Ära’nd närvi mine - see oli sõbraliku aasimisena mõeldud. 
no nii, peaaegu
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120430677/eesti-elektrisusteemi-tabas-hirmuaratav-hetk-uhe-hetkega-kadus-vorgust-nelja-auvere-jagu-elektrit
Ega enamus asjadega siin elus on nii, et ennem tuleb hoiatus, kui kogu võrk on maas, siis see Utilitase elektrijaam toidab katlamaju ja pumpasid?
1 Like
Eks sotsialistid ja peast sellised tahavad ikka sulle ette määrata mis hinnaga su auto võib olla, kui kaugele autoga tööle sõita tohid (kui üldse), kui palju võid kuus wc paberi peale kulutada ja muud nipet näpet. See et vabas ühiskonnas on igal inimesel vabadus otsustada kuhu nad oma teenitud raha kulutuvad on neile arusaamatu konstruktsioon.
5 Likes
mul oli väga väike esiotsa kõks, pauk tuli esimesse nurka. Maksumus 14k
1 Like
Ma tõesti ei mäleta, mis see toonane makse aastas oli, aga katuse vahetus (oli paar aastat vana) oli kallis. Või kui tuua tänapäeva - väike veeavarii korteris, kahjustuse sai alumine naaber, hinnalipik 400 raha, vastutuskindlustus 23 raha aastas
ag omavastutus?
Kindlustus on imho kalkuleeritav mitte ainult kahju, vaid ka meelerahu põhjal. Ma olen üsna agar kindlustustoodete tarbija ning mõnel puhul on see vältimatu (nt jahil peab olema vastutuskindlustus enamikes sadamates kuni 10miljoni peale), aga mõnel puhul ka lihtsalt meelerahu- ja mugavustoode — et kui midagi juhtub, siis lihtsalt kõne kahjukäsitlusse ja kõik veereb omasoodu ilma et peaksid oma aega või energiat panustama.
9 Likes
Kodukindlustus on maksumusega 10-20€. Kui tekib tulekahju (nagu mu ämmal-äial juhtus), siis kadu on sadades tuhandetes. Elementaarne riskihindamine ütleb, et kui 10€ väljaminek tagab rahuliku ööune, siis pole mõtet kooner olla
7 Likes
Riigil on vaja “ehitada kodanikega tänasest teistsuguseid suhteid”? Kodanikel äkki pole vajadust ega soovi ehitada “tänasest teistsuguseid suhteid” riigiga? Kas riik kodanikelt mandaati küsis politrukkide ajakirjandusse installeerimiseks? Keegi on jälle seeni söönud:
3 Likes
Eks see riik ja kodanikud saavad järjest erinevateks asjadeks.
Teinekord on päris õudne kuulata äripäeva raadiost mingeid saatekülalisi kes õhinal riigist minavormis räägivad.
6 Likes
Henrikust pean ma väga lugu, aga see siin on süsteemne probleem, mis väljendub tegelikult juba selles, et AKI õpetab ajakirjanikke ja PR-inimesi ühel õppekaval (mille siinkirjutaja on ka lõpetanud).
See ei ole muidugi mingi Eestile eksklusiivne probleem, aga tekitab sellegipoolest olukorra, kus omavahel diametraalselt oponeerivaid huvisid teenindab sageli üks ja seesama inimene. Tekib arusaam, et pr-inimese ja ajakirjaniku vahel on mingi venni diagramm ja vähegi paremad ja karismaatilisemad populeerivad selle keskmise siilu koheselt.
Endine ajakirjanik on muidugi täiesti võitmatu PR-inimene — tal on lisaks vahedale sulele ka intiimsed teadmised toimetustest, tema sõbrad on ajakirjanikud, ta teab asju, mida PR inimesed ei tea. Aga PR-il on raha väga palju, kordades rohkem, kui ajakirjanikel, ja esimene reaktsioon ongi see et “whoaaa”. See on ka põhjus, miks mõned suured maitsvaid pelmeene ja nuudleid tootvad Aasia riigid väga edukalt suudavad neid ajakirjanike propagandatrippe teha.
Kuna ma olen ka päris palju näinud ja ka teinud seda “riigi suhtlust inimesega” asja, siis ma julgen öelda, et igal ajahetkel peaks riik seda kärpima, noh nii profülaktiliselt. Kogu aeg tulekski mõelda, et kuidas me saaks omada vähem kanaleid ja saata vähem sõnumeid ja lihtsalt rääkida vähem. Ma ei ilgu, see on päriselt nii. Esiteks on riigilt piiramatult vahendeid ja kui see armaada PR inimesi (eriti endiseid ajakirjanikke!) sellest aru saab, siis tekib lihtsalt infolaviin. See pole pahatahtlik, see on lihtsalt faktiline tagajärg. Toodetakse tohutul hulgal kampaaniaid, infomaterjale, tekste, veebe, portaale, onepagereid, valgeid raamatuid jnejnejenejnejne. Siis tehakse hästi palju igasugu strateegiadokumente, arengukavu, sõnumistrateegiaid jne. Aga kodanik tahab kahte asja:
- oma elu segamatult elada 2) teada lihtsalt ja täpselt kui ta peab raha saama või maksma.
Tahab ausat, siirast ja ametlikku infovahetust. Et see oleks inimlik. Kantseliidist ei ole kasu mitte kellelgi, inimesed lihtsalt lõpetavad riigiinfo usaldamise.
Aga riik ajakirjanikke koolitamas? Siis ma juba küsiks, et mis riik ja miks just see ja millised riigid ja valitsused on lubatud koolitajate nimekirjas.
7 Likes
Väga õige jutt! Isegi mu enda õde ütleb, et kui ta omavahel mingit nügimise juttu hakkab ajama, siis tuleb tal karistuseks 20 kätekõverdust teha. Moitvatsiooni on. Ja ta on heas vormis ka, muidugi… 