Just, õige tähelepanek! Tartu uus katastroofikeskus olla olnud vägagi oodatud!
Et ehitame riigi tervishoiu üles selle peale, et meil on riigis üks spetsialist, kes võib suvalisel ajal olla (või peab olema) suvalises kohas tudengeid juhendamas ja siis saab ta käest küsida?
Selle spetsialisti ressurss saab olema palju paremini kasutatud (ntx 2x rohkem abivajajaid konsulteeritud-aidatud) kui tal oleks oma kabinet ja vastuvõtt ja ta peaks vähem reisima.
Sõjaolukord on eraldi teema - haigete evakueerimiseks sobib ka tavaline haigla.
Samas, kas on mõtet rahuajal piirduda tervishoiuteenuse kvaliteediga, mis vastab pommitamise all oleva linna tervishoiukvaliteedile?
Haigla (hoone) ja haigla (asutus) on esiteks kaks erinevat asja.
Teiseks jääb väga ebaselgeks, mis probleemi Üks Riiklik Suurhaigla lahendama peaks?
Ja mis puudutab reisimise efektiivsust, siis kas see pole nagu veidi tagurlik loogika? Kui 1 arst reisib Tartu->Tallinn, siis see on 4h, pool inimpäeva. Kui ta saab seal teenindada näiteks 5 patsienti, kes muidu oleksid samal päeval Tallinnast Tartusse reisinud, oleks see olnud 20 tundi kulu ehk 2,5 inimpäeva. Ehk et nagu kuidas see arsti reisimine on vähem efektiivne kui kõigi ülejäänud patsientide?
6 Likes
Haiged ei ole pealegi nii kergesti manööverdatavad kui üks terve ja 100% funktsionaalne arst.
Mõne inimese liigutamine arstile on terve produktsioon, mis nõuab vähemalt ühe tööpäeva vähemalt ühelt, kui mitte kahelt inimeselt. Kui see peab toimuma kusagile Eesti teise otsa, siis koos igasuguste ööbimistega võimalik, et mitu päeva, igasugu kuludest ei räägigi üldse.
Hoonetega on riigis üldse mingi eriline teema. Ja see on minu hinnangul läbiv ja ei sõltu üldse erialast või valdkonnat. Ükskõik kuhu me vaatame - kas kultuur (ERM, ERR, Rahvusraamatukogu, Süku) haridus (riigigümnaasiumid, Muba), ametid/ministeeriumid (Tervisekassa, Loodusmaja) või nüüd see PPA “linnak”.
Protsess tundub, et algab sellest, et kui keegi tahab midagi uut, siis kirjeldatakse ära mingid ootused, mis sisult on kasutaja heleroosa unistus sellest, milline uus maja võiks olla. See heleroosa unistus koosneb enda ettekujutusest, aga peaasjalikult pusletükkidest, mis on nähtud mujal maailmas välislähetustes käidud nn. kõige-kõige hoonetest. Kõik see heleroosa unistus raamitakse ära ja kirjutatakse tiitellelehe “nõuded” (lugeda: miinimumnõuded).
Edasi minnakse nende nõuetega riigihankesse või Riigi Kinnisvara juurde ja palutakse nõuetele
vastav asi valmis ehitada. Kui riigihanke tulemused käes, on tavapärane emotsioon üllatus, sest vastupidiselt igasugusele talupojaloogikale tuleb sellele riigiameti tellijale peaaegu ALATI ootamatult, et Nõueteks vormistatud Heleroosa Unistus maksab palju raha. Enamasti vähemalt 1,5x rohkem kui niigi üles paisutatud eelarve lubaks.
Siis minnakse ministeeriumite ja valitsuse juurde raha juurde küsima, tavaliselt kaasates sellesse meedia meedia abil avalikkust ja inimesi kaasa tundma, sest “Nõuetest ei saa järele anda” ja “Muidu poleks uue ehitamisel mõtet” (olete neid lauseid kuulnud, jah?). “Heleroosast Unistusest” on selleks hetkeks saanud “miinimumnõuded”, aga tegelikkuses on asi miinimumist väga kaugel.
Ja siis polegi imestada, et kui kogu sellest saagast tüdinud poliitik lõpuks järele annab (ja/või avalikkuse survel) enda ministeeriumi eelarvesse need miljonid saab ja investeeringute nimekirjale allkirja annab, siis vaatavad kaine mõistusega inimesed seda tsirkust kõrvalt ja mõtlevad, et mille kuradi pärast me ehitame 100 miljoni euroseid lokaalseid kultuurikeskusi või selliseid politseilinnakuid, või miks meie muuseumid on 2x kallimad kui kusagil mujal naaberriikides.
21 Likes
Draax, see postitus on lihtsalt nii hea ja absoluutne tõde, et see tuleks välja printida ja kleepida kõigi nende hoonete ustele…
Kusjuures arst tuleb kolmeks päevaks Tartusse kliinikumi õpetama viimaste kursuste tudengeid, juhendab lõputöid ja tegeleb doktorantidega lisaks neile 8-9 kuud ootel olnud mõnekümnele patsiendile kes omakorda kogunevad üle lõuna eesti Tartusse ainult tema vastuvõtule.
Sul pole vaja nakitseda minu juhtumi kallal, see oli täielik erand ja õnnelik juhus.
Kurrja, oli mõeldud ikka raulirile 
Täpselt nii peabki strateegiline planeerimine algama.
Mis me ikka koonerdame. Ühe Miili Hoone Tallinnasse!!!
Sinna saaks siis KÕIK Asutused kenasti kokku koondada ja Riiklik Hiilgus paistaks ehk enamagi kui 50 versta pääle ära. Kellegi 100m kõrguse kullatud kuju võiks ka hoone tippu püsitada. Ainult et… kelle?
Raulir, ei ole nii et iga probleemi vastus on Bauhaus.
“Eesti haridus on problee—“
“Klaasist aatrium!”
“Aga meil on süste—“
“Ja treppidega fuajee!”
“Kui me analüüsik—“
“Siseõu kus on uisuplats ja väike laululava!!!”
Politseinikud on ilmselgelt ettenägemisvõimega tegelased, selleks ajaks kui see linnak valmis saab, rüüstavad linna robotite gängid ja siis on hea seal linnakus redutada.
Ei ole vastus, ma ütlesin, et analüüsi algus peab niimoodi algama.
Haiglasüsteemi puhul 1,midagi miljonilise elanikkonna puhul mahub kahjuks vaid üks tipphaigla Eestisse.
Kasulik on see ehitada ühte kohta, ilmselt siis pealinna. Põhimõtteliselt võiks see ka Tartus olla. Nagu siin targalt mainiti, siis on ju kasulik patsiente Tallinnast Tartusse vedada, mitte haiglat Tallinnas omada.
Probleemi teine tahk on need viimaseid aastaid kasutuskõlblikud hooned. Ehitame siis nende külge neid kaasaegseid blokke? Ja nii, et anestesioloog on Lasnamäel, ajukirurg Mustamäel ja õdesid veame bussiga Tartust?
Kaitseargument on muidugi igasuguste rahalaristajate jaoks ülim - pumpame aga raha kontrollimatult vanadesse hoonetesse sisse, selle asemel et teha poole raha eest ja korralikult.
Minu arvates oleks lahenduseks siiski uus hoonekompleks, aga seda ei peaks tahtma ühekorraga valmis ehitada, vaid vastavalt vanade hoonete amortiseerumisele.
Hariduses on samuti kinnisvara oluline - näiteks mu vana kool ehitati täielikult ümber riigigümnaasiumiks - ja see vana kool ei olnud sugugi enam õppetööks kohane. Enne ümberehitust oli ta üsna kitsas ja pime, kuna just niimoodi oligi sinna õppepinda juurde ehitatud - avaramaid kohti ehitati vastavalt vajadusele miniklassiruumideks. Nüüd on maja seest jälle avar ja isegi mitme klassi jao kuulajakohaga auditoorium lisati. Ning see ei ole laululava, mida on ka koolidel tegelikult vaja, vaid teadmiste optimaalseks jagamiseks täiesti vajalik asi.
Siseministeeriumi puhul enamus neid argumente ei päde samas üldse. Tegemist ei ole ei haigete ega õpilastega, kellega peab suur hulk töötajaid pikalt tegelema. Samuti pole seal erilist jooksavalt kasutuses olevate teadmiste kontsentratsiooni vajadust.
Selliste objektide nagu politseilinnak või suurhaigla võiks Eestis siiski natuke arvestada ka muid riske, sh. sõjalisi. Üks selline rajatis on päris hea sihtmärk. Eelistada võiks pigem 2-3 hoonet üle Tallinna, mida korraga natuke keerulisem rivist välja lüüa.
Haiglate puhul ei pea kõiki erialasid tooma ühte majja kokku. Tallinnas peaks jätkuma patsiente nii, et arstid ei pea otseselt mitme maja vahet sõeluma. Võib-olla spetsiifilisemate valdkondade puhul võiks kompetentsid ühte kohta koguda.
Minu teada isegi PERH ja Kliinikum päris igas tippkirurgia teemas omavahel ei konkureeri, vaid on valdkonnad ära jaganud, sest Eesti 1,3 miljoni elaniku juures pole mõtet neid tippkompetentse kahes haiglas arendada ja hoida (pole võimalikki, sest mõlemale ei jätku patsiente).
Üldiselt see haigla ja riigihoonete teema kisub natuke offtopicuks, võiks meditsiiniteemasse ümber kolida.
2 Likes
Samal ajal on tipparst “piiratud ressurss”. Iga Tallinn<>Tartu liigutamise asemel saaks ta 5-10 patsienti “koha peal” vastu võtta.
1 Like
Kui “Vabatahlikul Mõttepolitseil” on igav, siis otsib Priitahtlike Mõtepolitseinike Ühendus ise “Probleeme” mida peaks hakkama “lahendama”
Kas ma saan sellest õigesti aru, et varsti kui mingi väljaveninud maikas ja kargopükstes tüüp mind oma hallmetallikdiiselpassatiga teeäärde rammimas on, siis ma ei tohiks eeldada, et tegemist on kibestunud keskealise onu road rage pursatusega, vaid et tegemist on hoopis nädalase koolituse läbinud abipolitseinikuga kes on oma võimu teostamas?
3 Likes
Aga…
Järelevalvajaid on väheee…
Inimestel on Wazeee…
Trahviraha on vajaaa…
Eelarve seis on kibeee…
Mis sa siis hädaga teed.
Tsitaat (mälu järgi): “Paavst määras uue capitano di iusticia ja tegi talle üheselt selgeks, et isegi kui kõik Stramba elanikud otsustavad hommepäev muutuda Issanda Ingliteks ei tohi Strambast laekuv trahvide-maksude-aktsiiside-sunnirahade-lõivude kogusumma jääda alla 6000 eskuudo”
Ma ei ole kunagi sellest abipolitseinike ja mupo õiguste järkjärguslisest laiendamisest hästi aru saanud - miks seda tehakse? kas lihtsam poleks nende erinevate kategooriate loomise ja õiguste seadusesse kirjutamise asemel lihtsalt politseinikke juurde palgata?
Ma saan muidugi aru, et on mingi hulk inimesi, kes jubedalt soovivad ühiskonda vabatahtlikuna tagasi panustada. Mõni looduskaitsjana, mõni kaitseliidus, vabatahtliku päästjana või hulkuvaid kasse-koeri aidates. Mõned, näed, tahavad politseinikud olla, nii et neile on ka vaja väljundit. Ja praegu tundub kangesti, et mingil osal nendest “vabatahtlikest politseinikest” said koolitused või pädevused otsa, mida koguda, nii et jälle laiendati seadust, et vabatahtlikel oleks huvitav.
Kui nii väga tahate politseinikud olla, siis Sisekaitseakadeemia lahtiste uste päev on juba järgmisel neljapäeval. Kolm aastat väljaõpet ja oletegi päris politseinikud. Selleks ei ole vaja kodanike jaoks asja keeruliseks muuta, kes peavad peast teadma ja oskama igas olukorras eristada, kes talle mingisuguse korralduse andis ja kas see on täitmiseks või pelgalt soovituslik.
7 Likes
Lõik sellest viidatud artiklist:
“Muu hulgas saaksid ka teise ja kolmanda astme abipolitseinikud õiguse erandjuhul sundpeatada sõiduk eravärvides autost, kandmata vormiriietust ning ilma politseiametniku kohalolu ja korralduseta.”
Kuidas tavaliikleja peaks vahet tegema, et tegemist on vormiriietust mittekandva abipolitseinikuga mitte suvalise jorsiga? Siiani pole kusagil kehtestatud, et mingil suvajorsil oleks õigus teisi liiklejaid peatada. Kui see tingimus sellisel kujul sinna seadusesse sisse jääb, siis tere tulemast igameheõigus suvalisi autosid peatada, liiklusraev ja anarhia!
8 Likes
Eino loogiline ju, kui eravärvides ja vormiriieuseta, aga peatab auto, siis järelikult on abipolitseinik. Mis siin mõelda? Kõik on loogiline!
7 Likes