Stefan - AP7 on olnud meile eeskujuks ja Rootsi süsteem ning selle tulemused võiks olla eeskujuks Eesti seadusloojatele, oleme seda neile öelnud ka. Võimalik, et pean ühel hetkel sind appi kutsuma, et rahmin-iga sel teemal lähemalt arutada.
Pahurik, jaa - kolimisega ootamine võib su tootlust tõsta. Ja võib vähendada. Maailmas on hetkel käimas nii keerukad protsessid, et mina küll ei julge arvata, mis see õige ajastus oleks. Tegelikult on maailm alati keeruline olnud ja sellepärast jäävadki käsitsi juhitud fondid enamasti indeksifondidele alla. Sellepärast hävisid Eesti pensionifondid languses rohkem ja jäid tõusus kaotajaks. Mõned arvavad, et nad on suudavad turu käitumist täpselt ette ennustada ja selle põhjal oma investeeringuid ajastada. Ja omakorda nendest mõnedel veab ja läheb täppi - enamikul ei lähe.
- Kas aktiivselt valitsetud fondidel on igasugune fondi hedgemine keelatud? St ma olen nii aru saanud, et igasugu derivaatide kasutamine pole lubatud? Ehk ainuke hedge on rahas olla:D
Minu teada ei ole derivatiivide kasutamine tururiski maandamiseks otseselt keelatud, aga ma pole uurinud, sest meie fondi tingimused seda ei lubaks. Miks ei luba? See käiks risti vastu meie põhimõttele, et me ei kuluta investorite raha oma fondivalitseja äririskide maandamiseks. Volatiilsuse reguleerimine lühikeses perspektiivis on pigem just risk fondivalitsejale (järsud kõikumised ei näi reklaambrozhüüris head välja), investori jaoks on tähtis pikaajaline tulu.
- Kuidas peaksid intresside tõustes/aktsiate korrektsiooni korral käituma võlakirjadesse panustanud fondid? Vaatan, et võlakirjafondid suurt tootlust ei anna, samas on vara krahhi ajal ka säilinud?
Võlakirjafondid peaksid ostma võlakirju, nagu tingimused ette näevad :-) Praegu on võlakirjade jooksev tootlus tõesti madal - samuti tõsi, et raha üldiselt seal pikas plaanis säilib, miinus fondi valitsemistasu. Ma vist ei saa päris hästi sellest küsimusest aru, kas saaksid palun täpsustada?
Kuna endal on pensionini suhteliselt vähe aega jäänud, siis kavatsen raha hoida võlakirjafondis ja üle viia alles suurema korrektsiooni järel, tänan.
Kui sa plaanid II samba raha kasutama hakata vähem kui 5-10 aasta pärast, tasub tõesti kaaluda võlakirjafondi. Seejuures ära unusta, et võlakirjafondi puhul on eriti oluline hoolega vaadata kulumäära (valitsemistasu pluss varjatud kulud). Kui kulumäär on suurem jooksevtulust, on negatiivne tootlus garanteeritud.
(Eesti odavaimad II samba võlakirjafondid on Tuleva võlakirjafond ja Swedi K1 - need on minu teada umbes sarnase kulumääraga. K1 puhul pead arvestama, et sealt hiljem minema saamiseks maksad 0,05% vara mahust väljumistasuks, see on mõne õlle raha. Tuleval väljumistasu pole.)
- Kas aktiivselt valitsetud fondidel on igasugune fondi hedgemine keelatud? St ma olen nii aru saanud, et igasugu derivaatide kasutamine pole lubatud? Ehk ainuke hedge on rahas olla:D
Minu teada ei ole derivatiivide kasutamine tururiski maandamiseks otseselt keelatud, aga ma pole uurinud, sest meie fondi tingimused seda ei lubaks. Miks ei luba? See käiks risti vastu meie põhimõttele, et me ei kuluta investorite raha oma fondivalitseja äririskide maandamiseks. Volatiilsuse reguleerimine lühikeses perspektiivis on pigem just risk fondivalitsejale (järsud kõikumised ei näi reklaambrozhüüris head välja), investori jaoks on tähtis pikaajaline tulu.
- Kuidas peaksid intresside tõustes/aktsiate korrektsiooni korral käituma võlakirjadesse panustanud fondid? Vaatan, et võlakirjafondid suurt tootlust ei anna, samas on vara krahhi ajal ka säilinud?
Võlakirjafondid peaksid ostma võlakirju, nagu tingimused ette näevad :-) Praegu on võlakirjade jooksev tootlus tõesti madal - samuti tõsi, et raha üldiselt seal pikas plaanis säilib, miinus fondi valitsemistasu. Ma vist ei saa päris hästi sellest küsimusest aru, kas saaksid palun täpsustada?
Kuna endal on pensionini suhteliselt vähe aega jäänud, siis kavatsen raha hoida võlakirjafondis ja üle viia alles suurema korrektsiooni järel, tänan.
Kui sa plaanid II samba raha kasutama hakata vähem kui 5-10 aasta pärast, tasub tõesti kaaluda võlakirjafondi. Seejuures ära unusta, et võlakirjafondi puhul on eriti oluline hoolega vaadata kulumäära (valitsemistasu pluss varjatud kulud). Kui kulumäär on suurem jooksevtulust, on negatiivne tootlus garanteeritud.
(Eesti odavaimad II samba võlakirjafondid on Tuleva võlakirjafond ja Swedi K1 - need on minu teada umbes sarnase kulumääraga. K1 puhul pead arvestama, et sealt hiljem minema saamiseks maksad 0,05% vara mahust väljumistasuks, see on mõne õlle raha. Tuleval väljumistasu pole.)
Vaadates mudelportfelli, siis suur osa on investeeritud läbi BlackRock'i fondide/indeksite. Keegi targematest võiks kommenteerida või selgitada, milline (ja kas üldse) on risk BlackRocki osas? Ma eeldan, et nemad on nö fondi/indeksi valitsejad ja alusvara kuulub ikka investoritele? Kui räägitakse suurtest kriisidest jms tulevikus, siis, kas ja mis võiks kaasneda Tulevasse pensionit koguvatele inimestele sellega, kui näiteks BlackRock pankrotistub?
tonup
Jagan heameelega oma mõtteid, eks sa leiad mind ka Facebooki kaudu.
Jagan heameelega oma mõtteid, eks sa leiad mind ka Facebooki kaudu.
kylakurnaja
Hoopis olulisem on aga hoopis teise samba annuiteetväljamaksete süsteem, mis on oluliselt kallim kui avalikkuses jutuks olnud haldustasud. Kui nüüd Tuleva selle süsteemi ka suudaks ümber pöörata ja võimaldaks kaotada kohustusliku annuiteetmaksete valiku ning annaks võimaluse ka sellest loobuda ning soovi korral võtta kogu summa korraga välja, vot siis ma kaaluks tõsiselt Tulevaga liitumist.
Mina kaaluks neile seejärel "Sajandi teo" auhinna andmist, sest sellise riikliku sunni süsteemi näoga inimeste poole pööramise eest oleks nad selle ära teeninud igaljuhul, poolenisti isegi praegu, kus esimene ülesanne on elegantselt lahendatud
tänan tonup vastuse eest, sain oma arvamusele kinnitust. Omal ajal sai tehtud konservatiivne fond, sest ausaltõeldes ma riikliku ja 2. samba pensioni peale väga ei looda. Krahhi ajal oleks tulnud fondi vahetada, aga kuna summad niikuinii mikroskoopilised, siis oma varade parem haldamine annab kordades suurema tulemuse.
tonup:
"Võlakirjafondid peaksid ostma võlakirju, nagu tingimused ette näevad :-) Praegu on võlakirjade jooksev tootlus tõesti madal - samuti tõsi, et raha üldiselt seal pikas plaanis säilib, miinus fondi valitsemistasu. Ma vist ei saa päris hästi sellest küsimusest aru, kas saaksid palun täpsustada?"
Küsimuse sisu oli, mida ajalooline kogemus näitab võlakirjafondide ja võlakirjade tootluse kohta :
a. intresside tõstmise tsüklis
b. aktsiate suurema korrektsiooni korral
kuna ütled, et praegu on võlakirjade tootlus madal, st ma saan aru, et võlakirjade hinnad on kõrged. Üldise intressitaseme tõusmisel peaksid võlakirjade hinnad seega langema. Saan ma õigesti aru, et kui fond omab hetkel võlakirju, siis inresside tõstmisel võib fond võlakirjade langusest kahju hoopis saada?
Korrektsooni korral peaks raha aktsiatest võlakirjadesse voolama ja nende hinda tõstma?
Hetkel on muidugi turul kõik seosed keskpankade erakordse sekkumisega segi löödud, st tuleviku prognoosimine tõesti keeruline, st madalad inressid võivad püsida kauem kui oodata võib.
tonup:
"Võlakirjafondid peaksid ostma võlakirju, nagu tingimused ette näevad :-) Praegu on võlakirjade jooksev tootlus tõesti madal - samuti tõsi, et raha üldiselt seal pikas plaanis säilib, miinus fondi valitsemistasu. Ma vist ei saa päris hästi sellest küsimusest aru, kas saaksid palun täpsustada?"
Küsimuse sisu oli, mida ajalooline kogemus näitab võlakirjafondide ja võlakirjade tootluse kohta :
a. intresside tõstmise tsüklis
b. aktsiate suurema korrektsiooni korral
kuna ütled, et praegu on võlakirjade tootlus madal, st ma saan aru, et võlakirjade hinnad on kõrged. Üldise intressitaseme tõusmisel peaksid võlakirjade hinnad seega langema. Saan ma õigesti aru, et kui fond omab hetkel võlakirju, siis inresside tõstmisel võib fond võlakirjade langusest kahju hoopis saada?
Korrektsooni korral peaks raha aktsiatest võlakirjadesse voolama ja nende hinda tõstma?
Hetkel on muidugi turul kõik seosed keskpankade erakordse sekkumisega segi löödud, st tuleviku prognoosimine tõesti keeruline, st madalad inressid võivad püsida kauem kui oodata võib.
Olen siiamaani pensionit kogunud LHV XL fondi. 2016 aasta I poolaasta aruanne näitab, et 96,7 miljonist 25,7 on rahas. Minu teada on fondijuht A. Viiseman seda osa suurena hoidnud alates 2011 aastast alates. Arvestades seda, et olen alles 20-midagi ja pensionini on veel tubli 40 aastat minna, siis ei tunne uhkust selle üle et ca. 25% pensionirahast tiksub kuskil LHV kontol, kus see mitte midagi ei teeni. Näen, et jätkan XL fondis kuni turu korrektsioonini.
Otsustasin Tuleva Maailma aktsiate fondi praegu saata ainult sissemakseid, sest investeeritakse kogu raha turgudele ja seda passiivselt.
Turu korrektsioonist on räägitud juba mitu head aastat, ning üks hetk ta kindlasti tuleb. Kui SPY langeb tipust 20% suunan ka allesjäänud XL fondi Tulevasse, et siis olla kogu pensionivaraga investeeritud. Arvan samuti, et passivne indeksisse investeerimine loob suuremat väärtusekasvu pensionifondide turul.
Teadjamatelt foorumigurudelt ootaks ettepanekuid paremaks tegutsemiseks.
Otsustasin Tuleva Maailma aktsiate fondi praegu saata ainult sissemakseid, sest investeeritakse kogu raha turgudele ja seda passiivselt.
Turu korrektsioonist on räägitud juba mitu head aastat, ning üks hetk ta kindlasti tuleb. Kui SPY langeb tipust 20% suunan ka allesjäänud XL fondi Tulevasse, et siis olla kogu pensionivaraga investeeritud. Arvan samuti, et passivne indeksisse investeerimine loob suuremat väärtusekasvu pensionifondide turul.
Teadjamatelt foorumigurudelt ootaks ettepanekuid paremaks tegutsemiseks.
972
/.../kas ja mis võiks kaasneda Tulevasse pensionit koguvatele inimestele sellega, kui näiteks BlackRock pankrotistub?
Blackrocki pankrotistumise puhul on juba natuke suuremaid probleeme, kui see, mis pensionivaradest saab. Näiteks see, kuidas kesklinnas vaenutsevatele hundikarjadele märkamatuks jäädes jalgsi äärelinna logistikakeskustesse toidu ja tikuvargile pääseda ja pärast eluga tagasi jõuda. Või kuidas töötavat jalgratast kõige paremini kaitsta ja mitu inimelu see kaitsmine väärt on.
pahurik
mina ootaks oma pensionivarade kolimisega suurema turukorrektsioonini. ...
Kuna endal on pensionini suhteliselt vähe aega jäänud, siis kavatsen raha hoida võlakirjafondis ja üle viia alles suurema korrektsiooni järel, tänan.
Mina olen hetkel näiteks LHV XL klient, aga kavatsen fondi vahetada küll lähemal ajal, suuremat turukorrektsiooni ära ootamata. Ehk et siit minu küsimus, miks tahad varad üle viia suurema turukorrektsiooni järel, mitte eel? Arvan, et selle loogika selgitamine oleks kasulik paljudele.
Või kavatsed varad viia kohe üle võlakirjafondi (või nad juba on seal?) ning pärast korrektsiooni aktsia/indeksifondi liigutada?
thumbs up, kylakurnaja: turud on üleval ja tõenäosus, et lähiajal mingi korrektsioon tuleb, on küllalt kõrge ning tulevasse liikunud raha ootab tulemust. ja nagu aru saan, siis tonup on seda vägagi hästi teadvustanud ja pelgab seda võimalikku tagasilööki.
thumbs up, viisemann: ma vahetasin swedi K3 2011 aastal lhv L-i vastu ja täna olen olukorras, kus näen, et K3 on pisut paremas olukorras kui L. kuid siiski annan oma punktid viisemannile, sest see, kuidas L vahepealsele volatiilsuele vastu pidas, oli muljetavaldav - K3 oli 2015 aprillis liikunud pea 50% paremini kui L, kuid see rahas istumine, mida praegugi viisemannile ette heidetakse, pole pikas perspektiivis nii suurt negatiivset mõju avaldanud.
thumbs down, süsteem: raske on lhv-le ette heita seda, et nad pole aktiivselt juhitud fondide tasusid sellises süsteemis alla toonud. aga nüüd on kõik muutunud ja ootan väga, et kehv süsteem toob ka aktiivselt juhitud fondide tasud alla. lhv, äkki võtate esimesena teema üles?
last but not least, thumbs up tonup ja tuleva: on räägitud numbritest, kui palju inimesi on tulevasse liikunud, kuid lisaks sellele on väga oluline, et just tänu tuleva initsiatiivile on KÕIGIL pensionikogujatel ka oma teenuspakkuja juures võimalik valida oluliselt madalamate kuludega toode. ja see on tohutult kõva sõna!
et siis… vahetasin pool L-i kogunenud vara lhv indeksisse ning tulevikumaksed suunasin tänuks initsiatiivi eest tulevasse. ei põe lühajaliste liikumiste pärast, sest pensionini veel igavik minna.
thumbs up, viisemann: ma vahetasin swedi K3 2011 aastal lhv L-i vastu ja täna olen olukorras, kus näen, et K3 on pisut paremas olukorras kui L. kuid siiski annan oma punktid viisemannile, sest see, kuidas L vahepealsele volatiilsuele vastu pidas, oli muljetavaldav - K3 oli 2015 aprillis liikunud pea 50% paremini kui L, kuid see rahas istumine, mida praegugi viisemannile ette heidetakse, pole pikas perspektiivis nii suurt negatiivset mõju avaldanud.
thumbs down, süsteem: raske on lhv-le ette heita seda, et nad pole aktiivselt juhitud fondide tasusid sellises süsteemis alla toonud. aga nüüd on kõik muutunud ja ootan väga, et kehv süsteem toob ka aktiivselt juhitud fondide tasud alla. lhv, äkki võtate esimesena teema üles?
last but not least, thumbs up tonup ja tuleva: on räägitud numbritest, kui palju inimesi on tulevasse liikunud, kuid lisaks sellele on väga oluline, et just tänu tuleva initsiatiivile on KÕIGIL pensionikogujatel ka oma teenuspakkuja juures võimalik valida oluliselt madalamate kuludega toode. ja see on tohutult kõva sõna!
et siis… vahetasin pool L-i kogunenud vara lhv indeksisse ning tulevikumaksed suunasin tänuks initsiatiivi eest tulevasse. ei põe lühajaliste liikumiste pärast, sest pensionini veel igavik minna.
Velikijpahurik
mina ootaks oma pensionivarade kolimisega suurema turukorrektsioonini. ...
Kuna endal on pensionini suhteliselt vähe aega jäänud, siis kavatsen raha hoida võlakirjafondis ja üle viia alles suurema korrektsiooni järel, tänan.
Mina olen hetkel näiteks LHV XL klient, aga kavatsen fondi vahetada küll lähemal ajal, suuremat turukorrektsiooni ära ootamata. Ehk et siit minu küsimus, miks tahad varad üle viia suurema turukorrektsiooni järel, mitte eel? Arvan, et selle loogika selgitamine oleks kasulik paljudele.
Või kavatsed varad viia kohe üle võlakirjafondi (või nad juba on seal?) ning pärast korrektsiooni aktsia/indeksifondi liigutada?
jah, hetkel võlakirjades. Peale korrektsiooni seepärast, et eeldatavalt peaks need vähem krahhi puhul sisse saama kui aktsiad. Kuna hetkel on finantsturgudel erakorralised ajad keskpankade tegevuse tõttu, siis esitasingi tonup täpsustavaid küsimusi.
Miks korrektsiooni järel mitte eel?
KUI völakirjades on kaotus suhteliselt väiksem, siis ajalugu näitab et aktsiaturud mingi aja jooksul siiski taastuvad, seega edasine toottlus saab olema juba kogutud kapitalilt korrektsiooni järel suurem taastumisel eeldusel, et völakirjad saavad tunduvalt vähem sisse kui aktsiad.
St. turu tipus ma ei näe mingit põhjust enam fondi vahetama hakata, kui seda pole siiani teinud.
Eks nii mõnigi laseb jalga sealt kust neid 15a kooritud on tasudega...et hilja nüüd peremees tasud alla tuua
Ma ei taha jauramina paista, aga öelge mulle, miks ma peaksin üldse seda teist sammast omama, eeldusel, et mõningane enesedistsipliin siiski on olemas? Fakt, et riik panustab sinna lisaks minu osale ka omalt poolt midagi - kas ei olnud mitte nii, et õnnelikus finaalis kooritakse esimese samba igakuistest numbritest see sissemakstud osa protsentuaalselt taas maha, ehk summa summarum saad sa kokkuvõttes kärbitud esimese pluss teise miinus kõikvõimalike valitsejate ja muude organite poolt vahepealsel ajaperioodil mahalahutatud meelehea miinus kulud, mis on seotud väljamaksetega?
Müüge mulle idee ratsionaalsete põhjendustega maha, kui suudate.
Ehk millised on need põhjused, miks te otsustasite sinna teise sambasse raha matma hakata?
Küsimus ei ole mitte norimisena püstitatud, vaid kuna liitumise avamise kohta on taas kõlakaid, siis mõistlike steitmentide järgi võin ümber kujundada ka oma arvamust. Hetkel on see küll selgelt individualistliku hoiaku poole kreenis.
Müüge mulle idee ratsionaalsete põhjendustega maha, kui suudate.
Ehk millised on need põhjused, miks te otsustasite sinna teise sambasse raha matma hakata?
Küsimus ei ole mitte norimisena püstitatud, vaid kuna liitumise avamise kohta on taas kõlakaid, siis mõistlike steitmentide järgi võin ümber kujundada ka oma arvamust. Hetkel on see küll selgelt individualistliku hoiaku poole kreenis.
ruuki
"Kogumispensioniga liitumine on kohustuslik alates 1983. aastast sündinud inimestele. Makse tasumise õigus ja kohustus tekib inimese 18-aastaseks saamisele järgneva aasta 1. jaanuaril.
Vabatahtlikult oli kogumispensioni süsteemiga võimalik liituda 1942.-1982. aastal sündinud inimestel. 31. oktoober 2010. oli liitumise viimane tähtaeg. Liitumisavalduse esitamisega võeti endale siduv kohustus – kogumispensionist ei saa enam loobuda."
http://www.pensionikeskus.ee/ii-sammas/kogumispension-ehk-ii-sammas/
"Kogumispensioniga liitumine on kohustuslik alates 1983. aastast sündinud inimestele. Makse tasumise õigus ja kohustus tekib inimese 18-aastaseks saamisele järgneva aasta 1. jaanuaril.
Vabatahtlikult oli kogumispensioni süsteemiga võimalik liituda 1942.-1982. aastal sündinud inimestel. 31. oktoober 2010. oli liitumise viimane tähtaeg. Liitumisavalduse esitamisega võeti endale siduv kohustus – kogumispensionist ei saa enam loobuda."
http://www.pensionikeskus.ee/ii-sammas/kogumispension-ehk-ii-sammas/
ruuki
Fakt, et riik panustab sinna lisaks minu osale ka omalt poolt midagi - kas ei olnud mitte nii, et õnnelikus finaalis kooritakse esimese samba igakuistest numbritest see sissemakstud osa protsentuaalselt taas maha, ehk summa summarum saad sa kokkuvõttes kärbitud esimese pluss teise miinus kõikvõimalike valitsejate ja muude organite poolt vahepealsel ajaperioodil mahalahutatud meelehea miinus kulud, mis on seotud väljamaksetega?
Ei. Siin on breakeven, ehk teatud kogumisperioodi pikkusest alates võit II sambast on suurem kui kaotus I sambas. Kahjuks küll see periood on tänaseks reaalselt näidatud tootluse juures osutunud palju pikemaks kui II samba käivitamisel 2002. aastal prognoositi.
Indekseerimise üks alusmõte on ju see, et sa teed seda nagunii pikaajaliselt üritamata turgu lüüa ja just algfaasis on oluline, et osakuid saaks kätte minimaalse rahaga. Võib-olla on see veidi oportunistlik lähenemine, ent "börsikrahh" ehk madalad hinnad võiksid olla kuniks ma pensionit kogun, sest maksimaalne osakuväärtus peaks olema just pensionile jäämise momendil.
Aktiivse ja passiivse pensionifondi võrdluses ei tahaks mitte Tulevat ja LHV'd vastandada, vaid võib-olla mõelda nii, et pensionisüsteem peaks lubama märksa enam otseinvesteeringuid kõrgema riskiga instrumentidesse. Aktiivse fondi puhul selline portfellihaldus võiks olla tolereeritav kõrgemate tasude puhul. Teine äärmus on jällegi Tuleva, mis nö taustal tiksutab passiivselt ning mille eesmärk ei ole aktiivne otseinvesteeringute tegemine, vaid kogu turu riski (ja tootluse) võtmine.
Viisin tulevikumaksed Tulevasse üle ja oleksin seda ka teinud siis kui tuleva oleks grammikene kallim olnud. Tuleva on palju ära teinud, et pensionikogumise mõte ja teostus oleksid senisest süsteemist paremad. Suurem hulk investoreid annaks riigile indikatsiooni, et turul on tõrge olnud ja selle likvideerimise esimene ilming ongi konkreetne rahaga hääletamine. See on olnud huvitav, et välist initsiaatorit oli vaja pensionisüsteemi muutmiseks.
Millegi pärast usun, et suur osa vahetajatest on noored inimesed, kellele järgmine börsikrahh ei ole nii suure kaaluga (eelkõige seetõttu, et raha pensionifondi nagunii liiga palju kogunenud ei ole, samas see on see kontingent, kelle pensionivarade maht 10 aasta pärast on märkimisväärselt kasvanud)
Aktiivse ja passiivse pensionifondi võrdluses ei tahaks mitte Tulevat ja LHV'd vastandada, vaid võib-olla mõelda nii, et pensionisüsteem peaks lubama märksa enam otseinvesteeringuid kõrgema riskiga instrumentidesse. Aktiivse fondi puhul selline portfellihaldus võiks olla tolereeritav kõrgemate tasude puhul. Teine äärmus on jällegi Tuleva, mis nö taustal tiksutab passiivselt ning mille eesmärk ei ole aktiivne otseinvesteeringute tegemine, vaid kogu turu riski (ja tootluse) võtmine.
Viisin tulevikumaksed Tulevasse üle ja oleksin seda ka teinud siis kui tuleva oleks grammikene kallim olnud. Tuleva on palju ära teinud, et pensionikogumise mõte ja teostus oleksid senisest süsteemist paremad. Suurem hulk investoreid annaks riigile indikatsiooni, et turul on tõrge olnud ja selle likvideerimise esimene ilming ongi konkreetne rahaga hääletamine. See on olnud huvitav, et välist initsiaatorit oli vaja pensionisüsteemi muutmiseks.
Millegi pärast usun, et suur osa vahetajatest on noored inimesed, kellele järgmine börsikrahh ei ole nii suure kaaluga (eelkõige seetõttu, et raha pensionifondi nagunii liiga palju kogunenud ei ole, samas see on see kontingent, kelle pensionivarade maht 10 aasta pärast on märkimisväärselt kasvanud)
Minul hetkel 2 sammas LHV-L fondis, kuidas see Tulevaga üleminek toimuks või teostada ? Pensioni jäänud umb 20a
tonup.
Tuleva on tänuväärselt tõstatanud mitmeid olulisi pensioniga seotud teemasid. Olete toonud turule madalate kuludega indeksfondi kui eelduslikult parima varakasvatusvõimega lahenduse.
Minu küsimus – kas olete oma analüüse ja prognoose tehes hinnanud, kuidas mõjub indeksfondide pikaajalisele käekäigule ühe kasvav passiivne investeerimine ?
Viimase aja arenguid jälgides tekib kõhutundest lähtuv kahtlus, et kui ühtedesse ja samadesse aktsiatesse pumbatakse oludest sõltumata raha juurde, ei pruugi paberil nähtuv väärtus enam ühel hetkel tegelikkusele vastata. See kahtlus on mind ka indeksipõhisest sambast seni eemal hoidnud.
Kiire teemakohane guugeldus andis esimeste vastete seas sellise New Yorkeri aastataguse artikli: tasub kaasa muretseda või on praegu oht pigem teoreetiline ?
Küsimus on muidugi kõigile vastamiseks-arvamiseks avatud.
Tuleva on tänuväärselt tõstatanud mitmeid olulisi pensioniga seotud teemasid. Olete toonud turule madalate kuludega indeksfondi kui eelduslikult parima varakasvatusvõimega lahenduse.
Minu küsimus – kas olete oma analüüse ja prognoose tehes hinnanud, kuidas mõjub indeksfondide pikaajalisele käekäigule ühe kasvav passiivne investeerimine ?
Viimase aja arenguid jälgides tekib kõhutundest lähtuv kahtlus, et kui ühtedesse ja samadesse aktsiatesse pumbatakse oludest sõltumata raha juurde, ei pruugi paberil nähtuv väärtus enam ühel hetkel tegelikkusele vastata. See kahtlus on mind ka indeksipõhisest sambast seni eemal hoidnud.
Kiire teemakohane guugeldus andis esimeste vastete seas sellise New Yorkeri aastataguse artikli: tasub kaasa muretseda või on praegu oht pigem teoreetiline ?
Timothy O’Neill, the global co-head of Goldman Sachs’ investment-management division, told me that essentially every new indexed dollar goes to the same places as previous dollars did. This “guarantees that the most valuable company stays the most valuable, and gets more valuable and keeps going up. There’s no valuation or other parameters around that decision,” he said. O’Neill fears that the result will be a “bubble machine”—a winner-take-all system that inflates already large companies, blind to whether they’re actually selling more widgets or generating bigger profits. Such effects already exist today, of course, but the market is able to rely on active investors to counteract them. The fewer active investors there are, however, the harder counteraction will be.
Küsimus on muidugi kõigile vastamiseks-arvamiseks avatud.
Ryan Jack
Mina pigem kardaksin, et väikestel firmadel oleks liiga kerge saada endale indeksfondide raha. Vaadakem kasvõi Tallinna Börsi. Kui mina peaksin sinna indeksfondi tegema, siis ma ei kardaks, et TVE,TAL jne saaksid oma osa rahast, vaid pigem, et pisiettevõtetesse investeeriks. Ehk risk, et lüpstakse indeksfonde sel moel et tuuakse rämps börsidesse on suurem, kui Facebook ja Coca Cola, ma arvan. Aga selles on ka põhjus miks ei sobi teha indeksfond väiketurul, vaid maailma tasandil on parem.
Mina pigem kardaksin, et väikestel firmadel oleks liiga kerge saada endale indeksfondide raha. Vaadakem kasvõi Tallinna Börsi. Kui mina peaksin sinna indeksfondi tegema, siis ma ei kardaks, et TVE,TAL jne saaksid oma osa rahast, vaid pigem, et pisiettevõtetesse investeeriks. Ehk risk, et lüpstakse indeksfonde sel moel et tuuakse rämps börsidesse on suurem, kui Facebook ja Coca Cola, ma arvan. Aga selles on ka põhjus miks ei sobi teha indeksfond väiketurul, vaid maailma tasandil on parem.