Tuumajaam vs Eesti majandus

ok, küsimärk küsimärgiks, aga minu teada riigieelrves subsideerimise rida ei ole.
mx77
ok, küsimärk küsimärgiks, aga minu teada riigieelrves subsideerimise rida ei ole.


http://www.e24.ee/1071986/eesti-energia-peab-co2-kvooti-ostma-enam-kui-saja-miljoni-euro-eest/
Kui see ei ole subsideerimine, mis see siis on?
Mis mõttes see subsideerimine on? Ega riik seda kvooti ei osta vaid EE.
Varem sai EE selle kvoodi Eesti riigilt tasuta.
eesti riigil oli valida - kas müüa kvoot või anda see EE-le. Kuna kvooti päris vabaturul kõva valuuta eest müüa ei saa, vaid sellel on suht ranged tingimused ja selle eest on palju jama hangitud, siis EE-le andmine oli täitsa mõistlik samm. Subsideerimiseks ma seda küll ei nimetaks.
Vot kui tuulikumaks ära kaoks, siis ma küll plaksutaks Urve jutu peale käsi.
Kyoto kvoot ja EU kvoot on kaks eri asja. Kyoto kvoodi eest on jama kokku ostetud. Ajad need segamini.
winger
Taastuvenergia tootjate subsiidiumid on tekitanud ka selliseid turumoonutusi, kus tootmisjaamu ehitatakse subsiidiumi saamise nimel ning nende ühendamine ülekandevõrguga toimub hiljem, samas tarbija maksab ka mitte ühendatud jaamade subsiidiumid kinni.

See tundub absurdne, kuid on tegelikult keskkonnale, elektritarbijale (eelkõige tööstus) ja maksumaksjale kõige kasulikum lahendus. Kui partei ja valitsus oli nii loll ja lasi need püsti panna ning nüüd halab voolukõikumiste käes kogu maa, siis parim lahendus ongi need tuulikud lambist kinni maksta ning elektrit toota viisil, kus voolukõikumisi ei ole. See on paraku võimalik rohelisel moel ainult biomassi või hüdroenergiat kasutades, vastasel juhul tuleb ikka fossiilsete kütuste või tuumaenergeetika poole pöörduda.

Tsiteerin artiklit. Probleemiks on see, et osa taastuvenergia jaamadest valmib enne kui võrku ühendatakse, et pappi kätte saada, mitte toota elektrit.

The eastern state of Brandenburg has already created a similar landmark for itself. Last week, Germany's biggest solar park was inaugurated in the Märkisch-Oderland administrative district, sandwiched between Berlin and the Polish border. It can produce enough electricity to power 48,000 households, at least when the sun is shining. But, regrettably, it won't be generating electricity just yet because the project isn't connected to the grid. The power lines and transformer station won't be finished for a few more months.

There is a method to this madness. To maximize government subsidies, the operator of the solar park wanted to be finished before the end of September. This guarantees him 20 years' worth of subsidies under the old law, so waiting a few months before being connected to the grid doesn't make much difference to him.

In the next few years, electricity consumers will pay for more than €100 billion in subsidies for solar power. Additional billions will follow. Like its predecessor, the current CDU/CSU-FDP government has also bowed to the solar lobby. The latter's business model is still based on collecting as many subsidies as possible rather than on feeding as much usable electricity as possible into the grid.
Ega need energiavaidlused ja jamad lõpe siin Eestis enne, kui üks 1500MW -ne tuumajaam on püsti pandud. Kahju, et tooriumireaktorid alles algses katsetamisjärgur on.
http://www.epl.ee/news/arvamus/enno-reinsalu-polevkivist-on-raske-loobuda.d?id=51097278

Hea artikkel Eesti energeetika ja majanduse seotusest tuleviku foonil.
Japsid tahavad 16km Fukushimast mere poole ehitada maailma suurima tuulepargi võimsusega 1GW.

Japan to replace nuclear plant with world's largest wind farm
Venemaa halvemaks teemast kopeeritud:
SideKick
Offf
Putja rabeleb ida-suunal. Ja sugugi mitte edutult.
Oot, kuidas Putja oma gaasi ja naftat Indiasse viima hakkab? Kaevab toru Mt Everesti alt läbi?
Fredegunde
Viib ju aatomienergiat..Eks esimese õnnetuseni (5aastat?) peab see äri vastu.

Ju siis India ponnistused tooriumipõhise tuumaenergia kasutuselevõtuks pole nii edukad, et nad uraanireaktoreid nillivad. Mis sest, et kehvema vene kvaliteediga, aga see-eest odavaid.
On algatatud uue Eesti TUUMAJAAMA tasuvuse uuringu kokkulepe.
Tegemist on siis uudse sulasoolareaktoriga, mis hakkab kasutama nii uraani kui ka tooriumi.
Kogu see tehnoloogia on kogu maailmas alles katsetusjärgus, kuigi on maailmas käima pandud mõningaid katselisi sulasoolareaktoreid, pole see tehnoloogia aastakümnete jooksul laialdasemat kasutamist leidnud.
Firma Moltex Energy, kes on reaktoriarendaja, pakub väga-väga ilusaid lubadusi reaktori kohta. Sellistele lubadustele kirjutaks kohe alla, kui teaks, et see kõik ka töötab ja töökindel on.
https://www.err.ee/923641/eesti-ettevote-solmis-uue-polvkonna-tuumareaktori-tasuvusuuringu-kokkuleppe
Kas Eesti peaks olema koht kus püstitatakse katsereaktor, mis võib-olla läheb tööle ja kui läheb, siis võib-olla töötab pausidega, parandamistega, võimalike õnnetustega?
Või tuleks siiski stabiilse ja läbiproovitud tuumaenergia-tehnoloogiat kasutavat reaktorit siia (või Lätti-Leetu) soovida?
ttrust
On algatatud uue Eesti TUUMAJAAMA tasuvuse uuringu kokkulepe.
Tegemist on siis uudse sulasoolareaktoriga, mis hakkab kasutama nii uraani kui ka tooriumi.

Super, hoian pöialt!

Marek Strandberg ja Andi Hektor rääkisid sellest teemast ka viimases (24.03) Kukkuv Õun saates.
Alates 34:20 http://media.kuku.ee/kukkuvoun/kukkuvoun20190324.mp3
Marek Strandberg ja Andi Hektor rääkisid "Kukkuv Õun" saates uuesti erinevatest Eesti energeetika võimalustest ja eriti pikalt tuumajaamadest, k.a. uutest reaktoritüüpidest, mis võivad Eestis kasutusele tulla kunagi tulevikus.
-- http://media.kuku.ee/kukkuvoun/kukkuvoun20190623.mp3
-- http://podcast.kuku.postimees.ee/podcast/kukkuv-oun-2019-06-23/
See saade aitab igasugustel (tehnoloogilistes) pilvedes hõljujatel ilusasti kahe jalaga maa peale tagasi tulla.
Miski turundusmaiguline lugu.....
https://majandus24.postimees.ee/6787752/kanada-teeb-eesti-tuumajaama-projektile-silma
Mõneti huvitav tähtede seis. Soomlaste Fennovoima projekt on tänase struktuuriga põhimõtteliselt surnud ja rusude äraveoga hakkavad juristid tegelema. Ettevalmistustöödesse on Soome pool suurusjärgus 100 mEUR investeerinud. Seega sinna kas tuleb Rosatomi 34% osaluse asemele keegi teine + teine tehnoloogia tarnija või ei tule sinna mitte midagi.

Tänasest paremat aega tuumaprojektiga alustamiseks raske leida (et ka avalikkuse toetust leida). Ilmselt soomlased siiski tahavad midagi teha, kuid vaevalt nad Eestiga mingit "10 aasta pärast valmis" Kanada reaktorit ootama jäävad (poolakad sõlmisid 2022 veebruaris lepingu 2029 reaktori ehitamiseks). Samas on ajalooliselt tehnoloogia sõja tingimustes tavalisest kiiremini edasi arenenud.

Samas Soome tänased reaktorid niigi riigi lõunaosas, seega ilmselt Hanhikivi asukoht ei olnud lihtsalt juhus.

Kuivõrd oleks Eestil (ja Lätil) mõtet Põhja-Soome jaama investeerida - või Eesti-Soome ühendused kaugelt liiga õhukesed, et sellel mingi point oleks? Oleks Soomel mingi huvi Põhja-Eestisse investeerida? Minu pärast ostetagu kasvõi STUK-lt järelvalveteenust sisse. Soomlastega tuumakoostöö tegemine on kindlasti ühelt poolt usaldusväärne ja teisalt on nad leidnud jäätmete ladustamiseks seni parima viisi (sügav šaht graniitkalju sees Onkalos).

PS, ma saan aru küll, et tegelikult me räägime täiesti eri mastaapidest, aga minu arust on 0 põhjust, miks nt Enefit Green ei võiks portfellis tuumakomponenti omada. Ilmselge on, et ainult tiivikuga tänast maailma ringi ei aja.

PS2, et "startup" tüüpi ettevõte (Fermi) hakkab "Eestisse tuumajaama ehitama" on ka täiesti ebareaalne ja borderline ohtlik, seega Liive ja Kallemetsa kõrval võiks varsti Hando Sutter ka midagi arvama hakata.
Meil siin Fermi Energia on küll kõvasti lobitööd teinud, kiites tuumaenergiat küll eest, küll tagantpoolt, aga praktika näitab, et tuumaenergia muutub taastuvenergia kõikuvate tootmismahtude juures peamiseks peksupoisiks, kuna puudub võimekus tootmist kiiresti reguleerida. Võtame siis tuumaenergia tõsisemad probleemid lühidalt kokku:
1. Mõttetu väärtuslike radioaktiivsete maavarade raiskamine, lihtsalt sooja ja valguse saamiseks.
2. Kümneid tuhandeid aastaid hoolt vajavad jäätmed.
3. Sõltuvus üksikutest maardlatest (nii mõnedki neist paariariikide kontrolli all)
4. Väga aeglane tootmisvõimsuse reguleerimise kiirus, mis ei sobitu taastuvenergia olemusega.
5. Kõrgem omahind, kui taastuvenergial.

Kas tuumaenergia lobil (kui pole just plaanis tuumarelva tootma hakata) on ka muid eesmärke, kui maksumaksjalt tulevikus toetusi lunima hakata (sest pankroti korral jääb kogu keskkonnaohtlik jama kindlasti maksumaksja turjale)?
On kellelgi täpsemaid andmeid, kui kõvasti sellised kõikuvad hinnad tuumajaamade majanduslikku hakkamasaamist mõjutavad (Olkiluoto juba kurtis paar nädalat tagasi, et on sunnitud tootmist vähendama).