miks peaks euroopa investor oma raha usasse investima, kui taal kukub?
valutsiriskide maandamine on aga kallis, sööb tootlust, eriti kui koik ootavad langust?
maj kasv voib usas olla, börs v6ib t6usta, aga kui nullid kokku lyya siis olla ollakse miinuses.
mida smartmoney teeb?
hetkel on see kala, et isegi kui köhida pappi ussa ja mangida langusele,
siis usdi kukkumine sööb profiti. kui aga turg t6useb, kuna taal on odav,
siis hävid 2x. usd+turg. kui panna t6usule (mida ma ei usu) siis sööb taala kukk ikkagi ära.
vaevalt et t6useb kui taal ei lange? kuidas siis nii teenida saab????
taal on kuu ajaga kukkunud 14.5->13.5, seega 7%.
voib arvata et aasia valutsid tugevnevad veelgi, usd sureb, eu maj kasv pidurdub,
raha pumbatakse aasiasse,
naftahind t6useb, kuna sheigid tahavad sama raha väärtust mis enne taala odavnemist.
st. kui taal kukub 1% siis nafta t6useb 1% puhtalt valutsiväöärtuse t6ttu, see teeb aga tooraine usale kalliks, usa aga impordib rohkem kui expordib, myyes selleks riigiv6lga peam. aasiasse.
voi minnakse eurole yle, mis tapab dollari.
seega taal kukub, tooraine kallineb, toorainetest s6ltumatud usaexpordid t6usevad (techo!) kuna taal on odav, usa maj. tervikuna laheb pekki kuna tooraine kallis, keegi enam techi ei osta, techid kukuvad.
yhesonaga ikkagi olen karune. ja bushi enam tagasi ei valita.
kysimus on nyyd et millal hakkab freefall? kui sept oli edukas, siis akki detsember-jaanuar?
riq, miks sa sellist segast juttu siia kirjutad? või on siin tõesti mõni selline lugeja, kellel sellisest sogast mingit kasu on?
ära võta isiklikult, kuid ajaviitmiseks on teisigi võimalusi
ära võta isiklikult, kuid ajaviitmiseks on teisigi võimalusi
Olen Riqiga paljudel juhtudel nõus olnud (isegi seda kirjalikult väljendamata), aga selle viimase jutuga kindlasti mitte. Minu jaoks on USA turule müügiga väheseotud ettevõtted väga perspekiivseks muutumas. Sisuliselt saab ju USA töötegija nüüd odavamalt kätte ja kui niikuinii üle maailma müüd, siis see ongi tähtis. Näiteks Boeingul oli 100,000 inimest kommertslennukite tootmises, nüüd peab neile EUR-ides oluliselt vähem palka maksma. See aga omakorda parandab konkurentsivõimet võrreldes Airbusiga. 50mld USD käibe puhul tähendab selline kursside muutus rahavoogude mõttes ligi 5mld USD.
Kõik sellised ülemaailmsed ettevõtted, Intel, Cisco, IBM, farmaatsiasektor peaksid dollari langusest võitma.
Parim näide oleks firma, kus kogu müük on Euroopas ja tootmine dollaritsoonis. No miks peaks selle ettevõtte väärtus EUR-ides arvestatuna langema?
Kõik sellised ülemaailmsed ettevõtted, Intel, Cisco, IBM, farmaatsiasektor peaksid dollari langusest võitma.
Parim näide oleks firma, kus kogu müük on Euroopas ja tootmine dollaritsoonis. No miks peaks selle ettevõtte väärtus EUR-ides arvestatuna langema?
USA aktsia ja võlakirjaturgudele mõjub USD kontrollitud langus suuremate valuutade vastu lühiajaliselt tõesti hästi.Oleme seda viimase 12 kuu jooksul ka näinud ja tõenäoliselt näeme sellist arengut veel vähemalt üle aastavahetuse.Pikemas perspektiivis pole selle lohutusega aga midagi peale hakata,kui just lühikeseksmüügiga ei tegele.Ei ela me enam aastas 71 või 85 kus USA-ga enim seotud majandused võisid lasta USD-l devalveeruda suurelt.Tänapäeva 0-i lähedase reaalkasvuga riigid või majanduspiirkonnad(EUR) lihtsalt ei saa lasta seda juhtuda.Julgen isegi arvata,et USD devalveerumise kiirenemisel tuleb ka ECB-l EUR/USD,sarnaselt Jaapanile,Hiinale ja paljudele teistele S-E Aasiale,peg-ida.Alles peale seda hakkame USA-s õiget intressitaset ja finantsvarade hindasid nägema.Kardan et tänases dollaris saab see tase ainult madalamal asuda.
väärtus ehk ei lange, aga businessweekis oli vist artikkel maailma rikkusest. enamus tuli euroopast. see mis mu jutu point oli, oli et firmadel voib ju hasti minna tänu n6rgale dollarile, aga investori jaoks sööb valuutakursi langus selle tootluse ära. kui v6tta valuutariski maandus, siis tootlus taas väheneb.
hightech firmadel omaette t6esti läheb lyhikeses perspektiivis hästi, aga maailm ei koosne ainult hightechist, vaja on ka toorainetel p6hinevaid tooteid. seega tööstused kus puudub tooraine import, v6idavad, need mis koduturule toodavad v6i rohkem impordivad, kaotavad.
usa majandus toob ikkagi rohkem sisse kui välja veab.
usa majanduse v6imsus p6hineb sisetarbimisel. kaua nad v6lgu elavad?
minu point oli, et need firmad mis v6idavad taala n6rgenemisest kaotavad oma eelise tänu ymbritseva maj. keskkonna halvenemisele.
huvitav, kas soros ka nipitama hakkab?
hightech firmadel omaette t6esti läheb lyhikeses perspektiivis hästi, aga maailm ei koosne ainult hightechist, vaja on ka toorainetel p6hinevaid tooteid. seega tööstused kus puudub tooraine import, v6idavad, need mis koduturule toodavad v6i rohkem impordivad, kaotavad.
usa majandus toob ikkagi rohkem sisse kui välja veab.
usa majanduse v6imsus p6hineb sisetarbimisel. kaua nad v6lgu elavad?
minu point oli, et need firmad mis v6idavad taala n6rgenemisest kaotavad oma eelise tänu ymbritseva maj. keskkonna halvenemisele.
huvitav, kas soros ka nipitama hakkab?
Viies,
USA presidendivalimised olid minu jutus vaid uks tahk.
Verbaalse interventsiooni all pidasin silmas seda, et kindlasti ilmub valimiste lahenedes palju igasuguseid tahtsaid ninasid, kes eeskatt ameerika rahvale seletavad, et USA ei loobu oma "tugeva dollari poliitikast". See, mida suured majandusmehed omakeskis arvavad, on uks asi, aga presidendi valib rahvas, seega on vaja meeldida rahvale (kasvoi ainult demagoogiaga, nagu see ikka on kainud). Usun, et uhelegi presidendikandidaadile ei tule kasuks, kui dollar enne valimisi vabalangusesse laheb - tuleb palju seletamist, sest tugev dollar on ameeriklaste jaoks mingil maaral ka eneseuhkuse kusimus. Juba praegu on meedias vahetevahel naha tavainimeste arritatud kusimist, et miks dollar pidevalt kukub, miks midagi ette ei voeta (kurdavad eeskatt reisihimulised, sest Euroopas kaimine kallim).
Seega - majandusmehed kull maksavad ja tellivad muusika, aga tantsima saavad hakata alles peale valimisi. Enne valimisi ei riski keegi dollarimorvari silti kulge saada, tehakse aga "keep smiling" ette, puutakse meeldida voimalikult paljudele valijatele ja korrutatakse, et tugev dollar jaab eesmargiks ka edaspidi.
Peale valimisi paaseb majandusmeeste haal ilmselt tugevamini maksvusele, aga...samasugused mehed on ka Euroopas, kes nutavad liigse euro tugevuse parast.
Aga peamine, miks usun EUR/USD langusesse, pole siiski mitte presidendivalimised, vaid euro-riikide poliitika. Kui Euroopa suured oma olematule majanduskasvule lisaks hakkavad trikitama ka Maastrichti lepingu tingimustega, lasevad eelarvedistsipliini kaest (selliseid ilminguid on juba naha), siis on langus paratamatu.
Tahtis ei olegi, missugune on seis USA majanduses - euro odavneb koigi peamiste valuutade suhtes.
USA presidendivalimised olid minu jutus vaid uks tahk.
Verbaalse interventsiooni all pidasin silmas seda, et kindlasti ilmub valimiste lahenedes palju igasuguseid tahtsaid ninasid, kes eeskatt ameerika rahvale seletavad, et USA ei loobu oma "tugeva dollari poliitikast". See, mida suured majandusmehed omakeskis arvavad, on uks asi, aga presidendi valib rahvas, seega on vaja meeldida rahvale (kasvoi ainult demagoogiaga, nagu see ikka on kainud). Usun, et uhelegi presidendikandidaadile ei tule kasuks, kui dollar enne valimisi vabalangusesse laheb - tuleb palju seletamist, sest tugev dollar on ameeriklaste jaoks mingil maaral ka eneseuhkuse kusimus. Juba praegu on meedias vahetevahel naha tavainimeste arritatud kusimist, et miks dollar pidevalt kukub, miks midagi ette ei voeta (kurdavad eeskatt reisihimulised, sest Euroopas kaimine kallim).
Seega - majandusmehed kull maksavad ja tellivad muusika, aga tantsima saavad hakata alles peale valimisi. Enne valimisi ei riski keegi dollarimorvari silti kulge saada, tehakse aga "keep smiling" ette, puutakse meeldida voimalikult paljudele valijatele ja korrutatakse, et tugev dollar jaab eesmargiks ka edaspidi.
Peale valimisi paaseb majandusmeeste haal ilmselt tugevamini maksvusele, aga...samasugused mehed on ka Euroopas, kes nutavad liigse euro tugevuse parast.
Aga peamine, miks usun EUR/USD langusesse, pole siiski mitte presidendivalimised, vaid euro-riikide poliitika. Kui Euroopa suured oma olematule majanduskasvule lisaks hakkavad trikitama ka Maastrichti lepingu tingimustega, lasevad eelarvedistsipliini kaest (selliseid ilminguid on juba naha), siis on langus paratamatu.
Tahtis ei olegi, missugune on seis USA majanduses - euro odavneb koigi peamiste valuutade suhtes.
spunk123 - whatever.
arva mida tahad.
arva mida tahad.
Alati on olemas oht mõelda kõigepealt välja suund ja siis vürtsitada seda faktidega, mis mõttevilju toetavad. Ma teen ka katset USD suuna ennustamisel. Tõigad:
- USA kaubandusbilanss on jätkuvalt negatiivne
- eelarvedefitsiit läheneb 5-6% GDPst (Raske on näha kuidas see number võiks lähiajal vähenema hakata arvestades USA maailmapolitseiniku rolli. Vägede hoidmine kuskil karu p....s on kuradi kallis ja ega sealt kiireid lahendusi ei paista. Pigem tahaks ka teisi regiooni riike rünnata. Süüriat sai juba veidi hoiatet.)
- Arvestadaes majanduse so-so olukorda ei saa FED intressimäärasid dollari toetuseks tõsta.
- Self-fullfilling prophesy: Pea kõik (sh juhtivad investeerimispangad) arvavad, et USD maksab ca 6-12 kuu pärast - räägime eeki vastu - ca 12.5 kr. Kui kõik nii arvavad ja vastavalt käituvad, siis on hea anss, et nii ka läheb.
- Euroriigid arvavad (nagu alati ekslikult), et majandusel läheb hästi ja ega intresside lõikamisega kiiret ole.
Ehk siis, tõenäolikult näeme 12,5 ära. Kas 10 võiks põhi olla? Gospoda, poaluista sdelat snosõ.
- USA kaubandusbilanss on jätkuvalt negatiivne
- eelarvedefitsiit läheneb 5-6% GDPst (Raske on näha kuidas see number võiks lähiajal vähenema hakata arvestades USA maailmapolitseiniku rolli. Vägede hoidmine kuskil karu p....s on kuradi kallis ja ega sealt kiireid lahendusi ei paista. Pigem tahaks ka teisi regiooni riike rünnata. Süüriat sai juba veidi hoiatet.)
- Arvestadaes majanduse so-so olukorda ei saa FED intressimäärasid dollari toetuseks tõsta.
- Self-fullfilling prophesy: Pea kõik (sh juhtivad investeerimispangad) arvavad, et USD maksab ca 6-12 kuu pärast - räägime eeki vastu - ca 12.5 kr. Kui kõik nii arvavad ja vastavalt käituvad, siis on hea anss, et nii ka läheb.
- Euroriigid arvavad (nagu alati ekslikult), et majandusel läheb hästi ja ega intresside lõikamisega kiiret ole.
Ehk siis, tõenäolikult näeme 12,5 ära. Kas 10 võiks põhi olla? Gospoda, poaluista sdelat snosõ.
Ma usun, et aasta lõpuni olulist langust enam ei tule, aga 2004. aastal võib 12,5 EEK tulla küll (EUR/USD suhtena siis 1,25). Samas ei ole ma selle languse suhtes enam nii kindel, et hakkaks pikaajalist valuutapositsiooni tekitama. Suur langus on ikkagi juba toimunud ja seda lõppu pole enam mõtet püüdma hakata.
Eelarvedefitsiit on ka oluline, kuid mina jälgin pigem väliskaubanduse numbreid. Dollari languse mõju peaks seal kõige kiiremini avalduma.
Aktsiaturul olen endiselt pikk ettevõtetes, mis peaks dollari langusest pigem võitma.
Eelarvedefitsiit on ka oluline, kuid mina jälgin pigem väliskaubanduse numbreid. Dollari languse mõju peaks seal kõige kiiremini avalduma.
Aktsiaturul olen endiselt pikk ettevõtetes, mis peaks dollari langusest pigem võitma.
Taas teema aktuaalseks muutunud. Dollar kukkus eile 1.7% euro vastu ning rühib kurvalt kursi 1.2usd/eur poole. Turgu kõigutamas kaks tegurit, esiteks on George Soros dollarit alla rääkimas ning teiseks on USA aktsiaturgudel raskusi uute tippude alistamisega, see tähendab raha et ka välisinvestorid hoiavad usa turust eemale ja nii palju dollareid enam ei vaja.
US: oskad äki täpsemalt lahti seletada, mida mõtled ettevõtete all, kes saavad pigem kasu kui kahju USD languse pealt? Nimetad ehk mõne ettevõtte konkreetsemalt?
Pakuks eelkõige vedudega seotud ettevõtted. Nafta hind enamasti dollarites ning selle nõrgenemine toob kaasa ka nafta ja bensiini hinna languse.
USD langusest saavad paljud firmad kasu, hoobilt võin nimetada Rautaruukki, ostab tooraine dollarimaades, müüb tooted euroopas (€). Motorola telefoniüksus (ja mõned teised mobiilitootjad), kuna kasumeid ja käibeid näidatakse dollarites, siis müük euromaades on dollarites suurem.
USD langusest saavad kasu praktiliselt kõik USAst eksportivad ettevõtted, kuna neil on kergem välismaale kaupa müüa - nende hinnad lähevad suhteliselt odavamaks. Sama võrrandiga kaotavad Euroopa eksportijad dollari langusest.
Mõtlesingi just neid firmasid, keda tasuks seoses USD langusega jälgida ja ehk omandadagi.
mairo22, sellest rongist oled sa juba maha jäänud.
sB kirjutas mõni aeg tagasi LHV Pro all BDKst, mis saab samuti kasumilisa nõrgenevast dollarist.
sB kirjutas mõni aeg tagasi LHV Pro all BDKst, mis saab samuti kasumilisa nõrgenevast dollarist.
pakun ise et dollari odavnemine toob kaasa naftahinna t6usu.
kui vaadata usa välismajanduse bilanssi vs domestic tarbimist,
siis pigem väidaks, et usa ettev6tted kaotavad..
ja 18eek/usd -> 13eek/usd = -25%
kui vaadata usa välismajanduse bilanssi vs domestic tarbimist,
siis pigem väidaks, et usa ettev6tted kaotavad..
ja 18eek/usd -> 13eek/usd = -25%
Riqil põhimõtteliselt õigus - lühiajaliselt (näiteks I kv. lõikes) USA ettevõtted võidavad dollari langusest, kuid pikemas perspektiivis õõnestab nõrk dollar siiski USA majandust rohkem.
Seega on minu meelest USAs toimuv rõõmustamine dollari nõrkuse üle ennatlik.
Seega on minu meelest USAs toimuv rõõmustamine dollari nõrkuse üle ennatlik.
Mina olen endale selgeks teinud, et nõrgast dollarist võiksid võita näiteks silmas näiteks Boeing, Johnson & Johnson, P &G, eksportivad tehnoloogiafirmad (INTC, CSCO, IBM) ja farmaatsiasektor (PFE, MRK. LLY). Tehnoloogiaaktsiad on minu arvates viimase 6 kuu jooksul küll liiga kõrgele roninud ja neid ma eriti ei julge vaadatagi, samas MSFT on huvitaval tasemel. Seda küll mitte niivõrd dollari mõju tõttu, aga lihtsalt odavaks on läinud. Seal on muidugi muud probleemid, kus firmale üritatakse erinevatel viisidel päitseid pähe panna.
Dollari kukkumise mõjude lambist õpiku abil implkeerimine ei korrespondeeru alati 1:1 reaalsusega. USA mõistes nö. suuretel eksportööridel on oma diilingruumid selleks, et kontserni raha ja toorainevoogude kursiriske hinnata ja selles osas nägemust võtta, plus veel pinu täis analüütikuid partnerpankadest.
Mingi konkreetse suuretegija puhul saadakse reeglina peksa vale nägemuse võtmise või paigast ära hedge tõttu või vastupidi. Kui CNN'i tädid räägivad dollari kukkumisest ja selle mõjust USA ekspordile siis ei tasu peale seda kohe loota, et USA ekportöörid on nüüd äkki kuldvasika leidnud. Täpselt vastupidine kehtib ka euroopa suurte ekspotööride osas.
Mingi konkreetse suuretegija puhul saadakse reeglina peksa vale nägemuse võtmise või paigast ära hedge tõttu või vastupidi. Kui CNN'i tädid räägivad dollari kukkumisest ja selle mõjust USA ekspordile siis ei tasu peale seda kohe loota, et USA ekportöörid on nüüd äkki kuldvasika leidnud. Täpselt vastupidine kehtib ka euroopa suurte ekspotööride osas.