Tulevale on mul üks soovitus. Pakkuge info ka vene keeles! Arvata võib, et hästi informeeritud eestlased juba teavad millest siin on jutt, ja annavad oma tuttavatele teada. Aga venekeelses kogukonnas äkki mitte. Tuleva pakub hetkel väga võimsa konkurentsi LHV-le, aga (ma spekuleerin) kui rohkem venekeelseid on Swed/SEB kliente, siis et selles suunas ka maksimaalse konkurentsi pakkuda, siis vaja ka info vene keeles.
Henno Viires
Mind huvitab konkreetne tehniline nüanss, et miks omaosalus on ühe fondis kajastatud 1 investori osalusena ja teises fondis 98 investori osalusena? Summad klapivad omaosalusega (nagu Tõnu ka eespool ütles, siis fondivalitseja ostis 100 000 ja 750 000 eest osakuid), aga mis värk selle investorite arvuga on?
Henno, sain nüüd su küsimusest täpselt aru, et miks numbrid segadust tekitavad. Nimelt on Pensionikeskuse andmed ajaviitega - ehk see 1 + 98 investorit oli seis teisipäeva õhtuks laekunud avaldustest. Praegu kui pensionikeskuse lehte vaatad, siis näed kolmapäeva õhtuga ära registreeritud avaldusi (vastavalt 21+1144). Seetõttu on numbrid, mida meie fondivalitsejana juba reaalajas näeme (ja FB lehel jagame) veidi suuremad kui need, mis Pensionikeskuse lehel.
stefan
Tulevale on mul üks soovitus. Pakkuge info ka vene keeles!
Stefan, aitäh soovituse eest ja teeme kindlasti esimesel võimalusel ka venekeelse lehe, lihtsalt peame olema enne veendunud, et jõuame igapäevaselt kontrollida, et kõik info oleks korrektne ja tõlked poleks kogemata eksitavad. Sellepärast teeme esmajärjekorras inglisekeelse lehe - Tuleva töötajate inglise keele oskus on parem ja loodetavasti aitab see vähemalt osa nendest vene keelt kõnelevatest Eesti inimestest.
Aitäh Kristi, ja aitäh Tulevale, te olete teinud rohkem kasu turumajandusele Eestis kui keegi teine. Ehk 700 000 inimestele kes on süsteemis. Kuni 2016 aastani olid inimesed sunnitud investeerima oma kohustuslik pensioniraha nende tingimuste järgi mis pangad määrasid. Ja pankade vahel konkurents ei toimunud. Siis tuli Tuleva, ja järsku oli konkurents ja turg, ehk turumajandus. Kohe said inimesed hoopis uued tingimused.
Head reedet teile!
Head reedet teile!
Kell 17:45 teavitas Tuleva oma Facebooki lehel, et investorite arv on jõudnud 2500-ni.
Pensionikeskuse lehel ei saa okemasolevaid osakuid vahetada. Kõik laseb ära teha, aga lõpus muutub "Kontrolli ja kinnita" link mitteaktiivseks. Safari brauser, viimane iOS. Kellegi sama probleem või oskab lahendust pakkuda?
Blink
Pensionikeskuse lehel ei saa okemasolevaid osakuid vahetada. Kõik laseb ära teha, aga lõpus muutub "Kontrolli ja kinnita" link mitteaktiivseks. Safari brauser, viimane iOS. Kellegi sama probleem või oskab lahendust pakkuda?
Tere, Blink! Pensionikeskusel on veidi muresid olnud küll - kas oled vaadanud üle, kas oled sihtfondi puhul vajutanud "Kinnita" ning protsendid on õiged, ning kõikidel tingimustel on ka linnukesed ees (nt et tahad infot pensioni kohta)? Lisaks, et su aadress jt kontaktinfo on sisestatud? Kui Pensionikeskusega ikka ei õnnestu, siis kõikide internetipankade kaudu on ka võimalik vahetusavaldust teha (LHV,Swed,SEB) sõltumata sellest, millises fondis sinu raha praegusel hetkel on ja nende abil on üldiselt inimesed saanud kõik ära tehtud.
Fonditasude võrdlus
http://www.pensionikeskus.ee/ii-sammas/fondid/fonditasude-vordlused/
Kas te mäletate veel vaid aasta tagasi vms kui (ma arvan) kõikidel pankadel oli 1% tagasivõtmistasu. Mitte keegi polnud huvitatud ka nende tasudega konkureerima. Nüüd on kõikidel tagasivõtmistasu 0%-0,1%, ja riik ei luba rohkem.
Tänud Tulevale!
Uskumatu kui düsfunktsionaalne süsteem tegelikult oli.
http://www.pensionikeskus.ee/ii-sammas/fondid/fonditasude-vordlused/
Kas te mäletate veel vaid aasta tagasi vms kui (ma arvan) kõikidel pankadel oli 1% tagasivõtmistasu. Mitte keegi polnud huvitatud ka nende tasudega konkureerima. Nüüd on kõikidel tagasivõtmistasu 0%-0,1%, ja riik ei luba rohkem.
Tänud Tulevale!
Uskumatu kui düsfunktsionaalne süsteem tegelikult oli.
Kristi SaareBlink
Pensionikeskuse lehel ei saa okemasolevaid osakuid vahetada. Kõik laseb ära teha, aga lõpus muutub "Kontrolli ja kinnita" link mitteaktiivseks. Safari brauser, viimane iOS. Kellegi sama probleem või oskab lahendust pakkuda?
Tere, Blink! Pensionikeskusel on veidi muresid olnud küll - kas oled vaadanud üle, kas oled sihtfondi puhul vajutanud "Kinnita" ning protsendid on õiged, ning kõikidel tingimustel on ka linnukesed ees (nt et tahad infot pensioni kohta)? Lisaks, et su aadress jt kontaktinfo on sisestatud? Kui Pensionikeskusega ikka ei õnnestu, siis kõikide internetipankade kaudu on ka võimalik vahetusavaldust teha (LHV,Swed,SEB) sõltumata sellest, millises fondis sinu raha praegusel hetkel on ja nende abil on üldiselt inimesed saanud kõik ära tehtud.
Tänud, Kristi. Sain ka olemasoleva portfelli indeksfondi tõstetud. See on muidugi päris halb, et Pensionikeskuses seda teha ei saa tehniliste lahenduste puudumise pärasst. Kogu see pensionifondide järelvalve, depootasud jms on järgmine suurem karu, mida peaks laskma.
Oioioi
2 879 Tuleva investorit
Noh lugupeetud pangad, mida nüüd teha? Üritada veel natuke aega 1,5% (Nordea) tasudega ja loota et rohkem inimesi ei koli? Kindlasti Tuleva investorite arv ei kasva lähipäevadel sama kiiresti, kuna osakud enam kolida ei saa, aga huvitav vaadata ikka.
2 879 Tuleva investorit
Noh lugupeetud pangad, mida nüüd teha? Üritada veel natuke aega 1,5% (Nordea) tasudega ja loota et rohkem inimesi ei koli? Kindlasti Tuleva investorite arv ei kasva lähipäevadel sama kiiresti, kuna osakud enam kolida ei saa, aga huvitav vaadata ikka.
Miks nad peaksid nii väga midagi tegema, kui selle aasta esimeses kvartalis enamus aktiivseid fonde kenasti pildil olid:
http://www.pensionikeskus.ee/statistika/ii-sammas/kogumispensioni-fondide-nav/?date_from=01.01.2017&date_to=01.04.2017&f%5B%5D=73&f%5B%5D=38&f%5B%5D=57&f%5B%5D=56&f%5B%5D=75&f%5B%5D=52&f%5B%5D=74
Esimene tõsine börsilangus lõpetab ka indeksisse investeerijate eufooria, eriti nende jaoks, kes hetkel kogu reservi valdavalt USA aktsiasse ümber suunasid.Ja siis on ilmselt suurim võidumees päris pikaks ajaks taas Viisemann.
http://www.pensionikeskus.ee/statistika/ii-sammas/kogumispensioni-fondide-nav/?date_from=01.01.2017&date_to=01.04.2017&f%5B%5D=73&f%5B%5D=38&f%5B%5D=57&f%5B%5D=56&f%5B%5D=75&f%5B%5D=52&f%5B%5D=74
Esimene tõsine börsilangus lõpetab ka indeksisse investeerijate eufooria, eriti nende jaoks, kes hetkel kogu reservi valdavalt USA aktsiasse ümber suunasid.Ja siis on ilmselt suurim võidumees päris pikaks ajaks taas Viisemann.
See, kas usaldad rohkem Viisemanni või empiirilisel tõestusmaterjalil põhinevad passiivset indeksi järgimist, on strateegiline otsus, mille iga investor peab ise tegema.
Indeksisse investeerijad on üle elanud mitmeid suuri krahhe ja on siiski pika aja vältel teeninud keskmiselt rohkem tulu kui aktiivselt juhitud fondide kliendid. Tulevas oleme valinud strateegia, mille kohta maailmas leidub tõestus, et see on pikas plaanis keskmisele investorile kõige kasulikum olnud. Siin foorumis osalejad teavad, et minevik ei ole tuleviku garantiiks. Siiski usaldame empiirilist tõestusmaterjali ja maailma majandusteadlasi, mitte ennustusi. See ei välista, et 20, 30, või 50 aasta pärast on LHV siiski võidus – võibolla fondijuhil lihtsalt veab või teab ta midagi, mida meie ei tea. See, kes on võidus 1, 3 või 5 aasta pärast, ei oma erilist tähtsust.
Viisemann hoiab juba pikka aega suurt osa investorite varast rahas. Ta tagab sellele osale portfellist negatiivse tootluse, sest kõrget teenustasu võtab LHV ikka ka selle vara eest, mis pole tegelikult investeeritud. See strateegia on jätnud investorid ilma tulust, mida turg on kasvades pakkunud.
Langus tuleb, see on kindel. Aga ärme unusta, et kuigi me kõik teame, et see tuleb, ei tea keegi meist, millal see tuleb. Ilmselt sellepärast tõmbaski Viisemann pidurit mitu aastat liiga vara.
Kui hoiad raha pangaarvel, siis tõesti, turgude langus sind ei mõjuta - samuti välistad võimaluse võita tõusust. Ja vastupidi - kui hoiad raha indeksis, teeb sinu raha kaasa kõik turu liikumised, nii heas kui halvas.
Nüüd, kylakurnajal on õigus, et järgmist tõsist börsilangust saaks Viisemann investorite hirmutamiseks ära kasutada. (Pean Andresest inimesena väga lugu ja usun, et ta eetilistel kaalutlustel ei teeks seda, aga võibolla tema turundustiim ikkagi teeks).
Pensionikogujatele pole kasu sellest, kui “pikaks ajaks on võitjaks taas Viisemann”. Pensionikogujad võidavad siis, kui nende raha saavutab kõige parema võimaliku tootluse selleks hetkeks, kui nad pensionile jäävad. Ei ole maailmas tõestust, et siin annaks positiivseid tulemusi, kui fondijuht tegeleb pikaajalisele tulule keskendumise asemel portfelli volatiilsuse reguleerimisega.
Aga kylakurnaja, stefan ja teised, mul on ka küsimus. Andke soovitusi, kuidas saaks indeksifondide kliente kaitsta selle eest, et nad turu languse ootuses või veel hullem, järel, hakkaksid teadmatusest või konkurentide müügimeeste õhutusel rumalaid liigutusi tegema?
Sest nagu öeldud, igaüks valib aktiivse või passiivse strateegia lähtuvalt sellest, kas ta usub mõne fondijuhi erakordsetesse võimetesse või lähtub pigem statistikast. Kuid iga investeerimisstrateegia töötamise eelduseks on see, et investor on järjekindel ega püüa vahepeal midagi surkida.
Indeksisse investeerijad on üle elanud mitmeid suuri krahhe ja on siiski pika aja vältel teeninud keskmiselt rohkem tulu kui aktiivselt juhitud fondide kliendid. Tulevas oleme valinud strateegia, mille kohta maailmas leidub tõestus, et see on pikas plaanis keskmisele investorile kõige kasulikum olnud. Siin foorumis osalejad teavad, et minevik ei ole tuleviku garantiiks. Siiski usaldame empiirilist tõestusmaterjali ja maailma majandusteadlasi, mitte ennustusi. See ei välista, et 20, 30, või 50 aasta pärast on LHV siiski võidus – võibolla fondijuhil lihtsalt veab või teab ta midagi, mida meie ei tea. See, kes on võidus 1, 3 või 5 aasta pärast, ei oma erilist tähtsust.
Viisemann hoiab juba pikka aega suurt osa investorite varast rahas. Ta tagab sellele osale portfellist negatiivse tootluse, sest kõrget teenustasu võtab LHV ikka ka selle vara eest, mis pole tegelikult investeeritud. See strateegia on jätnud investorid ilma tulust, mida turg on kasvades pakkunud.
Langus tuleb, see on kindel. Aga ärme unusta, et kuigi me kõik teame, et see tuleb, ei tea keegi meist, millal see tuleb. Ilmselt sellepärast tõmbaski Viisemann pidurit mitu aastat liiga vara.
Kui hoiad raha pangaarvel, siis tõesti, turgude langus sind ei mõjuta - samuti välistad võimaluse võita tõusust. Ja vastupidi - kui hoiad raha indeksis, teeb sinu raha kaasa kõik turu liikumised, nii heas kui halvas.
Nüüd, kylakurnajal on õigus, et järgmist tõsist börsilangust saaks Viisemann investorite hirmutamiseks ära kasutada. (Pean Andresest inimesena väga lugu ja usun, et ta eetilistel kaalutlustel ei teeks seda, aga võibolla tema turundustiim ikkagi teeks).
Pensionikogujatele pole kasu sellest, kui “pikaks ajaks on võitjaks taas Viisemann”. Pensionikogujad võidavad siis, kui nende raha saavutab kõige parema võimaliku tootluse selleks hetkeks, kui nad pensionile jäävad. Ei ole maailmas tõestust, et siin annaks positiivseid tulemusi, kui fondijuht tegeleb pikaajalisele tulule keskendumise asemel portfelli volatiilsuse reguleerimisega.
Aga kylakurnaja, stefan ja teised, mul on ka küsimus. Andke soovitusi, kuidas saaks indeksifondide kliente kaitsta selle eest, et nad turu languse ootuses või veel hullem, järel, hakkaksid teadmatusest või konkurentide müügimeeste õhutusel rumalaid liigutusi tegema?
Sest nagu öeldud, igaüks valib aktiivse või passiivse strateegia lähtuvalt sellest, kas ta usub mõne fondijuhi erakordsetesse võimetesse või lähtub pigem statistikast. Kuid iga investeerimisstrateegia töötamise eelduseks on see, et investor on järjekindel ega püüa vahepeal midagi surkida.
tonup
Kõige olulisem on see, et inimesed teavad mis fonditoodet nad ostavad. Ja teie olete väga hästi seletanud mis toodet te müüte. Edasi on igale investorile filosoofiline küsimus mis fondi ta tahab, ja millal.
Kõige olulisem on see, et inimesed teavad mis fonditoodet nad ostavad. Ja teie olete väga hästi seletanud mis toodet te müüte. Edasi on igale investorile filosoofiline küsimus mis fondi ta tahab, ja millal.
Tulevale tuleb au anda, sest tänu neile on tasud ikka oluliselt alla tulnud. Indeksifondide tootlustes pikaajaliselt suuri vahesid ei saa tõenäoliselt olema ja siis hakkab määrama haldustasu, mis on Tuleva plussiks. Miinuseks on hetkel aga see, et oma kampaaniaga nad siiski tekitavad olukorra, kus emotsiooni ja uudsuse najal liiguvad paljud kogu reserviga aktivatesse, mille hinnatase ei ole hetkel mõistlik ning potentsiaalne lähiaastate börsilangus saab olema kordades suurem, kui võidetav haldustasu. Aga eks aeg annab arutust. Hoopis olulisem on aga hoopis teise samba annuiteetväljamaksete süsteem, mis on oluliselt kallim kui avalikkuses jutuks olnud haldustasud. Kui nüüd Tuleva selle süsteemi ka suudaks ümber pöörata ja võimaldaks kaotada kohustusliku annuiteetmaksete valiku ning annaks võimaluse ka sellest loobuda ning soovi korral võtta kogu summa korraga välja, vot siis ma kaaluks tõsiselt Tulevaga liitumist.
Pensionikogujate juurdevool Tulevasse on jätkunud nädalavahetusel
http://www.pensionikeskus.ee/statistika/ii-sammas/kogumispensioni-fondide-vahetus/
Samas, endiselt on "turuosa" vaid mingi 0,5% investorite arvude osas.
http://www.pensionikeskus.ee/statistika/ii-sammas/kogumispensioni-fondide-vahetus/
Samas, endiselt on "turuosa" vaid mingi 0,5% investorite arvude osas.
Rootsi (Eesti teise samba) vastavas pensionisüsteemis on vist mingi 800 fondi. Üks neist on riiklik fond AP7 kuhu satuvad kõik, kes pole muud fondi valinud. Pärast aastakümnete tegutsemist on aina rohkem aru saadud, et kõige parem valik oli mitte midagi valida vaid jääda riikliku fondisse. Selle tootlus on olnud võrreldes teistega hea (ja kulud madalad). Kuna Eestis sellist riikliku alternatiivi pole, siis arvan, et Tuleva saab seda rolli ja aastate jooksul selgub, et see on parim alternatiiv Eestis koos teiste indeksfondidega.
https://www.pensionsmyndigheten.se/forsta-din-pension/valj-och-byt-fonder/ap7-safa-och-statens-ovriga-sparalternativ-for-premiepensionen
https://www.pensionsmyndigheten.se/forsta-din-pension/valj-och-byt-fonder/ap7-safa-och-statens-ovriga-sparalternativ-for-premiepensionen
Ma väga loodan, et valdav osa inimestest ei tulnud meie fondidesse emotsiooni ja uudsuse ajel, vaid ratsionaalsetel kaalutlustel. Tegime selleks viimastel kuudel väga palju tööd, et inimestel oleks selleks vajalikud teadmised.
Kas oleks kasulikum vahetada vana fondi osakud Tuleva osakute vastu korraga või vähehaaval? Seda näitab tõesti aeg. Mina vahetasin korraga. Ma arvan, et see on ka enamikule teistele kõige mõistlikum. Miks?
1. Enamus pensionikogujaid toob vara üle fondidest, mis ka täna on aktsiariskile avatud - nad ei kasvata oma aktsiate osakaalu portfellis nullilt sajale, vaid keskmiselt nii umbes 50lt 73le protsendile. Lisaks on näiteks LHV aktiivsete fondide riskiga komponent taas lähipiirkonna turgudel, mille kohta on karta, et see osa portfellist võib saada krahhiga kõvema kaotuse osaliseks kui maailmaturg keskmiselt. Möödunud krahhi ajal hävisid Eesti aktiivselt juhitud fondid rohkem kui indeks peamiselt just selle pärast, et nad olid siia piirkonda kontsentreeritud.
2. Me võime praegust hinnataset pidada mõistlikuks või mitte – sellel, mida meie arvame, pole erilist tähtsust. Tähtis on see, kas ja kui kaua enamik maailma investoreid teevad otsuseid, mille tulemusel turud edasi tõusevad, ning see, kas ja kui kaua nad seejärel teevad otsuseid, mille tagajärjel turud langevad. St, turu ajastamisega on vana tuntud probleem, et edu saavutamiseks peaksid olema mitte üks, vaid kaks korda järjest kõigist teistest kavalam: aktsiaid müües ja neid tagasi ostes. Võimalik, et optimism jätkub veel mitu aastat ja indeksifondide investorite raha jõuab enne järgmist langust vahvasti kasvada. Samuti on võimalik, et turud hakkavad homme kukkuma. Võimalik, et järgmise langusperioodi tipust põhja jäävad indeksifondid võrreldes Eesti käsitsi juhitud pensionifondidega võitjateks. Ja võimalik, et kaotajateks. Mina ei oska seda ette ennustada ja ma ei tea kedagi, kes oskaks.
3. Suurem osa II samba kliente on tänaseks maksnud sisse napilt veerandi kuni kolmandiku sellest rahast, mis nad elu jooksul pensionifondi paigutavad. Teisisõnu – suurem osa nende pensioniportfellist pole veel täna aktsiates. Kui turg peaks tulevikus kukkuma, saavad nad fondiosakuid odavamalt. Kui tõusma, siis kallimalt. Läheb turgudel hästi või halvasti – madalamad kulud tähendavad kõrgemat pensioni. Näiteks 30-aastasel inimesel maksta elu vältel 1% rohkem teenustasusid, tähendab 5% keskmise aasta-tootluse juures umbes viiendiku võrra suuremat pensioni.
4. Teoreetiliselt võiks ju ka osakute ületoomist automaatselt ajas hajutada – kahjuks internetipangad ega pensionikeskus ei võimalda seada investoril korraldust osakute vahetamiseks vähehaaval aasta või paari jooksul. Hakata seda käsitsi tegema poleks minu meelest mõistlik. Esiteks, inimeste aeg ka maksab (viimased päevad on näidanud, et EVK infosüsteemis võib, aga ei pruugi osakute vahetamine eriti ladusalt minna). Teiseks, iga natukese aja tagant pensioniosakute näppimine seab inimese kanda käitumusliku riski – nähes langusperioodil osaku väärtuse kahanemist, võib inimestel, kellele investeerimise põhitõed päris selged pole, tekkida kiusatus osta kallima fondi osakuid, selle asemel, et tunda rõõmu võimalusest osta nüüd indeksifondi osakuid soodsamalt. (Sellega rikuksime Jack Bogle’i peamist soovitust riski vähendamiseks: don’t peek!)
5. Kokkuvõtteks: Kõige parem oleks olnud, kui oleksime kõik saanud algusest peale koguda pensioni odavas indeksifondis. Siis oleks meil juba täna pensionivara palju rohkem. Selleks, et minema saada kõrgetest teenustasudest ja fondijuhi inimlike eksimuste riski alt, peab pensionikoguja tahes-tahtmata tegema veel ühe aktiivse otsuse: ta peab oma kogunenud osakud vahetama indeksifondi osakute vastu. Mina ei tea ratsionaalseid põhjendusi, miks sellega ootama peaks.
Kas oleks kasulikum vahetada vana fondi osakud Tuleva osakute vastu korraga või vähehaaval? Seda näitab tõesti aeg. Mina vahetasin korraga. Ma arvan, et see on ka enamikule teistele kõige mõistlikum. Miks?
1. Enamus pensionikogujaid toob vara üle fondidest, mis ka täna on aktsiariskile avatud - nad ei kasvata oma aktsiate osakaalu portfellis nullilt sajale, vaid keskmiselt nii umbes 50lt 73le protsendile. Lisaks on näiteks LHV aktiivsete fondide riskiga komponent taas lähipiirkonna turgudel, mille kohta on karta, et see osa portfellist võib saada krahhiga kõvema kaotuse osaliseks kui maailmaturg keskmiselt. Möödunud krahhi ajal hävisid Eesti aktiivselt juhitud fondid rohkem kui indeks peamiselt just selle pärast, et nad olid siia piirkonda kontsentreeritud.
2. Me võime praegust hinnataset pidada mõistlikuks või mitte – sellel, mida meie arvame, pole erilist tähtsust. Tähtis on see, kas ja kui kaua enamik maailma investoreid teevad otsuseid, mille tulemusel turud edasi tõusevad, ning see, kas ja kui kaua nad seejärel teevad otsuseid, mille tagajärjel turud langevad. St, turu ajastamisega on vana tuntud probleem, et edu saavutamiseks peaksid olema mitte üks, vaid kaks korda järjest kõigist teistest kavalam: aktsiaid müües ja neid tagasi ostes. Võimalik, et optimism jätkub veel mitu aastat ja indeksifondide investorite raha jõuab enne järgmist langust vahvasti kasvada. Samuti on võimalik, et turud hakkavad homme kukkuma. Võimalik, et järgmise langusperioodi tipust põhja jäävad indeksifondid võrreldes Eesti käsitsi juhitud pensionifondidega võitjateks. Ja võimalik, et kaotajateks. Mina ei oska seda ette ennustada ja ma ei tea kedagi, kes oskaks.
3. Suurem osa II samba kliente on tänaseks maksnud sisse napilt veerandi kuni kolmandiku sellest rahast, mis nad elu jooksul pensionifondi paigutavad. Teisisõnu – suurem osa nende pensioniportfellist pole veel täna aktsiates. Kui turg peaks tulevikus kukkuma, saavad nad fondiosakuid odavamalt. Kui tõusma, siis kallimalt. Läheb turgudel hästi või halvasti – madalamad kulud tähendavad kõrgemat pensioni. Näiteks 30-aastasel inimesel maksta elu vältel 1% rohkem teenustasusid, tähendab 5% keskmise aasta-tootluse juures umbes viiendiku võrra suuremat pensioni.
4. Teoreetiliselt võiks ju ka osakute ületoomist automaatselt ajas hajutada – kahjuks internetipangad ega pensionikeskus ei võimalda seada investoril korraldust osakute vahetamiseks vähehaaval aasta või paari jooksul. Hakata seda käsitsi tegema poleks minu meelest mõistlik. Esiteks, inimeste aeg ka maksab (viimased päevad on näidanud, et EVK infosüsteemis võib, aga ei pruugi osakute vahetamine eriti ladusalt minna). Teiseks, iga natukese aja tagant pensioniosakute näppimine seab inimese kanda käitumusliku riski – nähes langusperioodil osaku väärtuse kahanemist, võib inimestel, kellele investeerimise põhitõed päris selged pole, tekkida kiusatus osta kallima fondi osakuid, selle asemel, et tunda rõõmu võimalusest osta nüüd indeksifondi osakuid soodsamalt. (Sellega rikuksime Jack Bogle’i peamist soovitust riski vähendamiseks: don’t peek!)
5. Kokkuvõtteks: Kõige parem oleks olnud, kui oleksime kõik saanud algusest peale koguda pensioni odavas indeksifondis. Siis oleks meil juba täna pensionivara palju rohkem. Selleks, et minema saada kõrgetest teenustasudest ja fondijuhi inimlike eksimuste riski alt, peab pensionikoguja tahes-tahtmata tegema veel ühe aktiivse otsuse: ta peab oma kogunenud osakud vahetama indeksifondi osakute vastu. Mina ei tea ratsionaalseid põhjendusi, miks sellega ootama peaks.
Kylakurnaja, olen väljamaksete süsteemi osas absoluutselt nõus.
Tuleva on juba oma seisukoha rahandusministeeriumile öelnud:
Küsisime õiguskantsleri arvamust, kes ütles vastuseks otsesõnu, et väljamaksete paindlikkust tuleb kindlustusfirmade kasumi arvelt parandada.
Tuleva teeb ka edaspidi tööd, et aidata seadusloojatel inimesi kuulda võtta ja piiranguid vähendada. Kes tahab kaasa rääkida ja omalt poolt panustada, et Eesti pensionisüsteem parem saaks, võib tulla liikmeks. Aga teised inimesed võidavad ka.
Tuleva on juba oma seisukoha rahandusministeeriumile öelnud:
Küsisime õiguskantsleri arvamust, kes ütles vastuseks otsesõnu, et väljamaksete paindlikkust tuleb kindlustusfirmade kasumi arvelt parandada.
Tuleva teeb ka edaspidi tööd, et aidata seadusloojatel inimesi kuulda võtta ja piiranguid vähendada. Kes tahab kaasa rääkida ja omalt poolt panustada, et Eesti pensionisüsteem parem saaks, võib tulla liikmeks. Aga teised inimesed võidavad ka.
stefan
AP7 haldustasu on 0,04-0,11%. Umbes 7 miljonit rootslast on fondi sees. Fondi maht on suurusjärgus 100 miljardit EUR.
Ja ma ei saa siis jätta kommenteerimata, et samal ajal kui Rootsi niisiis haldab oma kodanikele aktsiafondi haldustasuga 0,1%, siis Nordea (kus Rootsi riik oli kuni hiljuti suuromanik) pakub Eesti turul pensionifondi haldustasuga 1,47%.
Tuleva roll kui kodanikuinitsiatiiv on selge. Tuleva pakkumine 0,34% on imponeeriv arvestades et alustatakse nullist. 0,34*0=0 ehk loodetavasti toetavad inimesed oma otsustega selle fondi kasvu.
Tuleva roll kui kodanikuinitsiatiiv on selge. Tuleva pakkumine 0,34% on imponeeriv arvestades et alustatakse nullist. 0,34*0=0 ehk loodetavasti toetavad inimesed oma otsustega selle fondi kasvu.
mina ootaks oma pensionivarade kolimisega suurema turukorrektsioonini. Jah, me ei tea, millal see tuleb, aga kunagi ta ikka tuleb. Selline ajastatud kolimine võib tootlust tõsta kordades. Ei ole isegi vahet, kas langus on 30% või 50% ja ei pea täpselt põhju tabama. Samas kui raha on aktiivses fondis, mis on ka suures osas investeeritud, sis vahet ei ole tõesti.
Paar küsimust tonup le:
Kas aktiivselt valitsetud fondidel on igasugune fondi hedgemine keelatud? St ma olen nii aru saanud, et igasugu derivaatide kasutamine pole lubatud? Ehk ainuke hedge on rahas olla:D
Kuidas peaksid intresside tõustes/aktsiate korrektsiooni korral käituma võlakirjadesse panustanud fondid? Vaatan, et võlakirjafondid suurt tootlust ei anna, samas on vara krahhi ajal ka säilinud?
Kuna endal on pensionini suhteliselt vähe aega jäänud, siis kavatsen raha hoida võlakirjafondis ja üle viia alles suurema korrektsiooni järel, tänan.
Paar küsimust tonup le:
Kas aktiivselt valitsetud fondidel on igasugune fondi hedgemine keelatud? St ma olen nii aru saanud, et igasugu derivaatide kasutamine pole lubatud? Ehk ainuke hedge on rahas olla:D
Kuidas peaksid intresside tõustes/aktsiate korrektsiooni korral käituma võlakirjadesse panustanud fondid? Vaatan, et võlakirjafondid suurt tootlust ei anna, samas on vara krahhi ajal ka säilinud?
Kuna endal on pensionini suhteliselt vähe aega jäänud, siis kavatsen raha hoida võlakirjafondis ja üle viia alles suurema korrektsiooni järel, tänan.