Teraviljakasvatus võimaldas riikide teket, kuna sellega tekkis võimalus riikidel makse välja nõuda ja neid säilitada. Mis omakorda tekitas vajaduse matemaatika ja kirjaoskuse järgi.
On kaks asja, mida sellise threadi tekkimisel olen tahtnud ära mainida.
Saagu kirja:
Boltzmann brain - Wikipedia
Suhtun Teie kohalolekusse suure lugupidamisega, kuigi tegelikult on Teie olemasolu tõenäosus naeruväärselt tühine. Olete minu mõtted. Tõenäosus, et olete mu mõtted on Teie olemasolust võrratult suurem.
Me ela sugugi kõige madalama võimaliku energiaga vaakumis. Vaakum, kus energiatasemed on madalamad kui meil juba kihutab valguse kiirusel meie poole.
1 Like
Just. Eriti ei sobi selle simulatsiooni jaoks digitaalarvutid oma von Neumanni arhitektuuriga, mis on küll viimase bitini täpsed aga selle võrra ka lootusetult aeglased, vaid analoog- ja kvantarvutid.
Teiseks ei kõlba selle simulatsiooni jaoks ka meie praegune pidev matemaatika, selle võiks üldse prügikasti visata, sest see “töötab” ainult paberile joonistatult, reaalses elus ei ole meil midagi pidevat, on hoopis fraktaalid, stringid ja võibolla veel midagi. Näiteks paberile joonistatud ringi ümbermõõdu ja läbimõõdu suhe on irratsionaalarv, juba see fakt peaks kõigil punase tulukese põlema panema, et universumis ei saa pidevust eksisteerida.
1 Like
Ja tegelikult ei sobi digiarvutid ka AI jooksutamiseks, eriti nüüd, kus me LLMide asemel räägime juba Maailma mudelitest.
Decibel, sa topid siia video, mis on ligi 13 minutit pikk ja mis esimese 2,5 minuti jooksul ajab välja tohutu palju “tarku” sõnu, aga mis ei ütle absoluutselt mitte midagi, nagu tavaliselt sellistel videotel on kombeks. Pikemalt ei viitsinud seda vaadata.
Miks sa piinad oma foorumikaaslasi selliste suvaliste läbu-asjadega?
See video on sisuliselt sama asi nagu muud internetis levivad reklaamvideod, mis üritavad sulle järjekordseid kõhnaks tegevaid tablette pähe määrida.
Mille poolest siinne foorumiteema erineb näiteks vandenõuteooriate-teemast või muust suvalisest karsonkompuutri-jahu teemast?
Samuti tahaks küsida, et mille poolest irratsionaalarvud midagi tohutult erilist on?
Edit: ka ülejäänud osa sellest reklaamvideost ei ütle absoluutselt mitte midagi, nagu ennustada võiski.
Kui see sinu jaoks on läbu, mitte tõdemine, et digiarvutid ei kõlba AI jooksutamiseks, siis ma arvan, et probleem on sinus.
Kas sul ei ole AI-d, kes sind siin aitaks?
Kust kohast sa sealt videost tõdemist kohtasid? Lihtsalt keegi seal videos “tõdes”, et “ei kõlba AI jooksutamiseks” ja see ongi siis asja sisu? Tegu on ju ümmarguse reklaamiga, sarnane reklaamiga millega üritatakse sind mingeid tablette või soojenduskotti ostma panna.
Aga siiski, miks sa piinad oma foorumikaaslasi selliste asjadega? Sa tekitasid siia väga kõlava nimega foorumiteema, mis osutus sinu postituste läbi sisuliselt samasuguseks läbuks, nagu paljud teisedki läbuteemad.
Mind ei huvita AI vastus, mind huvitab sinu enda su oma peas olevast tarkusest tulenev seletus sellele küsimusele. Tõenäoliselt seda vastust siiski ei tule, vaid sa kopeerid siia mingi suvalise AI poolt genereeritud läbu.
Mina näiteks ei suuda ei kooliajast ega hilisemast ajast leida ühtegi pidepunkti, et irratsionaalarvudele mingit erilist tähelepanu pöörata, võrreldes muude arvudega. Miks sina seda teed?
Sa ei ole kunagi videomänge mänginud? Ja sind ei ole neis kandilised autorattad häirinud?
Irratsionaalarvude probleem pole mitte universumi, vaid inimese loodud matemaatika probleem, mis taandub lõpuks sellele, et meil on 10 sõrme. Kui me oleksime mingid molluskilaadsed ümara kujuga olendid, oleks meie jaoks vbla pragmaatilisem kasutada sellist matemaatika etalonsüsteemi, kus number 1 tähistab poolringi suhet raadiusesse; number 2 täisringi suhet jne. ning meie kompuutritel poleks mingit probleemi neid numbeid diskreetsel kujul täielikult esitada. Tõsi küll, sellises matemaatilises etalonsüsteemis oleks kümnesõrmelise isiku sõrmede arv irratsionaalarv: 3,1830988618376972221407084627967… 
2 Likes
Samas, me võime muidugi kujutada ette ka nii kõverat ruumi, kus ringi ümbermõõdu ja läbimõõdu suhe on 1 või 2 või 3, aga see meid ei päästa, sest need oleksid erandjuhud, probleem on ikkagi selles, et irratsionaalarvudega pole võimalik lõplikult täpselt arvutada.
Ja seos sellega on mis?
1 Like
e astmel i * Pi on ainult 10-süsteemis ebamugav 
Sellised asjad nagu N vs. NP keerukus ja “halting problem” on arvusüsteemi agnostilised.
Kui natuke järele mõtelda, siis saame üsna selgelt “paradoksi” – ei ole võimalik jooksutada testi, mis tagaks, et Unversumi Simulatsioonis ei oleks ühtegi viga, sest lihsalt aega ei jätku selles Unoversumis, kus simulatsiooni käitatakse.
See viitab ttrust õigustatud kahtlusele, et “miks pole glitch in the matrix” täheldatud.
Miskipärast mass, gravitatisoon, tahke aine, kiirendus, kiirus jms. käituvad alati konsistentsetlt.
Meie, primitiivsetes arvutimängudes ei ole see sugugi mitte nii.
Decibel prooviks ehk välja mõtelda printsiibi, kuidas kasvõi gravitatsioon või “tahke aine” saada simulatsioonis ALATI konistentseks ja siis räägime edasi?
1 Like
Ma juba kirjutasin, irratsionaalarvudega pole võimalik täpselt arvutada.
Miks siin foorumis tuuakse eriliselt välja ainult irratsionaalarvud meie praeguse arvutustehnika vaates? Aga kuhu jäävad lõpmatu komakohaga arvud ehk siis lõpmatud kümnendmurrud? Näiteks: 0,3333333333333333… Või siis sellised arvud kus on komakohti rohkem kui arvutimälu suudab talletada? Mina ei näe neil kõigil arvudel mingit vahet, kui neid väga täpselt arvutis (või taskukalkulaatoris) täielikult talletada ei saa ja peab leidma lähima ümarduse.
Ja lisaks ei saa kommentaator decibelist aru miks see kõik antud juhul niivõrd oluline on? Ta toob “vihjeid” ja “näiteid” aga ta ei seleta seda enda sõnadega.
Arvutitele on loodud igasuguseid spetsiaalseid math-librarysid mis võimaldavad igasuguseid arve palju täpsemalt kajastada, kui selleks protsessoritesse ära peidetud ujukomatehteid tegevad osad (mida varem tundsime co-protsessorite nime all) võimelised on.
Miks on vaja irratsionaalarvudega täpselt arvutada? Tänapäevased arvutustehnilised seadmed võimaldavad piisavat täpsust, jääb isegi seda täpsust ülegi.
Ikkagi jääb õhku küsimus – miks irratsionaalarvud nii erilised on, et siin seda selliselt rõhutati?
1 Like
Ohh, see on ju 1/3.
Jooksed “peaga vastu seina”. Arvutimängus on heal juhul 3840x2160
PILDIL on diskreetne PIKSEL. Vanasti oli vabsjee 320x200. DISKREETNE! PIKSEL! Diskreetses maatriksis. Decibel vist ei saa aru sellest, kui sonib “kandilistest ratastest”.
Ja ilmselt on ka liiga noor mäletamaks aega, kui kõvemad piksli-nikerdajad kasutasid ära CRT tehnilist eripära (aperture grille) et teha pseudo-anti-aliast (high level on graphic wizardry)
See on tõesti 1/3. Aga kui seda arvu esitada arvutimälus, siis mille poolest see erineks arvust Pi? Lisaks sellele, et üks on suurem, teine lihtsalt väiksem arv.
1 Like