Jah, nädal on raskelt mõjunud, kuid ma lihtsalt ei saa aru kuidas on võimalik tahkekütust (rida 2) lõpptarbida. Kui loeks metoodikat, küllap saaks aru, aga reedel on pea niigi kandiline. Ma saan aru, et vedelkütus kulub transpordiks ja elektri lõpptarbimisest ja soojuse lõpptarbimisest ma saan ka aru. Isegi gaasi lõpptarbimisest saan ma hädapärast aru kui meil oleks gaasiga liikuvaid masinaid või seda kasutatakse väetisetootmiseks.
Aga tahkekütuse lõpptarbimine? Mida sellega tehakse? Soojust, elektrit või diislikütet sellest teha ei saa, sest need on eraldi ridadena samas tabelis välja toodud.
Mu ugri mehe loogika ütleb et keegi närib puid. Kuradi koprad.
Reuters vahendab: Hitachi CEO: Still in talks on Lithuania nuclear project
Japan's Hitachi Ltd (6501.T) remains in talks with Lithuania over its plans to build a nuclear plant after the European country's new centre-left government said it could shelve nuclear projects, the company's top executive said on Tuesday.
"There might be a slight lag in the time period, but the talks have not been completely suspended," Hiroaki Nakanishi, Chief Executive of Hitachi, said at a press briefing.
Tuumaenergeetika küsimus Euroopas on võtmas uue huvitava pöörde. Peale Fukushima õnnetust, mis tõid pinnale Tšernobõlis toimunu, on rahvast kuulav poliitladvik tegemas tagasivalimise huvides otsuseid, mis ei pruugi olla kooskõlas arengutega ja toimetulekuga suures plaanis. Praegu on asi taandunud puhtalt poliitiliseks küsimuseks, mitte enam ratsionaalseks turumajanduse otsustusvõimeks.
Saksamaa Keskkonnaminister ütles kindlalt eitavalt EU ametnike poolt väljaöeldud lootusele, Saksamaa mitte loobumisest tuumaenergiast. Kuidas saksa suurtööstuse töösturid seda reaalselt üle elavad, seda ma ei kujuta ette.
Teine mureriik hakkab olema Prantsusmaa. Prantsusmaa oli esimene riik, kes hüppas tuumaenergeetika vaguni eesotsa, peale viimast sõda. Praegu on seis selline, et kolmandik riigi tuumajaamadest peavad olema renoveeritud selle kümnendi jooksul. Samas, on pead tõstmas ja rahvast ühendamas soov mitte kasutada TEJ. Prantslased veel sidusid rahumeelse tuumaenergeetika oma tuumaarsenali ülalpidamisega.
Küsimus ongi kas mitte kärpimise teed minev Hollande ka midagi eraldab TEJ jaoks. Nemad on juba päris vanad ja aegunud tehnoloogia peal.
winger Tuumaenergeetika küsimus Euroopas on võtmas uue huvitava pöörde. Peale Fukushima õnnetust, mis tõid pinnale Tšernobõlis toimunu, on rahvast kuulav poliitladvik tegemas tagasivalimise huvides otsuseid, mis ei pruugi olla kooskõlas arengutega ja toimetulekuga suures plaanis. Praegu on asi taandunud puhtalt poliitiliseks küsimuseks, mitte enam ratsionaalseks turumajanduse otsustusvõimeks.
Saksamaa Keskkonnaminister ütles kindlalt eitavalt EU ametnike poolt väljaöeldud lootusele, Saksamaa mitte loobumisest tuumaenergiast. Kuidas saksa suurtööstuse töösturid seda reaalselt üle elavad, seda ma ei kujuta ette.
Vaevalt prantslased tuumaenergeetikast loobuvad. Esiteks läheks see nende haprale majandusele kalliks ja teiseks on tuumafüüsika ju nende rahvuslik uhkus ning ajalugu. Eks seetõttu Prantsusmaa vist ka üks Euroopa suuremaid tuumaenergeetika ekspluateerijaid.
Kuul, Marsil ega ka muudel taevakehadel kivisütt ei kaevanda. Kuidagi peab selle energeetilise sõltumatusega edasi minema. Meie areng näitab, et energiavajadus kasvab ning asendada seda kiviajast pärit lahendustele on lühinägelik.
Saksamaa ja Prantsusmaa arengud, samuti ka Soome TEJ edu, hakkab olema määrava tähtsusega Eesti oma jaama osas. Ma siiralt loodan, et see ei sure vaikusesse või protestilainetesse.
Seda Saksa ministri juttu lugedes tabasin end samalt mõttelt - huvitav, mida Saksa tööstur sellest asjast arvab. Aga eks tehased saab ka Ungarisse ning Hiina kolida. Kellele neid suuri tossavaid monstrumeid ikka vaja on. Koledad teised ka.
Kui siiski Saksamaa seda rada edasi käib, siis ma kujutan ette, et oluliseks tuumaenergeetika aseaineks saab olema Vene gaas. See ei ole aga Baltikumile ja teistele Vene gaasist oluliselt sõltuvatele riikidele sugugi mitte hea uudis, kuna manööverdamisruumi jääb tõenäoliselt vähemaks. Kui just Saksamaa samuti ei püüa massiivselt LNG-d importima hakata ja kildagaasi hinnad madalal püsivad.
Greenpeace on korraldanud korralikke hüsteeria protestimeeleavaldusi, kus osalised ennast aheldavad raudteeliipride külge, kus veetakse turvalistes konteinerites tarbitud tuumakütust. Eks ole ministri mõistes arusaadav, et selline vaatepilt avaldab enam mõju kui ratsionaalne argumentatsioon. Samuti ka see, et 25 aasta asemel tahab Saksa 10 aastaga loobuda TEJ ehk 12,696 MW.
Võimalik, et selleks on vaja mingit edulugu, murdmaks sellist rahvas-poliitika-energeetika jms. umbsõlm. Leedukad praeguse valitsusega pigem eelistaksid Venemaa energia osas istuda kui hakata investeerima oma TEJ uuendusse. Soomlastel on asi läinud ametlikuks kirjavahetuseks Prantsuse valitsusega ettevõtte teostusvõimekuse ja kvaliteedi tagamise osas. Kuidagi ei paista seda näidis tulemust tulemas. Võiblla kui me võtame riski ja tagame ise tulemuse?
Võimalik, et Nord- ja South stream ongi vastused nendele puudu jäävate MW osas. Kui see osutub tõeks, siis Putin on filigraane energeetika ala strateeg.
Tooriumivallas on jõunud (vist) kõige kaugemale India: http://en.wikipedia.org/wiki/Prototype_Fast_Breeder_Reactor Tegemist pole tooriumireaktoriga vaid MOX-kütust kasutava reaktoriga, aga reaktori konstruktsioon on kõige lähemal sellele, milline võiks tulevikus tooriumireaktor välja näha. Hetkel ei tea mitte ühtegi suuremat kommertsreaktorit, mis on ehitamisel ja mille kütuseks on toorium.
Urve Palo tänane ÄP artikkel kohelda Eestis kõiki elektritootjaid võrdsetel alustel ja loobuda kallist põlevkivienergiast (kuna seda subsideeritakse, kuna see on pikas perspektiivis ebaefektiivne, kuna see on paha) on vastukajana toodud Saksamaa kogemus praegu toimuvast energiewende (nuclear phase-out) üleminekust valgustanud päris hästi kuidas neil siis läheb.
Saksamaal on EU kõige kallim elekter, jäädes alla ainult Taani elektrihinnale. Energiewende on kõige kallim ettevõtmine taasühinenud Saksamaal - €20bn - €37bn. Rasketööstustel on tekkimas enneolematud kahjud seoses tugevate elektrikõikumistega mis peatavad terveid tootmisliine protsessi keskel. Tavapärased elektritootjad tõdevad, et majanduslikult elektri tootmine ei ole üldse kasulik, kuna päevasel ajal (kui on päike ja tuul) on elektrihind madalaim ja öisel ajal kõige kõrgem. Energiamahukatele suurtööstustele lausa makstakse peale vähendamaks tootmisvõimsust, et vähendada nende elektritarbimist tipptundidel mitte tekitamaks elektrikatkestusi tarbimise piikide- või alatootmise ajal lähimates suurlinnades. Kogu taastuvenergia subsiidiumi katmine on tarbijate õlgadele pandud ehk tarbijate suurim väljaminek on elektriarve, mis on omakord tekitanud teatud sissetulekuga leibkondi electricity poverty seisu. Taastuvenergia tootjate subsiidiumid on tekitanud ka selliseid turumoonutusi, kus tootmisjaamu ehitatakse subsiidiumi saamise nimel ning nende ühendamine ülekandevõrguga toimub hiljem, samas tarbija maksab ka mitte ühendatud jaamade subsiidiumid kinni. Taastuvenergia tootmisüksused asuvad põhja-saksamaal, samas kui suurtööstuste suurtarbijad asuvad lõuna-saksamaal. Piisavalt esinenud olukordi, kus vanad ammu mahakandmisele mõeldud jaamad on elektritarbimise kriitilistel hetkedel päästnud regiooni katkestustest, kuna jaama on võimalik kiiresti elektrit tootma panna. Paljud suurtööstused on loobumas elektrikõikumiste stabiliseerimiseks vajaliku oma tugijaama loomist, kuna selle omahind on liiga kõrge ning lihtsam on tootmine teise regiooni viia või viia välja.
Keskkonnaministri Peter Altmaieri 'never again' to nuclear power on tema isiklik agenda ja soov n.ö. paista välja kui eesrindliku riigi eesrindlik minister energiewende vallas, tundes lausa suurt uhkust et termin on levinud väljapoole saksamaad.
On võimalik, et energiewende saatuse otsustavad tegelikult sotsiaalsed grupid ja nende elektriarved, sest nende hääl valimistel loeb enam kui suurtöösturite lobi. Praegu ei ole saksa ametnikud rahul ei edenemiskiirusega ega ka riigi panusega. Subsiidiumite tõttu on vanad elektritootjad jäänud unarusse ning jääb ainult loota, et nad ei loobu praegu majanduslikult mõttetust tootmisest.
Grid Instability Has Industry Scrambling for Solutions The problem is that wind and solar farms just don't deliver the same amount of continuous electricity compared with nuclear and gas-fired power plants. To match traditional energy sources, grid operators must be able to exactly predict how strong the wind will blow or the sun will shine.
German Energy Plan Plagued by Lack of Progress A kaiser still ruled Germany when the Franken 1 power plant generated electricity for the first time, almost 100 years ago. The plant was in fact slated for closure, but because of the energy turnaround, Franken 1 has been allowed to remain in operation.
This coming winter, on days when the sun isn't shining and there is no wind, Bavarians could very well count themselves lucky that the old plant is still connected to the grid. The plant can produce more than 850 megawatts of electricity on short notice, says plant manager Wolfgang Althaus, albeit at a high cost.
Franken is part of the so-called cold reserve of the German energy supply. As long as there isn't enough storage capacity, virtually every solar plant and every wind turbine has to be backed up by a conventional power plant. Without this double structure, the power supply would collapse.
At the same time, however, the boom in subsidized renewable energy is ensuring that conventional power plants are no longer profitable. Since the law requires that preference be given to green energy, if it's available, gas-, oil- and coal-fired power plants frequently have to be shut down to avoid overloading the grid. This reduces their revenues while increasing costs because powering plants up and down consumes a lot of fuel and inflicts additional wear and tear on the equipment.
In the past, power plant operators were able to charge higher electricity prices around midday. But now there is more competition from solar plants at this time of day. On days when there is a lot of wind, the sun is shining and consumption is low, market prices on the power exchange can sometimes drop to zero. There is even such a thing as negative costs, when, for example, Austrian pumped-storage hydroelectric plants are paid to take the excess electricity from Germany.
The prospects are so poor that energy providers have little interest in building new power plants. Under current conditions, even the most modern and efficient combined steam and gas power plants are not recovering billions in investment costs.
"It's hard to justify building new conventional power plants in this difficult transitional phase," says RWE CEO Peter Terium. If companies had their way, they would also demolish old plants like Franken 1.
The Economics Ministry is drafting a new regulation under which power plant operators could be forced to keep their old plants connected to the grid. But the companies won't stand for that. Although they are willing to make short-term compromises, they are not about to keep any power plants connected to the grid in the long term if "they don't recover their capital costs," Terium says.
What this amounts to is that companies will be compensated in the future for keeping their backup power plants up and running. As the government considers writing a bill to this effect, electricity consumers will once again be the ones to foot the bill.
Urve unustab oma dramaatikast nõretavas artiklis mainida need muud elektritootmise viisid, millele põlevkivielekter alla jääb (just arvestades saastetasusid). Tuuma - Saksa vähendab, hüdro - suur ebastabiilsus tootmisvõimsustes aasta lõikes. Tuuleeenergia on üldse nii kallis ja mõttetu, et sellest pole üldse mõtet rääkida.
... et tõlkes kaduma ei läheks ... tsiteerime Urvet ....
Kõiki energiaallikaid tuleb võrdselt kohelda Kõiki energiaallikaid tuleb hakata võrdselt kohtlema. Ära peaks lõpetama põlevkivielektri subsideerimise ja liikuma turupõhise tootmise poole. Taastuvenergiale ülemineku tagamiseks vajalikud investeeringud ei koormaks Eesti maksumaksjat, sest investeeringuid rohelise energia arendamisse saab rahastada heitmekaubanduse tuludest, ELi struktuurfondidest ja rohesertifikaatide kaubanduse tuludest. Ülejäänud osa vajalikest investeeringutest katab erakapital.