Väljend “natuke võrdsemad” pole kohaldatav, tegemist ikka väga ekstreemsete kuritegudega. Su jutt endiselt kõlab ridade vahelt nii, et kuna kuritegevust pole võimalik lõpuni välja juurida, siis pole üldse mõtet kuritegevuse vastu võidelda - ikkagi looduse seadus.
1 Like
Ei, midagi seesugust pole ma kunagi väitnud. Nagu kõiges, ehtib ka siin pareto printsiip. 80/20 reegel. Kuritegevust tuleb OHJES hoida. 20% ressursi panustamisega hoiame kontrolli all 80% kuritegevust. Ülejäänud 20% on paratamatus millega võidelda ei ole mõtet – palju kisa, vähe villu. Law of diminishing returns:
Elementaarne matemaatika
Heaks näiteks on Saaremaa Praamidel olevad R-Kioski iseteenindusputkad. Rkioskitele ja igale mõtlevale siilile on täiesti selge, et sealt varastatakse. Eriti praeguste hindade juures. AGA… on selgelt näha, et keegi on teinud rehkenduse ja leidnud, et mingi “tibina” 3-s vahetuses leti taga istutamine on KALLIM kui natuke vargustest tekitatud lossi sisse võtta. Loogika. Ökonoomika. Matemaatika.
Mõistlik kogus laipu ja vigastatuid on ka odavam kui kogu liikluse täiesti jõhker ärakägistamine, et “nullsurma” või “null-midaiganes” saavutada.
1 Like
Väga oluline tähelepanek! Muide, enne GDPR-i tulekut eksisteeris üks populaarne Eesti muusikute netifoorum Rada7, kus tegutses üks tore tegelane kasutajanimega “*****l” 
Kaks täiesti omavahel mitteseotud tähelepanekut, loomulikult.
Kuritegevuse vastu võitlemine pole nii ühedimensionaalne (raha dimensioon siis), reaalsuses on asi tunduvalt keerulisem. Väga väikesed kulud annavad ülimalt suure võimenduse - üks näide - mitte lasta tekkida oma riiki teatud kogukondadel.
Asjade lihtsustatud ja muudest sotsiaalsetest ning majanduslikest parameetritest eraldi vaatamine on igasuguse jama alus meie ühiskonnas.
2 Likes
R-Kioski iseteenindusputkade moosivarguste võrdlemine riiklike luureorganite korraldatud laps-seksiorjade röövimise, piinamise, müümise ja tapmisega ning sellise võrdluse nimetamine elementaarseks matemaatikaks on elementaarne propaganda. Sellistel organitel pole õigustust, õigust ega mandaati.
raulir - Jebsteinide probleemid tulevad sellest, et KORDA ei ole. Me võime Nõukogude Liitu kiruda ja vanduda, aga KORD oli seal (vähemalt mõnda aega) majas. Kõik “lipakad”, “kergete elukommetega” ja “elukutselised” olid Tšekaa/NKVD/KGB kaastöötajad. Eranditult. Kõigi, eranditult kõigi “kõrgemate punaparunite” kõrvalehüpped, vallatused ja tembutamised (rääkimata fetišitest ja veidrustest) olid “toimikutes” detailselt kirjas. Igaühe kohta oli “kompra”, igaühe kohta oli “toimik”. Kord oli majas!
USA ja Jebsteini juhtumi puhul oli probleem selles, et “toimikud” ja “kompra” olid “vale” ja “kontrollimatu” isiku käes, kes seda oma huvides kasutas. Kõik.
Trump peaks oma “ametkondadele” kurja pilguga otsa vaatama. MILLEGA te, härrased, üleüldse tegelete. Miks need “failid” juba algusest peale teie kapis ei olnud?
WÄT?
Off. Kas sa suudaksid kirjutada nagu kõik teised? Nagu eesti keeles. Ilma Läbivate Suurtähtedega, Sa püüad esineda, nagu vanasti Karum6mm, kes ei esinenud. Kas täidad tühimikku, mis temast jäi. R- täht ringisees. Mõtted on Sul head, aga püüa olla.
Mu kasutajanimi läks ka pekki mingil ajal, aga siin olemas ajast, kui Järvevana maksis 0.17
2 Likes
Politseilinnak - kinnistu avalikku kasutust pole planeeritud?
Hoonekompleks piiratakse rammimis- ja vandalismikindla 2,5 meetri kõrguse piirdega?
Sisetänav, mis pole mõeldud üldiseks kasutuseks ja suletav tõkkepuu- või hüdrauliliste pollaritega?
Käib jutt tõesti Eesti ühest avalikus teenistusest või on tegu Helmandi provintsi uue Camp Bastioni versiooniga?
Muret tekitab, et kui politsei peab selliseid vahendeid vajalikuks oma turvalisuse tagamiseks mida siis vaene kodanik peab tegema - 2,5 meetrist rammimiskindlat aeda oma maja ümber ei taha omavalitsused hästi kooskõlastada, pidavat rikkuma miljööd?
5 Likes
Üks lihtne küsimus selle politseilinnaku kohta: MILLEKS?
GIGAHAIGLA kuhu kõik Eesti inimesed ära mahuvad?
POLITSEILINNAK kus võib korraga kõik eestis elavad inimesed ära menetleda?
Maaniagrandioosa on riigiameteid tabanud?
Reaalsusega enam ametnikel ei ole mingit kokkupuudet?
Sama napakas ettevõtmine nagu Kliimaministeerium, kus proovitakse päikse valgust reguleerida ja sätestada talvist ja suvist välistemperatuuri.
Kolin ära, makske teie neid arveid või minge pankrotti .
8 Likes
Midagi sellist ei ole isegi Msk, fsb, peahoone juures, Lubjankal )))
Olles seal linnas elanud üle 2 a ja sealses siseminni üksuses töötanud, )))) siis see linnaku projekt on ikka tase omaette ))) huvitav on muidugi, kuidas tehakse dp ja saadakse kooskõlastused naaber kinnistute omanikega ))))
2 Likes
See pole nüüd küll otseselt kommentaar PPA linnaku kohta, vaid üldiselt riigimasina arengute pihta – ma ei oska seda tegelikult väga hästi sõnastada, aga tunne on olnud selline juba pikemat aega. See tunne on umbes samasugune nagu old money vs. new money; inimesed, kes tunnevad end jõukuse keskel enesekindlalt, teavad oma väärtust (ja milles see seisneb) versus need, kes suuremat kui 50eurist rahatähte nähes neutrontähe kombel kõige lähema labase brändimärgi suunas graviteeruvad.
Ma mäletan väga hästi esimest korda, kui mul see tunne tekkis, see oli Taavi Rõivase PM aeg, kus ta slow motionis Ämaris hävitaja taustal patseeris. Kohe sellele järgnesid ka eralennukite rendid jne. Eralend on muidu selline asi, millest ma saaks väga hästi aru – meil ongi lihtsalt ülikehvad ühendused ja no äkki ongi mõnikord vaja, milles probleem – aga kõik see kokku mõjus kuidagi banaalselt? See oli ka see aeg, mil viljeleti sõnumit, et Eesti riik on hoopis startup ja oluliseks muutusid välised märgid, omakultuur sattus põlu alla. Selle järelmid on praegu igal pool.
Tõesti, mõnikord on vaja eralennukit. Me teeme ju tähtsat tööd, juhime riiki. Sama tähtsat tööd teeb ka Kliimaministeerium, nemad juhivad tervet kliimat. See on põhimõtteliselt juba nagu planeedi juhtimine. Ilmselgelt on selleks vaja moodsat sajamillist hoonet, me oleme ikka nii äge riik, et me ei tegele mingite karu topistega kuskil Jõgeva hütis. Hakkab tekkima mõte, et eksisteerib mingi sädelev ja kättesaamatu maine, mida saab kujundada välisdelegatsioone uhketesse hoonetesse viies ja Aino fondiga powerpointe tehes. Ja kõik see viibki selleni, et osale avalikust sektorist – neile, kellel on kõige suurem agentsus ehk et otsene võim oma tegevuse ja eelarve üle – hakkab tekkima parima vajadus. Parimad autod, parimad segistid, parimad hooned, parim “kaasaegne roheline linnaruum”. Sest kui nüüd pikalt järgi mõelda, eksole, siis miks me peaks leppima vähema, kui parimaga, kui me siin ennastunustavalt teeme parimat tööd parima riigi juhtimisel, eks?
21 Likes
Seda pilti vaatad siis esimene mulje on, et elame Dubais
1 Like
Vaadake ksvõi neid riigigümnaasiumeid. Viimane selline monument laristamisele rajati Tehnopoli trolli lõpp-peatuse juurde. Teise sellise uhkeldava näitena Saku uus koolihoone.
Ma arvan, et see on üks väheseid kohti, kuhu peaks just raha panema.
Lisaks ma arvan, et ka gigahaigla on hea mõte - Eesti on lihtsalt nii väike, et on mõttekas teatud spetsialistid kõik ühe katuse alla koondada. Selleks olekski hea etapiviisiliselt vastavalt vana taristu amortiseerumisele, viia see osa tervishoiust ühte kohta kokku. Muidu on nagu microserviced ja rabbit neid haldamas ja kõik kokku töötab sama hästi ja odavalt kui SAIS3.
1 Like
Kõigi munade ühte korvi panemine pole kunagi hea idee.
2 Likes
Aga ma saan aru, et seda muret ei ole et see tühjalt seisaks, kuigi on raskesti mõistetav, kuidas on sinna piisavalt õpetajaid leitud.
Kahjuks on sellised asjad nagu loomulikud monopolid.
Eesti jaoks on ka tipptaseme tervishoid selline asi. Lihtsalt ei ole mahtu, inimesi ega ressursse, et seda kvaliteeti säilitades mitmes kohas korraga arendada.
See ei ole tegelikult ka kõigi munade ühte korvi panemine, kuna näiteks võrdlusmoment teiste riikidega ja vajadusel abi teistest riikidest säilib.
Kõigi munade ühte korvi panemine on sageli mõistlik idee, lihtsalt riske tuleb maandada. Mis riskid nende kõigi munadega muidu üldse on Tallinna kõrgema taseme tervishoiu puhul?
Ma näen just riski, et kui munad on eraldi, siis ei õnnestu neist ühtegi kvaliteetselt välja haududa.
1 Like
Kui pead silmas terve eesti mõistes kõrgema taseme terviseteenuse Tallinna koondamist, siis see pole küll mõistlik. Ülikooli kliinikum on teadus- ja õppeasutusena ning ka haiglana nii linnaku kui personali poolest ekstra tase. Just täna oli vaja käia polikliinikus kirurgi konsultatsioonil ja vedas nagu mustlase hobusel, samal ajal oli majas ka tudengeid juhendamas riigi ainus spetsialist kelle juurde oodatakse aegu üsna aasta ligi ja minu arst tõmbas selle möödaminnes 10ks minutiks oma ruumi mind konsulteerima. Tavaolukorras mõeldamatu liigutus. Tasuta, ooteajata ja max pädevusega. Igasugune spetsialistide koondamine ühte keskusse ligipääsetavust vaevalt suurendaks. Võta v sünnitusabi - see, et lapsi vähem sünnib, ei pea tähendama ainult ühte kõrgtasemelist brigaadi eesti peale. V kardioloogiakeskust v spordimeditsiini osakonda.
1 Like
Kas seda peab tõesti praeguses olukorras küsima?
Tuleb mingi katk, sõda või diversiooniakt ja ongi see ainus haigla rivist väljas. Kuhu sa ümber suunad haiged, kuhu isoleerid-evakueerid?
4 Likes