perearstid ja EMO ei tule toime isegi sinna vabatahtlikult oma tervisehädadega tulnud inimeste ravimisega
2 Likes
Mulle tundub, et praktikas on inimese nõusoleku saamine üpris lihtne, kui selle taga on selgelt inimese enda huvidele vastav business case. Inimesed klikivad enda andmete loovutamise päris kiirelt kui nad saavad selle eest midagi kasulikku vastu.
Tervis on lihtsalt selline valdkond, kus enamasti riik paistab olevat murelik lapsevanem, samal ajal kui see osa inimesi, kes peaks muretsema oma tervise pärast, eriti ei hooli seni kuni on liiga hilja.
Teiste sõnadega - business case on raskesti müüdav, sest “korralikum” osa inimestest käib nagunii regulaarselt tervisekontrollis ja ei vaja eraldi monitoorimist ja “mittekorralikum” osa nagunii ei käi ja pole su õpetussõnadest huvitatud. Nõusolekut pigem ei anta, sest sellel nähakse vähe lisandväärtust.
1 Like
Sellel on väga reaalne väärtus ja business case ja selle kokkuvõtlik nimetus on “insurance premium” (vt ka “tervisekindlustus ainult pulsikellaga”), ja siis mõtle sellele, kui need ideed hakkavad avalikku sektorisse lekkima – no näiteks mõne “suuremahulise projekti raames, mis hoiab riigile miljoneid kokku, mille eest saab preemiaid maksta”. Siin võiks ju isegi AI tööle panna, kes siis inimese elukaart prognoosib mitte sündmuspõhiselt, vaid loetud andmete põhiselt… ja lisaks lahendaks see ära veel kodukontori probleemi kah boonusena, sest personaalmeditsiiniseadmed näitavad kohe ära, kas istud või lamad või hoopis seilad rõõmsalt Tallinna lahel, läpakas süles… tööpõld on lõputu, Draax…
2 Likes
Keegi juuras pädev oskab võibolla kommenteerida, kas põhjuseks, miks tahetakse RAB-i hirmsasti Politseist eraldi hoida ja miks kriminaalmenetluse normid ja nõuded RAB-i seisukohast lausnuhkimistegevuse jaoks mittekuidagi ei kõlba, võiks olla asjaolu, et kriminaalõiguses tuleks järgida süütuse presumptsiooni, seevastu tsiviilõiguses süütuse presumptsiooni järgima justkui ei pea? Teisisõnu, kas võib olla nõnda, et alltoodud eelnõu seadusena jõustudes saab tsiviilõiguse raames “piiramatult kalastada” ilma süütuse presumptsioonita, sh. seda “kalastamist” tehisaru(tuse)ga automatiseerida ning kui tundub et miskit “vist näkkas”, saab alati kriminaalmenetluse algatada ning täpsemalt ja Kafkalikumalt edasi uurida, kas tegelt ka oli alust kriminaalasjaks või mitte? Isegi kui selgub, et tegelikult polnud alust, siis kuna “kalastamine” toimus väljaspool kriminaalõigust, oleme edukalt maskeerinud kriminaalmenetluse esimese faasi formaalsuse abil näiliselt tsiviilõiguslikuks toiminguks ja muutnud süütuse presumptsiooni ning pangasaladuse sisututeks sõnakõlksudeks? Lausnuhkimine maagiliselt JOKK? “Lisaväärtusena” asetatakse kogu elanikkonnale süütuse tõendamise koormus, selleasemel et panna RAB-ile süü tõendamise koormust, st. iga luubi alla sattunud inimene peab ise tõendama, et ta pole kaamel, vältimaks enda suhtes tõsisemaid edasisi õiguste riiveid ja piiranguid - see annab võimaluse kasutada menetlust peamise karistusena, kas ei? Kui nii, siis jõudu tööle, seltsimehed - rahvavaenlaste äratühistamise viisaastakuplaan ootab eesrindlike lüpsjate ja kirglike kalastajate karvaseid rakkus kämblaid! Eelnõu kirjeldus:
7 Likes
Ot, kuidas meil nüüd oli selle viimase Pealtnägija ja 40 milkuga??? Leedukad askeldavad, aga meie? Küsime vana secondhand rondi ostjalt, kust 10 tonna said?
4 Likes
Juura poole jätan kõrvale, aga meenutame, ei selle mõne aasta taguse rahapesu skandaali ajal vaadati ringi, et kes siis peaks riigis selle kontrolli eest vastutama. Avastati, et PPAs on üks väike osakond, kes nagu justkui midagi teeb, aga raha, ressursse ja tähelepanu pannakse sinna siis kui politsei ja piirivalvetööst reede pärastlõunal natuke aega üle jääb.
Siis leitigi, et peaks olema eraldi asutus, ja parem juba Rahandusministeeriumi juurde, sest et raha ju.
1 Like
Täna küsime seda kasutatud auto ostjalt, kuid arenguruumi absurdi suunas on - nimelt pole kuulda olnud, et keegi kavatseks seda sissetuleku tõendamise 10-tonni-aastas-piiri inflatsiooni akumuleerudes kunagi tulevikus üldse tõsta… mis tähendab ühel ilusal päeval seda, et RAB hakkab uurima, kust sa kiluvõileiva ostmiseks 10 tonna said, bursui? 
1 Like
See post tuletas meelde, uute LS täienduste valguses, et murutraktorit võid nüüd “küla vahel” või ühelt lapilt teisele vedada AINULT TREILA PEAL… avalikule teele sellega minna ei tohi.
Variant 2 - võtad arvele, ülevaatus, kindlustus, värgid-särgid, kõik “nagu päris”. Ja muidugi peab mingi juhtimisõigust tõendav paber ka olemas olema.
Seega, nagu mu kolleegil, kellel on “külaselts” ja “külaplats” mida läbib avalik tee. Ühelt poolelt teisele sõita ei tohi, ainult “käe kõrval lükata” tohib.
Meil, Eesti Vabariigis, on, jumal tänatud KORD majas… mitte nagu siin mingite Italjaanode maal… Riik elab (reg. tasu, riigilõiv, ülevaatus. Kindlustus elab ja maksab makse…)
Suisa parasiidiaiake. Hea, et meie Ametnikud on nii hoolikad ja kõik regimata murutraktoritega mööda avalikke teid kimavad potentsiaalsed liiklusmõrvarid on proaktiivselt ellllimineerinud.
P.S. Ühtlasi ootan pikisilmi, millal tuleb robotmuruniidukite ja robottolmuimejate kohustuslik sund-liikluskindlustuse nõue, sest mine tea, millal mõni robot tarkvarevea tõttu avalikule teele eksib ja kahju põhjustab.
Ma vaatan oma kodu aknast, et omniva palgaline töötaja sõidab oma elektriliikuriga avalikul tänaval minu postkasti juurde ja topib sinna mingeid pabereid. Mulle adresseeritud tiguposti seal muidugi pole, kuid hüva, ma olen harjunud sellega, ma võin need ise postkastist prügikasti tõsta .Sel liikuril pole uksi, kuid suurema vihma eest ilmselt ikka kaitseb.
Ei ole uurinud kas ja kuidas see Eesti seadustega sobitub, kuid riigi-“virma” värk - ju nemad siis võivad
Samas kahju sellest, et omniva on oma e-poega targaks saanud. Veeranduntsist kuldmünti 999,9 prooviga müüvad hinnaga 1250 eurot.
Ei saa enam nii äri teha, et ostad neilt mündi, sõidad Tavidi kontorisse, müüd maha ja kasum tuleb. Kunagi sai …
1 Like
Uus droonide lennutamise regulatsioon on ka “huvitav”…
"Bigbanki üks omanik Parvel Pruunsild esitas telekommunikatsiooniettevõtte Telia vastu hagi ning nõuab nüüd sideandmete ebaseadusliku kogumise ja nende kaitsepolitseile edastamise lõpetamist.
Lisaks soovib Pruunsild Telialt miljon eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks."
7 Likes
Lisame siia ka Carri Ginteri postituse:
Tele2 Sverige kustutas need andmed ära ja kaitses oma klientide põhiõigusi Euroopa Kohtuni välja. Ei saa aru, mis takistab sama tegemast Eestis.
9 Likes
Hirmus totalitorism. “Valitsus otsustas toetada seadusemuudatust, mille kohaselt peab mobiilse kiiruskaamera ees olema hoiatusmärk.” https://www.err.ee/1609985481/kiiruskaamera-eest-margiga-hoiatamine-tekitab-vaidlusi
Ikka täiesti segi on mindud peast. Et kui soovitakse kontrollide juhtide alkoholijoovet, siis peab ka 5 km enne hoiatussildi välja panema, et joodikud saaks kõrvalteele keerata? Hirmus muretsemine käib, et kurjategijad saaks ikka kurja teha ja Jumala eest, keegi nende õigusi ei kahjustaks. Täiesti segased.
4 Likes
Rohkem nagu filosoofiline küsimus, et kas liiklusjärelevalve eesmärk on absoluutne kontroll ja trahvimine või üldiselt minimaalse ohutuse tagamine.
Argumente võib leida mõlemale poolele, aga kui vaadata, kuhu ja kui kiiresti tehnoloogia areneb, siis sellist riiki ka nagu päris ei tahaks, kus iga ristmiku kohal on droonid ja punase tulega üle tänava minnes leitakse näotuvastusega su nimi ja trahviteade tuleb postkasti.
4 Likes
Noo, tavalise kiiruskaamera ees on samuti märk. Igal pool maailmas.
Pigem on põõsas istumine ja sealjuures trahvide treimine selline hall ala.
3 Likes
Utreerides ettepanekut hoida asju salajas.
Kindlasti ei peaks olema teel olevate lamavate politseinike ehk “hüppekate” ees hoiatussilte, sest oma asi kui sa ettevaatlik pole ja oma auto raami, põhja, amordid või sillad puruks sõidad. Ja need “hüppekad” peaksid olema kergesti teisaldatavad, et inimesed nende asukohtadega ei harjuks.
Samuti tuleb riigis määrata miljonitesse ulatuv trahv Wazele ja kõikidele muudele kaardirakendustele kui neisse on sisestatud omakäelisi liiklushoiatusi teedel.
4 Likes
Meil on lihtsalt liiga palju töötuid!
Suhtarv: autod vs politsei
Eesti
- ~800 000 autot / ~4000 politseinikku
umbes 200 autot ühe politseiniku kohta
USA
- ~280 miljonit autot / ~700 000 politseinikku
umbes 400 autot ühe politseiniku kohta
1 Like
Suurepärane idee. Linnas peaks hoiatav märk olema vähemalt 150 meetrit enne mõõtmiskohta. See tähendab, et kui tahetakse näiteks kiirust mõõta Liivalaia tänaval Arteri ees, siis peaks hoiatusmärgid maha panema nii Liivalaia tänavale, Lembitu tänavale kui Juhkentali tänavale.
Ainus, kes sellest jamast võidab, on AS Signaal.
2 Likes
UK-s ei ole mobiilsete kaamerate ees märke.
Vana Ema kõlab nagu EKRE esiraamatutsensor “Malle Pärn” – TEMA teadis ka kõige paremini, mida noortel sobib lugeda ja millised sõnad tuleb valge korrektorteibiga kinni kleepida.
Vana Ema teab jälle kõige paremini, et jõrujale ei peaks mitte ennetavalt ütlema, et “ära roni joomase peaga teele” vaid ilmtingimata tuleks jõruja kinni püüda, karmisti trahvida, sõiduk konsfiskeerida ja kõige parem oleks jõruja kuuks kuni kolmeks arestimajja pista.
Sest kindlasti on drakooniline karistamine, absoluutselt igal alal, palju palju tõhusam kui ennetamine.
Ja et oleks veel tõhusam, siis peaks igal sammul ja igal moel jälgima, registreerima ja filmima ja kuulama ja seda kõike kusagile Big Data potti kokku korjama, AI abil analüüsima ja korreleerima.
Karistada võiks juba ennetavalt “kahtlaste asjaolude AI abil kokku profileeritud tõenäosuse maatriksi abil”.
Ja miks mitte ka “kuriteo matkimine” kohe meetmena kasutusele võtta. Näiteks pakume poodide juures tasuta alkoholi degusteerimist ja kohe nurga taga on patrull valmis. Isegi väga väikese, joovet mitte tekitava koguse korral on “lõhnad” võimalik tuvastada, kui kohe alkomeeter nina alla pista.
Ja sinna tänna võiks jätta sularahapakke vedelema. Kaamerate vaatevälja. Poleks teab mis suur koormus riigieelarvele, aga vaata kui palju potentsiaalseid vargaid ja “kiusatusele järele andjaid” saaks ennetavalt pokri pista.
Kas pole mitte nii, Vanaema?
1 Like