Kapo on julgeoleku kontrolli teostamiseks konto väljavõtele ligipääsu omanud ilmselt kogu oma tegevuse algusest alates. Seda, et nad on neid pangast küsinud selle kohta saad alles siis teada, kui sa neil kabinetis vestlusel istud.
Kusagilt mujalt sa ei näe ega saa teada, et nad on sinu pangakontole pilgu peale visanud.
Julgeolekukontroll on hoopis teine teema.
Julgeolekukontrolli ei tee kapo ka niisama. Selle aluseks on inimese enda allkirjastatud avaldus ja kuigi see sõnaselgelt vist ei loetle üles, et mh. vaadatakse ka pangakonto väljavõtet, siis põhimõtteliselt annad sa selle allkirjaga avaldusel julgeolekuasutusele volituse uurida nii sügavalt ja põhjalikult kui nad saavad, ja jälgede jätmine polegi otseselt vajalik.
Siin me Täitmisregistri puhul räägime ikkagi olukorrast kus inimene ise ühtegi avaldust ei tee ja asutus omal initsiatiivil küsib andmeid.
3 Likes
Ei vasta tõele. Sa annad allkirja enne. Siis kui taotluse teed. “Annan loa sooritada taustauuringuid tööandjale ja KaPole ka. pangaväljavõtted ja see ja teine ja kolmas” .
Mälu järgi tsiteerin. Aga see on erijuht, kus sinu pihta on vaja teha julgeolekukontroll ja sa annad neile selleks volituse.
Õige küll. Samas võiks ikkagi mingi märge maha jääda, et millal täpselt ja milliseid andmeid üle vaatas või kellele helistati või vesteldi. Kasvõi ajaloolise tõe huvides… Samas pole väga erilist vahet ka. Ma pole nii põnev tegelane.
2 Likes
See on elementaarne, et kogu tegevus tundlike andmetega logitakse, kes, miks ja millal. Tegelikult väärib see tegeleane või tegelased, kes selliste päringute tegemise õigused andsid ilma seadusliku aluseta, kriminaalmenetlust. Aga no Repsi piinata on ju palju lihtsam.
3 Likes
selge, et kapo ja muud julgeoleku onud on juba aegade algusest saanud, kas enda või sitemal juhul mõne enda majavälise sõbra huvi pärast iga suvalise jope profiilile pilgu peale visata ja nende ees oled sa nagunii alasti, alates enda seewaldi toimikust, kuni selleni mitut aylo aktsiat sa esindajakontol omad. aga ülejäänud riigiasutuste isikukohastest päringutest peaks igaljuhul kas sind teavitatama, või kui see ei ole menetluse asjus mõistlik, siis sellest süsteemidesse mingi selge märk (kes, millal, misasjus) maha jääma. muidu võib juhtuda, et sind menetletakse nagu kafka protsessis või ootad oma saatust nagu cincinnatus nabokovi kutses tapalavale, sellest, milles süüdi oled, sittagi aru saamata … “ärge tormake, oodake pisut. teile tullakse järele” 
Kui Eesti.ee-sse sisse logida, siis seal on tegelikult selline rakendus nagu Andmejälgija, kust näed enda kohta riigiasutuste ja infosüsteemide tehtud päringuid, mõnikord koos selgitusega ka.
Andmejälgija pole täielik ja täiuslik, minu teada seal päris kõiki andmekogusid ei ole (kuigi on suuremad ja olulisemad).
Teiseks on selles väljavõttes üksjagu müra, sest seal ei kajastu ainult ametnike initsieeritud päringud, vaid ka need, mis sa justkui oled ise enda kohta teinud.
Näiteks kui lähed KOVi infosüsteemi lasteaiakohta taotlema, siis paistab andmejälgijas, et KOVi infosüsteem tegi päringu vastu rahvastikuregistrit. Tegelikult tuli päring sinu enda poolt selleks, et sinu laste andmed sinna infosüsteemi kuvada; ühegi ametniku käsi siin mängus ei olnud, kuigi pealiskaudsel vaatlusel võib tunduda, et KOVi ametnik vaatas su laste andmeid.
Selle müra pärast (ja kuna infosüsteemide omavahelist sellist suhtlust on päris palju) ei pruugi ebaseaduslikud päringud, mis kodanikus küsimusi tekitaksid, liiga lihtsalt silma jääda.
2 Likes
Seal ei ole pangakontodes sobrajate logi.
Kindlasti ei ole. Seal on riiklike infosüsteemide logi ja nagu ma ütlesin, kogu digimaailm pole kindlasti sinna kuvatud. Lisaks on pangakontode logi nagunii pankade juures ja neid sinna ei peegeldata.
Seda võiks tegelikult pankadelt küsida, et miks nad internetipanka ei tekita võimalust vaadata, kes riigiasutustest su kontoseisuga tutvunud on ja missugusel õiguslikul alusel. Nii tekiks kodanikul vähemalt ülevaade ja saaks siis asutustelt (kui vaja siis AKI või õiguskantsleri toel) selgitust nõuda, mida tegemas käidi.
3 Likes
Tsiteerime veel kord Leppa, kuidas Swedbank meie andmed riigile üle andis: “Siis jõudsime kõik järeldusele, selliste paberite saatmine üksteisele ei ole ju mõistlik ja riik ehitas e-süsteemi ja pani kohustuse pankadele, et me peame tagama ligipääsu elektrooniliselt. Sealt edasi on riik seda kasutanud, ja kas ja kui palju neid päringuid tehakse - mul selline statistika puudub,”
Üheselt on selge, et taoline süsteem on üles ehitatud õiguslikult valesti, vastuolus põhiseadusega ning rakendatud praktikasse kõige hullemal võimalikul moel, vigu võimendades.
Need ametnikud ja ka pnkurid kes sellise süsteemi lasid üles ehitada peaksid küll kriminaaluurimise all olema. Õiguskantsleril puudub igasugune põhjus öelda, et kõik on heas usus tehtud ja pole vaja süüdlasi otsida.
https://www.err.ee/1609737486/advokaat-vahur-kivistik-kas-swedbank-ja-selle-juht-on-ikka-usaldusvaarsed
4 Likes
Vahva idee. Isenesest ei ole ju ühtegi seadust, mis KEELAKS pangal sellist infot kliendile avaldada. Meil ei ole USA kus vahepeal seda kurikuulsat “isegi selle fakti avaldamine, et “mehed mustas” teil ukse taga käisid on kriminaalkuritegu” meetodit rakendati.
2 Likes
Ma olen itialal loll nagu laudauks, aga IP-aadressid on ju iga riigiasutuse arvutil. Tolle järgi peaks ju midagi leidma, kes kuna mida nuhkis. Vahet pole, mis võrgus mingi masin asetseb.
“Mehed mustas” (st. Kapo või Välisluureameti) päringuid ei pea ju näitama, aga maksuameti või mõne kohtutäituri sobramist ma ei näe ühtegi põhjust varjata.
4 Likes
Kuidas MTA/KGB tavakodanikke survestab.
Automaksuga hilinejad: kümnete tuhandete inimeste pangakontod võidakse sulgeda
Niimoodi oli meil 1990ndatel ja kohati mõnes kohas (early adaptors) kuni 2K välja. Sealt edasi on NAT. Network Address Translation. Sest IPv4 aadressidega on kitsas ja see kaunis aeg, kus igale viimasele kui kohvi- ja koopiamasinale võisid anda Avaliku Välise IP Aadressi on möödas.
NAT maskeerib sinu seestpoolt tuleva liikluse kõik 1-2-3… jne. IP aadressi taha. OK, “asutuse täpsusega” võtad välja. Edasi on sein (tulemüür) ees.
Muide, sellist registrit nagu on DOMEENInimede kohta, saad teada, kelle nimele on regitud näiteks toeministeerium.ee, IP aadresside kohta ei ole.
IANA annab IP-sid välja suurte blokkidena ja valdavalt ISPdele (leidub mõningaid ajaloolisi erandeid, leidbub mõningaid 50k-töötajat enterpraisse, kelle kohta see reegel ei kehti).
See suur ports IP aadresse regitakse ISP nimele ja edasi saad teadam, et Telia v. Elisa ja ka mitte palju rohkem.
Vahel on siit võimalik veel natuke “sügavamale kaevata” aga üldjuhul lõppeb tavakodaniku “leiame IP järgi kasutaja” seal kusagil ISP man.
Tarbija jaoks lööb käibemaksu tõus hinnad üles, tunnistab ka rahandusministeerium. Riik loodab kõrgemast maksust siiski teenida korraliku kopika
Milline arusaamine riigist ja rahvusest, kusagil on niiöelda riik, kelle ülesanne on rahvast “koorida”, sellises Eestis elame
riik siis ehk nagu mõisnik ja elanikud on nagu pärisorjadest talupojad
4 Likes
Kõik need API-d omavad ju autentimist => IP aadressi pole vaja, see kes vaatas on niikuinii teada.
4 Likes
lugedes neid viimaseid uudised, siis soovitus tehke omale pangakonto Soome, Rootsi, Lätti, Saksamaale või kus iganes, võimalusi on, peab ise natukene “liigutama”
1 Like
Mulle jääb arusaamatuks, miks ma peaks tegema pangakonto Lätti või Soome. Vältimaks mida?
Siis on vist möeldud seda, et siis ei saa nn riik pangakontol ringi nuhkida
2 Likes