Ehk õnnestub inimkonnal lõpuks AI abiga kõik Universumi saladused läbi hammustada.
Ja Musk on loonud selleks Groki, mille eesmärgiks ongi teaduslike avastuste edendamine ja universumi kohta sügavamate teadmiste omandamine.
Groki juturobotil on igatahes juba täna silmapaistev mõistus ja taiplikus.
Siin on stiilinäited:
Me elame huvitaval ajal.
… a lot of shit there…
Rabi suri ära. Jõudis paradiisi, ja uudishimulik, nagu ta oli, hakkas Jumalale küsimusi esitama:
– Issand, räägi mulle, kuidas see maailma loomine siis ikkagi käis?
– Noh, singulaarsus, suur pauk, eksponentsionaalne paisumine … Võib öelda, et teil seal maa peal on füüsikud asja üldjoontes õigesti ära tabanud.
– Aga kõige elava loomine?
– Ei midagi keerulist. Orgaanikaühendite segu, RNA, replitseerumine, mutatsioonid, rakud, siis hulkraksed organismid…
– Aga kuidas sa, Issand, inimese lõid?
– Kuule, seda seletas sulle juba Darwin. Primaadid, tööriistad, kõne, tule kasutamine, tagajalgadel käimine… Mis sa koolis tegid, magasid või?
– Aga, Issand, Tooras räägitakse ju kuuest päevast ja sellest, kuidas Jumal savitükile hinge sisse puhus?
– Tead, ma panen su praegu Siinai mäele kamba pronksist kirvestega meeste ette ja vaatan, kuidas sa neile kvarkplasmat ja geenimutatsioone seletad!
Sellega on selline veider lugu, et selles Toora loomisloo algtekstis kasutatud heebrakeelse sõna Yom ainuke tähendusvaste pole mitte “päev”, vaid samahästi võib selle tõlkida mistahes ajaperioodiks või aegkonnaks. Nagu teada, jagneb ka maa geoloogiline ajaskaala just kuueks eristuvaks ajaperioodiks: Hadaikum, Arhaikum, Proterosoikum, Paleosoikum, Mesosoikum, Kainosoikum
Savipõhise elu tekke hüpotees on aga üks tuntumaid abiogeneesiteooriaid tänapäeval.
Huvitavalt kombel pole savist elu loomise müüt mitte ainult juutide pärusmaa, vaid see motiiv esines üksteisest sõltumatult väga paljudes tsivilisatsioonides ja religioonides, millel puudus üksteisega side.
Kes iganes Toora kirjutas, ei saanud olla just loll mees, kui meie teadlastel kulus samade asjadeni jõudmiseks veel aastatuhandeid. 
Lisaks sellele paljude rahvaste müütides maailma loomine laulust, mis kangesti tuletab meelde Schödingeri kirjeldust kogu mateeriast lainefunktsioonide summana.
Ühesõnaga, kuidagi pidi ju neile karvastele nuiaga meestele arusaadavad metafoorid leidma, või kuidas?
Kuhu iganes James Webb teleskoop oma toru suunab, tähendab see järjekordset probleemi Suure Paugu teooriale.
Siin videos räägitakse objektist, mille punanihe on 32 ja ei saa seega kuidagi olla peale Suurt Pauku tekkinud galaktika, pigem üks teine universum.
See peab olema väljamõeldis aka “teadlaste möla” - punanihet määratakse spektrijoonte järgi, aga kliimateemas me just jõudsime järeldusele, et spektrijooni pole olemas!
Tegelikult ei pea olema teine universum, vaid Universum oli meie vaadeldaval ajal veel lihtsalt hästi pisike. Või siis selles piirkonnas hästi pisike 
Aga sa selle peale oled mõelnud, et kui footon läbi ruumi rännates ajapikku punasemaks muutub e. energiat kaotab, siis järelikult energia jäävuse seadus ei kehti?
Kas ikka muutub “ajapikku punasemaks” või on tegemist Doppleriga?
Ei. Kosmoloogilises punanihkes “kaob” energia, sest see kantakse üle universumi gravitatsioonivälja või paisumise enda süsteemi, kus energia jäävuse seadus ei ole rangelt defineeritud samamoodi nagu staatilistes süsteemides.
Me lihtsalt võime siin kerakesel istuda, teineteisel täisid peast noppida ja küla tarka mängida
Universum on 95% ulatuses „peidetud”
Tumeenergia (~68–70%) vastutab universumi kiireneva paisumise eest.
Tumeaine (~27%) ei kiirga ega neela valgust, mistõttu on nähtamatu, mõjub gravitatsiooniliselt ja hoiab koos galaktikaid ning nende struktuure.
Lisaks stringiteooria, mis on füüsikas üks juhtivaid kandidaate kõige teooriaks – see püüab ühendada kvantmehaanika ja üldrelatiivsusteooria.
Matemaatilised arvutused näitavad, et stringiteooria töötab ainult siis, kui universumil on 10 mõõdet. Meie jaoks on 6 mõõdet peidetud, nähtamatud, kogematud.
Nii, et panen uuesti selle pildi siia
Inimloomal on huvitav omadus õppida suhteliselt edukalt ärakasutama isegi osalisi teadmisi füüsikast, st. tehnoloogilise progressi ajalugu näitab, et praktilise kasu saamiseks pole tarvis, et teooria kataks absoluutselt kõiki nähtusi absoluutse täpsusega; vaja vaid niipalju, et teooria oleks piisavalt hea tegelikkuse aproksimatsioon asjassepuutuvates tingimustes. Esmase näitena, aurumasina ja sisepõlemismootori leiutamiseks piisas täiesti klassikalisest mehhaanikast, pold relatiivsusteooriat tarvis, olgugi et viimane on oluliselt täpsem ja täielikum tegelikkuse aproksimatsioon. Teise näitena oskab inimene küllaltki muljetavaldava efektiivsusega manipuleerida elektromagnetismi hoolimata sellest, et teooriad on vaid kirjeldava iseloomuga ega selgita alusmehhanisme täielikult. Kahjuks jääb inimene hetkel veel hätta gravitatsiooni efektiivse manipuleerimisega, see võiks olla järgmine suur arenguhüpe kui õnnestuks siin mingi “kaval konks” avastada…
Selle elektromagnetismi manipuleerimisega on nii-ja-naa. Isegi magnetilisit monopoolust ei osata toota
just, aga võtame ajaskaala ütleme, et umbes 70.000 aastat tagasi algas keele, kunsti areng, tööriistade kasutusevõtt. Tööstusrevolutsiooni alguseks võtame 1712 Thomas Newcomeni poolt ehitatud esimese praktiline aurumasin, siis 313 aastat tagasi
Umbes 69 500 aastat toimus tehnoloogia vallas selline paraleeljoones liikumine hästi väikese kaldega ülespoole ja siis äkki keeras tehnoloogia arengu graafika noka raketina ülespoole. Iga uus avastus ja tehnoloogia toetas järgmise loomist, toimub eksponentsiaalne kasv. Mis juhtus?
Miks alles nüüd? 69500 aastat, ei toimunud tehnoloogia vallas midagi.
Teadust hakati rohkem rahastama. Haridus muutus kättesaadavaks rohkematele. Ülikoolid olid uute teadlaste sünnitusmajad.
Kui eestlastele poleks ristiusku toodud koos hariduse edendamisega, et orjad piiblit lugeda mõistaks, oleksime lõpetanud samamoodi nagu Siberi põlisrahvad. Aga ei, Eesti on/oli suurima startuppide arvuga per capita. Matsirahvast kasvas päris inimene.
See mida sa kirjeldad, on eksponentsiaalne funktsioon, see on igas oma punktis umbes samasugune.
Seesama aurumasina koht graafikul näib samasugune “äkki keeras tehnoloogia arengu graafika noka raketina ülespoole”… ja ratta leiutamise punkt jne üleüldse kõik punktid
On selline raamat kirjutatud, mis neid teemasid põhjalikult analüüsib. Pulitzeri auhinna saanud isegi.
https://www.osta.ee/pussid-pisikud-ja-teras-jared-diamond-237028759.html
Sellega on “nii ja naa”. Elektronarvuti loomiseks vajalikud teoreetilised baas-teadmised loodi juba “valgustusajastul”. Insener tehnilised probleemid võeti ette 19. sajandi lõpu paiku. 20. sajandi algus lisas baas-teooriale juba rakendusliku teooria. Ja arvuti realiseerimiseks läks sealtmaalt veel mõni aeg.
70 000 aastat tagasi oli kogu inimkonna suuruseks umbes 10 000 isikut. Ideede levik ja säilimine olid seetõttu äärmiselt aeglased. Kui mõni leiutis sündis ühes kogukonnas, suri see koos selle hõimuga välja. Alles kirjasüsteemi teke (~5000 aastat tagasi) lõi võimaluse mälu väliseks salvestamiseks ning võimaldas koguda ja edasi anda teadmisi, mis ei sõltunud üksiku inimese mälu või eluajast. Sellele järgnesid juba ülikoolid, trükikunst jne. Rahvastiku kasvades ja linnade tekkides tekkisid ka suhtlusvõrgustikud ja teadlaste kogukonnad. Teadmised hakkasid liikuma ja areng muutus kumulatiivseks, mitte ei jäänud lokaalseks.
