See näitab, et mingit andmete turvalisust tegelikkuses ei eksisteeri. Mingil momendil on kogutud andmed ebaseaduslikult kellelgi kättesaadavad ja sellest saadakse heal juhul teada tükk maad hiljem aga tihti me isegi ei tea kes meie andmeid ja millisel eesmärgil kasutab.
2 Likes
Õiguskantsler: riigiasutused on saanud reegliteta ligipääsu pangasaladusele
Väga raske on seda õigusriigiks nimetada. Tasapisi, jupphaaval tuleb välja üha uusi selliseid asju. Mis kurat toimub!
12 Likes
Tänu e-valimistele on Eestis kehtestatud liberastlik diktatuur.
8 Likes
Sellises õigusriigis pole mingi probleem reformierakonnale valimistel 50 000 häält juurde poetada. Karistused ju puuduvad. Riik ise on üks suur kuritegelik grupeering.
8 Likes
ja teises teemas pooldad trahve ja lampi karistamist, endale nagu vastu ei räägi?
Ei räägi. Sul on arusaamisega midagi tõsiselt katki.
no selge, keskmise kiiruse ja muude kaameratega kõigi pildistamine on ok, aga see ei ole? Või millest ma aru ei saa? Ausal inimesel ei pdavat ju midagi karta olevat?
Mulle jääb arusaamatuks miks paiskab õigiskantsler sellised asjad kõigepealt meediasse. Kõigepelat peaks ta tegema ettepanekud vastavatele asutustele kes selle korda peaks tegema ja kui korras siis alles meediasse. Nii nagu toimitakse tarkvara turvaaukudega.
2 Likes
Tarkvara turvaaukudest vaikitakse esialgu selleks, et keegi kolmas ei saaks neid enne paikamist kuritarvitada.
Aga keda see salatsemine praegusel juhul aitaks?
Ma ei oska õiguskantslerile selles loos midagi ette heita ja mind ausalt öeldes üllatab see, kui riigiasutusele heidetakse ette, et ollakse liiga avatud ja küsitaks, et miks seaduserikkumisest nii avalikult räägitakse.
Nägin unes hoopis, et meil ongi avatud riik ja kodanikul on õigus teada (hommikul lehest lugeda) kui mõni riigiasutus on sikku teinud, oma volitusi ületanud ja salaja kodanike taga nuhkinud. Selle juhtumi puhul ei tohi vastutuse teravik süüdlastelt kõrvale nihkuda.
Kui ma Ülle Madise eilsest intervjuust õigesti aru sain, siis praegune asjade seis on selline, et Rahapesu andmebüroo on selgelt seadust rikkunud või oma volitusi ületanud. Teiste asutuste kohta, kes seal täitmisregistris piilumas käivad, täpselt ei tea, sest päringud võivad olla õiguspärased, aga 100% ei pruugi. Julgeolekuasutuste kohta ei oska üldse midagi öelda, sest nendel on privileeg oma tegemisi mitte kommenteerida ja kodaniku poolt vaadates taandub seal asi usaldusele.
See on ilmselt ka põhjus, miks Mäeker eile meedias ennast õigustava artikli avaldas ja teised suurt midagi ei kommenteerinud.
Ajastus on muidugi suurepärane. Selle superandmebaasi loomise juures püütakse jätta muljet, et Rahapesu andmebüroo on usaldusväärne ja talle antud õigusi ei kuritarvita. Nüüd näeme, et kuritarvitab ka neid õigusi, mida keegi pole kunagi andnudki.
9 Likes
No aga õiguskantsler ju ütles telekas selgelt, et tema ei kahtlegi, et see on tehtud heas usus ja süüdlast ei pea otsima. Vot kui toodakse välja tõesti see ametnik kes lasi sellise asja läbi, siis me saaksime rääkida õiglusest. Praegult teeb õiguskantsler irvitava näoga lihtsalt endale promo.
2 Likes
Kellegi karistamine pole küll õiguskantsleri ülesanne ega pädevus. Selleks on teised asutused.
Siis ei ole õiguskansleri ülesanne ka öelda kas peaks süüdlast otsima ja karistama või mitte. Õige vastus oleks talt olnud siis, et sellega tegelevad vastavad organid.
1 Like
võimalik et õiguskantsler teeb promo, selline kahtlus ei tekiks esimest korda aga samas ma olen nõus ka seisukohaga et " … tema ei kahtlegi, et see on tehtud heas usus …" küll aga tuleks 'liistule tõmmata" need ametnikud/isikud, kes seda tekkinud ‘võimalust oma uudishimu’ rahuldamiseks kasutasid -
ehk a’la kui ma jätan autouksed lukustamata, siis see ei saa olla ärandaja vabanduseks, et ärandasin sellepärast et uksed olid lukustamata …
või vinti veel peale keerates -
" et vägistasin sellepärast et kannatanu kandis miniseelikut ja mul tekkis erektsioon, mis vajas rahuldamist "
no ei ole nii ju!
või õigemini igaüks meist saab aru et ei tohiks ju nii olla!
2 Likes
Tegelikult on seadustes ja karistustes väga suur vahe, kas uks oli lukus või mitte. Ühel juhul on tegu sissemurdmisega, teisel juhul lihtsalt vargusega.
seaduse järgi võib olla tegu täiesti erinevate rikkumistega aga lõpliku kiirmenetlusega fikseeritav karistus saab suure tõenäosusega ikka olema see üks ja sama -
tingimisi “noomitus: palun ära rohkem tee!”
Täiesti loogiline mõttekäik, aga ma suunaks süüdistava sõrme siiski teises suunas. Õiguskantsleri leidudest kaugelt parim kild on see: Täitmisregistril puudub põhimäärus.
Paistab, et täitmisregister on algatatud 31.03.2021 selle seadusega ja selle § 63 lg 5 sätestab selgelt, et “Täitmisregistri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.” See “valdkonna eest vastutav minister” on antud juhul siis justiitisminister. ka Jum-i endal lehel on 22.12.2023 dateeringuga lühiülevaade: Uuel aastal võetakse kasutusele uus riiklik täitmisregister
Nagu aga välja tuleb, siis register loodi, aga selle kasutamise reeglistik ununes loomata, mis on tegelikult uskumatult kurioosne bardakk, kui arvestada, et selle registri haldusalaks on see ministeerium, millel vähemalt teoreetiliselt peaks olema Eestis parim justiitskompetents. Sisuliselt loodi ebaseadulik andmekogu.
Rahapesu andmebüroo ja need teised registri kasutajad ei saanud juba põhimõtteliselt täitmisregistri kasutamise reegelid rikkuda sest ühtki selle kasutamise reeglit polnudki justiitsministri poolt kehtestatud (kuigi seadus seda nõudis).
Kõnealusel perioodil on justiitministriteks olnud Maris Lauri, Lea Danilson-Järg, Kalle Laanet, Madis Timpson ja Liisa Pakosta. Ennekõike tuleks ikkagi selle gängi suhtes uurimine algatada, kes neist oma töökohustuste mittetäitmise tõttu tänasel olukorral tekkida lasi.
7 Likes
Einoh, tehakse ikka toredaid teadustöid:
Kõlab uhkelt, aga minu – vana, küünlise ja vastiku – nina tunneb “puukemmteüütamine 101” lõhna.
1 Like
Hea ülevaade.
Tegemata töö siis eelkõige sellelt seltskonnalt, kes justiitsministeeriumis 2023 lõpus oleks pidanud põhimääruse valmis kirjutama ja kooskõlastusringile saatma.
Kusjuures mina isegi ei näitaks sõrmega ministri suunas. Kontrollida, et seaduse jõustumisel oleks ka rakendusaktid selle alusel tähtaegselt kehtestatud, tundub selline ametnike leveli ülesanne. Ehk pigem küsimus neile, kes sel hetkel kantsleri või vastutava asekantsleri toolil istusid.
2 Likes
Pealik, see oli teil v. hea tähelepanek. “Reegleid ei saanud rikkuda, sest reegleid polnudki”.
Mul jäi kripeldama hoopis üks teine asi. Loen neid artikleid ja aru ei saa… algselt “täitemenetluse” tegemiseks mõeldud süsteem. Anti ligipääsud teistele ametitele ka. Ja kuidagi sujuvalt “unustati” sinna mistahes “täitega” seotud piirang panna??? Ei? Sisuliselt võis vaadata absoluutselt iga tüübi saldot ja väljavõtet. Mitte ainult nende, kelle kohta oli algatud või algatamisel täitemenetlus??? Või ma saan valesti aru?
Kas keegi suudab sellele küsimusele valgust heita?
Teoreetiliselt, TEOREETILISELT peaks iga päringuga kaasnema mingi viide menetluse numbrile või muule kontrolli alusele, mille põhjal saaks hiljem päringu seaduspärasust kontrollida.
Põhimõtteliselt kõlab see lihtsalt, aga on kaks takistust:
-
esiteks töötab see üksikpäringute korral, kus näiteks ametnik tahab Offfi pangakonto seisu vaadata ja peab siis märkima, mis nõude või panktrotiasjaga seoses ta seda teeb. Keerulisem on siis kui registrid vahetavad mingeid masspäringuid, mille õiguslik alus ei ole nii konkreetselt ühene. Näiteks nagu “Anna kõigi isikute nimed, kes 1. jaanuari kesköö paiku tegid üle 10 000 € suuruseid ülekandeid” ja kui Offf on siis parasjagu selles valimis, siis lähevad tema andmed ka, kuigi ühtki aktiivset menetlust Offfi suhtes pooleli ei ole. Masspäringutele saab mingi selgituse panna, aga sageli jääb see väga üldiseks ja ebamääraseks.
-
Teine probleem puudutabki nende üksikpäringute aluste kontrolli ja sellele viitas eile ka Olavi Lepp oma intervjuus. Et kui ametnik kirjutab päringu selgitusse “kontrollitoimik nr. 10”, siis pank ei saa kahelda selles, et kontrollitoimik nr. 10 selle õigusliku aluse annab. Õigemini ei saa keegi selle seaduspärasust kontrollida ilma, et asutusse päringu teeks ja küsiks, et mis kontroll seal numbriga 10 toimikus üldse toimub ja kas see ikka on Offfi suhtes tehtav menetlus.
Hästi on veel siis, kui kommentaariks on “kontrollitoimik nr. 10”. Sel juhul võib usaldav kodanik uskuda, et riigiasutus käitub õiguspäraselt ja kusagil majas ehk ka mingid sisemised kontrollisüsteemid toimivad ja vaadatakse oma ametniku tegevust teinekord ka kontrolliva pilguga. Hoopis halvasti on siis kui ei ole ühtki konkreetset viidet, vaid kommentaari lahtris on märkused nagu “kontroll” või “menetlus” või “töö pärast küsin”. Sel juhul ei saa päringu logi kaudu üldse aimu, kas päring oli õiguspärane või mitte, kuigi formaalne reegel (päringu põhjenduse lahter ei tohi olla tühi) on tehniliselt täidetud.
1 Like