivad, siis peaks see just tähendama tugevat USD-d, vähemalt stabiilset (kui mitte tõusvat) aktsiaturgu ning sellest tulenevalt ka suht madalat CPI-d. See aga tähendab jällegi kuhjuvaid pingeid, mis hakkavad mingi aja pärast välja lööma. Võimalik kapitali sissevoolu peatumine (või isegi väljavool) muutub aina ohtlikumaks. Siis nõrgeneb dollar, inflatsioon kerkib, tekib surve niigi kõrgete intressimäärade edasiseks tõusuks jne.
Ma ei teagi, mida sellest presidendivalimiste mõjust oodata.
arvan, et lähiaastal peaks dollar kukkuma. kuna viibin aeg-ajalt ameerikas, siis tean ka võrrelda ning minu meelest on hetkel uksest-aknast sisse vaatamas collapse. praktiliselt iga inimene elab laenudest ja selle tarbeks on igal inimesel muretsetud (postkasti saadetud) paarkümmend krediitkaarti.
no krediitkaart on seal juba ammu täiesti ohjeldmatult ja haiglaselt levinud.
USA aktsiaturu ja USD käitumine meenutab mulle 97. aasta septembrit (aktsiaturg) ja juulit (USD) Eestis. Üks story hakkab otsa saama.
Kui prognoosida USD võimalikke kõrgemaid tasemeid, siis tipptasemena on 0.85 USD/EUR täiesti võimalik. Miski ei takistanud ju ka suvel 1997 Eesti aktsiate hindu mitmekordistumast, kuigi hinnatasemed olid juba väga kõrged. USD on samuti ammu läinud üle igasuguse majanduslikult põhjendatud taseme. Mis see kõrgeim tase konkreetselt olema saab, see polegi ehk niivõrd oluline. Samas oleks mõtet panust teha USD nõrgenemisele alles siis, kui on kindel, et keskpank enam USA-s intressimäärasid ei tõsta. Antud hetkel ma jälgiks veel turge, sest veel üks positiivne laine aktsiaturul enne valimisi võib sundida Fedi intressimäärasid tõstma. Ma küll ise pean selle tõenäosuseks alla 20%, aga siiski...
Kõrge nafta hind hoiab USA ja Euro majandust surve all ning ülelaenamine on praegu väga valus. Kuna USA on riigi/ettevõtte/üksikisiku tasemel kõrgema võlakoormusega, siis seda süsteemi mõjutab kõrgest nafta hinnast tingitud võimalik majanduskasvu aeglustumine tugevamalt.
Kui naftariigid tahavad USA-le kui riigile ära teha, siis selleks on praegu hea võimalus.
Kui prognoosida USD võimalikke kõrgemaid tasemeid, siis tipptasemena on 0.85 USD/EUR täiesti võimalik. Miski ei takistanud ju ka suvel 1997 Eesti aktsiate hindu mitmekordistumast, kuigi hinnatasemed olid juba väga kõrged. USD on samuti ammu läinud üle igasuguse majanduslikult põhjendatud taseme. Mis see kõrgeim tase konkreetselt olema saab, see polegi ehk niivõrd oluline. Samas oleks mõtet panust teha USD nõrgenemisele alles siis, kui on kindel, et keskpank enam USA-s intressimäärasid ei tõsta. Antud hetkel ma jälgiks veel turge, sest veel üks positiivne laine aktsiaturul enne valimisi võib sundida Fedi intressimäärasid tõstma. Ma küll ise pean selle tõenäosuseks alla 20%, aga siiski...
Kõrge nafta hind hoiab USA ja Euro majandust surve all ning ülelaenamine on praegu väga valus. Kuna USA on riigi/ettevõtte/üksikisiku tasemel kõrgema võlakoormusega, siis seda süsteemi mõjutab kõrgest nafta hinnast tingitud võimalik majanduskasvu aeglustumine tugevamalt.
Kui naftariigid tahavad USA-le kui riigile ära teha, siis selleks on praegu hea võimalus.
Intressitase on oluline.
Märkasin,et mu jooksvale arvele (cash liquidity account) makstakse intressi 6.45% aastas.
Katsu sellist tootlust saada Eurole või kroonile.
Märkasin,et mu jooksvale arvele (cash liquidity account) makstakse intressi 6.45% aastas.
Katsu sellist tootlust saada Eurole või kroonile.
scroogele
siin ongi point - kui jooksvale arvele makstakse 6.45 protsenti intressi aastas, siis nii mõnigi investor eelistab raha hoida arvel selle asemel, et investeerida volatiilsele aktsiaturule.
siin ongi point - kui jooksvale arvele makstakse 6.45 protsenti intressi aastas, siis nii mõnigi investor eelistab raha hoida arvel selle asemel, et investeerida volatiilsele aktsiaturule.
Vaatasin natuke USDi kurssi läbiaegade DEMi vastu. Graafikul teisendasin selle EEKidesse.
USD oli 1985 a. veebruari- märtsis üle 3.4 DEMi ehk üle 27 krooni , siis tuli võimule Mihhail Gorbatshov ja Saksa mark hakkas tugevnema.
10 aastat hiljem oli kurss jõudnud teise äärmusse 1995.a aprillis maksis USD alla 11 krooni ehk 1.35 DEMi.
Mis puudutab dollari mõju Eesti majandusele, siis alates 1992.a. peale, kui mindi üle rublalt kroonile, pole dollar langenud s.t. nõrgeneva Saksa margaga jäigalt seotud kroon on toetanud Eesti eksporti.
Pärast 1973.a. kui valuutakursid lasti vabaks ongi olnud naftashokid üks olulisemaid valuutakursse mõjutavaid tegureid.
Esimeses lähenduses on seos järgmine: kuna USAl on endal suured naftavarud, siis naftahinnast tekkiv surve USA majandusele on suhteliselt nõrgem kui näiteks Saksa(Euroopa) ja Jaapani majandustele - nendel maadel puuduvad naftavarud.
Esimeses lähenduses on seos järgmine: kuna USAl on endal suured naftavarud, siis naftahinnast tekkiv surve USA majandusele on suhteliselt nõrgem kui näiteks Saksa(Euroopa) ja Jaapani majandustele - nendel maadel puuduvad naftavarud.
Huvitav, huvitav. Mul on ees USD/DEM graafik alates aastast 1925 ja see näitab kardinaalselt vastupidist sõltuvust.
Kuni 1967.-1968. aastani oli DEM/USD kurss 4, siis langes 1. naftashoki ajal (nafta hind kerkis 1.5-2 USD-lt 10 USD-ni) 1973-74 aastaks alla 2.5. Siis stabiliseerus 2.5 tasemel paariks-kolmeks aastaks ning aastaks 1980 pani teise naftakriisi ajal umbes 1.7 DEM/USD-ni. Nafta hind kahekordistus 1979-80 ja tõusis 13 USD-lt 26 USD-ni.
Väidetavalt pani 1983. aastal langema hakanud nafta hind aluse ka NSVL-i majanduse kokkukukkumisele, sest siinsed plaanid nägid ette nafta hinna tõusu üle 40 USD/barrel. Tegelikkuses kukkus nafta hind alla 30 USD/barrel ja 1987. aastaks oli hind 16 USD/barrel.
Perioodil 1980-87 USD tugevnes DEM-i suhtes 1.7 tasemelt 3.3-ni.
Vaat siis oli tõesti paari-kolmeaastane periood, kus nafta hind püsis stabiilselt 15-18 USD tasemel ja USD järsku langes mõne aastaga 1.8 DEM/USD tasemele. Lahesõja ajad (jälle nafta hind 24 USD/barrel) viisid 1.5 DEM/USD lähedale. Viimased 10 aastat ei anna sellist otsest seost, aga pigem võiks siiski väita, et USD kiire tugevnemine sai alguse nafta hinna stabiilsusest ja teatud perioodil ka ülimast odavusest (9-10 USD/barrel aastal 1999).
Minu väide on ikkagi see, et kõrge nafta hind ohustab USD-d. Eriti situatsioonis, kus valuuta kurss püsib kõrge majanduskasvu ootustel.
Kuni 1967.-1968. aastani oli DEM/USD kurss 4, siis langes 1. naftashoki ajal (nafta hind kerkis 1.5-2 USD-lt 10 USD-ni) 1973-74 aastaks alla 2.5. Siis stabiliseerus 2.5 tasemel paariks-kolmeks aastaks ning aastaks 1980 pani teise naftakriisi ajal umbes 1.7 DEM/USD-ni. Nafta hind kahekordistus 1979-80 ja tõusis 13 USD-lt 26 USD-ni.
Väidetavalt pani 1983. aastal langema hakanud nafta hind aluse ka NSVL-i majanduse kokkukukkumisele, sest siinsed plaanid nägid ette nafta hinna tõusu üle 40 USD/barrel. Tegelikkuses kukkus nafta hind alla 30 USD/barrel ja 1987. aastaks oli hind 16 USD/barrel.
Perioodil 1980-87 USD tugevnes DEM-i suhtes 1.7 tasemelt 3.3-ni.
Vaat siis oli tõesti paari-kolmeaastane periood, kus nafta hind püsis stabiilselt 15-18 USD tasemel ja USD järsku langes mõne aastaga 1.8 DEM/USD tasemele. Lahesõja ajad (jälle nafta hind 24 USD/barrel) viisid 1.5 DEM/USD lähedale. Viimased 10 aastat ei anna sellist otsest seost, aga pigem võiks siiski väita, et USD kiire tugevnemine sai alguse nafta hinna stabiilsusest ja teatud perioodil ka ülimast odavusest (9-10 USD/barrel aastal 1999).
Minu väide on ikkagi see, et kõrge nafta hind ohustab USD-d. Eriti situatsioonis, kus valuuta kurss püsib kõrge majanduskasvu ootustel.