Utreerides ettepanekut hoida asju salajas.
Kindlasti ei peaks olema teel olevate lamavate politseinike ehk “hüppekate” ees hoiatussilte, sest oma asi kui sa ettevaatlik pole ja oma auto raami, põhja, amordid või sillad puruks sõidad. Ja need “hüppekad” peaksid olema kergesti teisaldatavad, et inimesed nende asukohtadega ei harjuks.
Samuti tuleb riigis määrata miljonitesse ulatuv trahv Wazele ja kõikidele muudele kaardirakendustele kui neisse on sisestatud omakäelisi liiklushoiatusi teedel.
Meil on lihtsalt liiga palju töötuid!
Eesti
umbes 200 autot ühe politseiniku kohta
USA umbes 400 autot ühe politseiniku kohtaSuurepärane idee. Linnas peaks hoiatav märk olema vähemalt 150 meetrit enne mõõtmiskohta. See tähendab, et kui tahetakse näiteks kiirust mõõta Liivalaia tänaval Arteri ees, siis peaks hoiatusmärgid maha panema nii Liivalaia tänavale, Lembitu tänavale kui Juhkentali tänavale.
Ainus, kes sellest jamast võidab, on AS Signaal.
UK-s ei ole mobiilsete kaamerate ees märke.
Vana Ema kõlab nagu EKRE esiraamatutsensor “Malle Pärn” – TEMA teadis ka kõige paremini, mida noortel sobib lugeda ja millised sõnad tuleb valge korrektorteibiga kinni kleepida.
Vana Ema teab jälle kõige paremini, et jõrujale ei peaks mitte ennetavalt ütlema, et “ära roni joomase peaga teele” vaid ilmtingimata tuleks jõruja kinni püüda, karmisti trahvida, sõiduk konsfiskeerida ja kõige parem oleks jõruja kuuks kuni kolmeks arestimajja pista.
Sest kindlasti on drakooniline karistamine, absoluutselt igal alal, palju palju tõhusam kui ennetamine.
Ja et oleks veel tõhusam, siis peaks igal sammul ja igal moel jälgima, registreerima ja filmima ja kuulama ja seda kõike kusagile Big Data potti kokku korjama, AI abil analüüsima ja korreleerima.
Karistada võiks juba ennetavalt “kahtlaste asjaolude AI abil kokku profileeritud tõenäosuse maatriksi abil”.
Ja miks mitte ka “kuriteo matkimine” kohe meetmena kasutusele võtta. Näiteks pakume poodide juures tasuta alkoholi degusteerimist ja kohe nurga taga on patrull valmis. Isegi väga väikese, joovet mitte tekitava koguse korral on “lõhnad” võimalik tuvastada, kui kohe alkomeeter nina alla pista.
Ja sinna tänna võiks jätta sularahapakke vedelema. Kaamerate vaatevälja. Poleks teab mis suur koormus riigieelarvele, aga vaata kui palju potentsiaalseid vargaid ja “kiusatusele järele andjaid” saaks ennetavalt pokri pista.
Kas pole mitte nii, Vanaema?
Waze hoiatab suhtkoht õigeaegselt.
Laupäeval enne lõunat piritalt sadama superalkosse sõites aimasin, et kusagil vahepeal võib toimuda puhumise võistlus. Waze pealt nägin alles siis, kui olin juba reidi teel. Oli võimalus üks ristmik enne vasakule pöörata, aga olin veendunud, et seda katab mingi eravärvides masin. Minu ees võistlusel osalenud x5 võeti rajalt maha…
Tagasi tulles nägin ka musta passati ära, kes vilkurite sähvides läks järgi ühele, kelle oli vajadus üks ristmik enne vasakule pöörata…
See viimane kõlas küll päris põnevalt. No kui oletame, et tegemist oli kaine juhiga ja kõik oli korras, siis kas ei võiks juhil tekkida põhjendatud küsimus: “Mis põhjusel te mind peatasite”?
Ma ise jäin seda nähes mõtlema, et kas politsei võib küsida ja kas peaks ka selgitama, et miks just üks ristmiks enne on vaja “vasakule” keerata…
miks ta peaks seda küsima, pigem tuleks selgitaks olukorda, et peatatud autojuhi teekond sai ajutiselt katkestatud, seoses üldise liiklusturvalisuse kontrolliga ning edasi tuleks viisakas vormis paluda ka peatud sõidukijuhil puhuda ning kui kõik korras, siis soovida ‘head reisi!’.
Ei ole ju raketiteadus
ning sorry, kui see protseduur võtab aega 2-3 minutit, siis kas see ajakulu on tõesti väärt päevi kestvaks aga tegelikult ise (välja)mõeldud negatiivseks emotsiooniks?
Kui jah, siis võibolla oleks aeg arsti poole pöörduda või aeg ka tegelikult maha võtta ja veidi rahuneda.
Kui ma õigesti mäletan, siis USAs (vähemalt mõnedes osariikides) on politseil õigus autot peatada ainult juhi liiklusohtliku käitumise korral.
raul, pole mõtet igal võimalikul juhul riiki, kus asjad on nagu on, tuua ülejäänud maailmale mingiks justkui eeskujuks.
Pealegi, ma kirjutasin, et tavalise kiirusekaamera ees on igal pool märk. Vähemalt võiks seda tsiviliseeritud riikide kohta eeldada. Jätaks seekord Gaboni ja Afganistaani mängust välja.
Ja meil, kui juhtivas demokraatias, on selles vallas omakorda piire nihutatud. On hoiatusmärk, on kaamerakast aga toimiv kaamera pesitseb rohkme või vähem roteeruvalt ehk igas kolmandas. Sellist nähtust võiks mõnest vaatenurgast liigitada euroseaduste vene täpsusega täitmise alla või loomulikuks kulumiseks või milleks iganes veel. Efekt on siiski endine ja paljud juhid tõmbavad kiiruse paljalt märki nähes 10-20 ühikut lubatust allapoole.
Ja kui paradigma muutusest rääkida, siis vähemalt kunagi seisis Paldiski maanteel andmekeskuse lähedal kiiruskaameraks värvitud külmakapp. Kahjuks pole riigivõim väärt kodanikualgatusest kinni võtnud ja seni kasutult utiliseeritud oma aja ära elanud külmikuid taaskasutusse võtnud. Seesugust burafooriat võiks vabalt paigaldada iga paari kilomeetri järel ja keskmise kiiruse saaks ilma senist hirmuõhkkonda loomata alla tuua. Lisaks väheneb naelrehvide kulumine ja kindlasti ka keskmine kütusekulu, mis praegusel ajal suhteliselt aktuaalne teema on.
Muidugi peab silt olema. Kuidas siis inimene muidu aru saab, et seadused kehtivad ka siis, kui nende täitmist parasjagu ei kontrollita.
Kas keegi oskab seletada selle sildieelnõu esitajate loogikat. Et tahaks sõita kiiremini kui lubatud, aga seejuures mingeid riske võtmata. Kui nad sõidaksid lubatu piires, ei oleks neil sellest sildist sooja ega külma.
Üldse mingi kummaline esimese maailma probleem, millega tegeleda.
need autod pole korraga söidus… proovi seostust rahva arvuga, vaata mis pilt avaneb…
Kui autojuht on piisavalt purjus siis tõenäoliselt ei märka ta seda kaamerahoiatust. Nii sõelutakse välja need, kes tõepoolest trahvi väärivad.
Valdo Randpere on sellest pikemalt kirjutanud, kuidas 2018 (?) mobiilsete kiiruskaamerate seadustamise eelnõud menetledes käis PPA riigikogu komisjonis rääkimas, et see ei ole trahvide kogumise vahend, vaid ennetav meede ja et alati pannakse märk enne kaameraid.
Seadusesse nii täpselt kirja ei läinud, aga mõned aastad hiljem muutus PPA praktika ilma mingi seaduseelnõuta ja kaamera eest korjati märgid ära ja iga-aastaselt kogutav trahvisumma muudkui kasvab.
Viimaste arengutega, kus tahetakse juba droonidelt automaatse numbrituvastusega trahve tegema hakata, sai osadel rahvasaadikutel lihtsalt mõõt täis ja tuletati meelde, et kuulge, ametnikud, selline ei olnud aastaid tagasi neid kaameraid seadustades tegelik ühiskondlik kokkulepe.
Minu meelest igati loogiline mõttekäik. Rohkem võiks olla riigikogu kontrolli selle üle, et meil ei tekiks ametnike riiki.
Paralleelne näide on see täitmisregister ja sideandmed, milles kõik ametid ringi sobravsd, sest nii on mugav ja kui tuletada meelde, et päris nii ka ei või, siis hakkab mingi jube kiun ja hädaldamine peale.
Hea näide rahakogumisest isikliku tuttava baasil. Pirita teele oli pandud 2 mobiilset kiiruskaamerat 200 m vahega. Loomulikult sai ta mõlemast kaamerast trahvi. Kodanik ei lasnud kõrvu lonti ja vaidlustas ühe trahvi ning see tühistati. Aga paljud ilmselt lihtsalt maksavad tuimalt ära.
Sinusuguste pärast Eestist mendiriik ongi saamas.
Probleem on siin selles, et koos selle konkreetse trahviga ei tühistatud tervet rida teisi samasuguseid trahve ning selline trahviraha korjamine käib sama hoogsalt ja muutumatult edasi. Ja see ongi probleem - väga harva juhtub sellist asja, kus kohtu otsus määrab midagi põhjapanevat.
Need kaamera trahvid on nii väiksed, kui sa just ülikiirusel sisse ei lenda. Pole eriti väärt vaidlusatmist.
Pirita teel on nende kohad kõigile kohalikele nagunii teada ja selles alas kihutab ainult idi00t…
kellele väikesed, kellele mitte. Kuulad raadiot, mõtled oma mõtteid ja iigud liiklusvoos ja siis sähvatus, sõitsid 58 km/h, trahv vist selle eest 35 eurot. Tavalise inimese poole päeva palk. Kas teda selle pärast idioodiks sõimata, ma ei tea.
PS ma olen kogemata Russalka ristil ka mõlemasse kaamerasse a la 55 ga sisse sõitnud, mõtted olid mujal.
