Peame aru saama sellest, et selge seadusliku aluseta kogutud tõendid on kasutatavad üksnes niikaua, kuni me püüame liiklushuligaane ja muid pisipätte. Kui piisavalt suur süüdistus piki taevast lendab, kuna kaamerate salvestised ei ole sellesinase õigusliku ambivalentsuse tõttu tõenditena kasutatavad, siis on hilja midagi ette võtta.
Korrakaitseorganite-poolne surve oma töövahendi legaliseerimiseks on igati mõistetav, ent see peaks olema suunatud seadusandjale, mitte üldsusele. Vastasel juhul on oht, et rahvas tahab ka järgmiste sarnaste arutelude juures sõna võtta- see aga ei pruugi mitte igas siseturvalisust puudutavas küsimuses mõistlik olla.
PS! Kuhu need vabaduste järgi ihalevad isamaalised tegelinskid kadunud on? Või meeldib neile see vabadus saada riigi poolt igavesest ajast igavesti salvestatud?
Minu meelest pole keegi kadunud kuhugi ja kisa tehakse ka. Iseasi, kas sellest kasu on. Tundub, et sõidetakse lihtsalt üle teerulliga.
Täiega veider on see sõnamaagia, et tuleb seadustada või täpsustada seda osa seadustes. Ei tule! Ei ole mingit viga seadustes, vaid tegutsetud on seni seadust rikkudes. Kui mina mingi väär- või lausa kuriteoga vahele peaksin jääma, siis küll ei tule juttu, et seadused on vaja ümber teha.
Väga kena kokkuvõte. Umbes täpselt nii peakski olema ja siis oleks ka mina rahul ja Leedu autovargad oleks vähem rahul.
Hetkel veidi kahtlen, kas nii on - reaalaja rakendusega tehnilises mõttes täna arvatavasti tegemist ei ole, kuigi vaevalt, et see ajaline välp ka väga pikk on. Kurjami teekonda selle rakendusega operatiivselt jälgida ei saa, olen selles üsna kindel.
Endal tekitab küsimusi see 40000+ päringut aastas. Kui tegu on mingi tehnilise eripäraga, kus ühe numbri kontroll teeb hulga päringukirjeid, siis olgu temaga. Vastasel juhul on 100+ numbrikontrolli päevas veits overkill ja tundub, et menetlejad on tööriistaga lahkelt ümber käinud ja nii mõndagi liiklustrahvi või pisirikkumist uurima jäänud.
“Pisukese” asja tahaks ära õiendada. Käesolevas süsteemis ei ole tegemist “numbrituvastuskaameratega”. Kui oleks, siis oleks kaamera väljundiks tuvastatud reg.märk. Paraku on tegemist täiesti tavaliste kaameratega, mis saadavad serveri poole pildi (koos mõningase hulga metaandmetega). Ma pole isegi kindel, kas numbrituvastus toimub kaameras endas või alles serveri poolel (kihla vedades panustaks pigem viimasele).
See on tegelikult päris oluline vahe millele muuhulgas viitas ka advokaat Ginter - piltidel võivad olla ka täiesti asjasse puutumatud isikud. Lausaline “kes kellega käib” riiklik pildibaas ei tohiks olla vaba riigi töövahend, sest varem või hiljem keegi seda kuritarvitab.
Üks võimalus oleks tõesti selline, et süsteemi väljundiks oleks ainult “tuvastatud number”. Pildimaterjal hävitatakse regulaarselt. Süsteemi auditeeritakse perioodiliselt kolmanda sõltumatu osapoole poolt, et algmaterjali kustutamine tõesti toimib ja midagi kusgile ei “leki”. Kui “tuvastatud number” paneb helisema “punase kellukese” siis ja ainult siis tehakse “algmaterjali väljavõte”, mis toimikule lisatakse. Otse loomulikult varustatakse kogu “toormaterjal” ka pädeva ajatempliga.
Ilmselt leiab veel nüansse, mida silmas pidada, kui seda probleemi põhjalikumalt analüüsida. Paraku, see ilmselt juhtub kusagil mingis muinasjutus, mitte meil siin. Ja ODAV ei ole see lõbu ka mitte sugugi.
40000 päringut aastas, aastas on mingi 250 tööpäeva, 160 päringut päevas, õige mitu inimest “mängivad” selle andmebaasiga. Huvitav kui võimekas see on, milliseid päringuid saab teha
24/7 salvestavad need kaamerad tõenäoliselt ei ole, sest video/pildimaht läheb liiga suureks ja tühja maanteed pole mõtet salvestada. Salvestus tõenäoliselt ikkagi toimub millegi peale. Siin on kaks varianti:
salvestatakse igasugust liikumist, sh. auto liikumist, ja tehakse sellest liikumisest video või foto. Sel juhul võib süsteem hiljem proovida leida fotolt autonumbrit ja selle süsteemi logida. Aga salvestatakse ka mitte-sõidukid (inimesed, jalgratturid, teed ületavad loomad), kelle kohta numbrilogi ei suudeta luua. See tundub ebatõenäoline lahendus.
kaamera tuvastab autonumbri ja seejärel toimub salvestus (foto tegemine) nagu kiiruskaamera puhul. Süsteemi arhitektuuri mõttes loogilisem lahendus, sest salvestatakse ainult numbrimärgiga sõidukite liikumine. Numbrimärkide logi ja pildipanka on võimalik andmebaasi mõttes käidelda ka eraldi.
Näiteks saaks põhimõtteliselt teha sellise süsteemi, et iga uurija saab teha autonumbri päringu, aga kui päringule tuleb positiivne vaste, siis selle foto saamiseks peaks saama prefekti või kohtu või kellegi kolmanda loa.
Sellise süsteemi puhul saaks ka numbrimärgi logisid ja pilte säilitada erineva aja - pildid, mis võtavad palju andmemahtu, kustutatakse suhteliselt kiiresti (3 kuud), aga numbrimärgi logi, kus ei ole muud kui reg nr. ja timestamp, säilitatakse aastaid.
Kunagi (samal aastal kui Eestist ära kolisime) ma jäin oma kodutrepikoja ees Pronksi tn napilt, ca 1m, kõrvale ühe takso lennutrajektoorilt, mille taha sadama poole kihutava haagise mingi väljaulatuv metallots takerdus. Takso maandus täpselt sinna kuhu ma oma autot tavaliselt parkisin, aga õnneks mitte just sel päeval. Taksos olnud pääsesid šoki ja kergete vigastustega - pange turvavöö alati kinni!
Numbrituvastust tollal veel polnud, küll aga käisin tunnistajana vaatamas ca nädal hiljem liikluskaamerate salvestusi ja aitasin veokit ja selle trajektoori kindlaks teha. Esimese hooga süüdistasid nad üht süütut veokijuhti, aga ma ütlesin, et ma mäletan väga täpselt auto välimust, mille peale me neid salvestusi vaatasimegi.
St loota, et kuskil midagi ei salvestata on suht lootusetu. Tänapäeval salvestab mu auto ca 2 nädala jagu, samuti meil maja küljes olevad kaamerad. UK-s käib politsei regulaarselt uurimiste raames majade tänavapoolseid salvestusi küsimas ja huvitaval kombel siin sellest probleemi pole.
Palju siinsetest valib külastatavat kaubanduskeskust selle järgi, kus oleks võimalikult vähe kaameraid? Kah avalik ruum, kus iga su liigutus salvestatakse kümnete/sadade kaameratega. Tuvameest usaldame ilmselt politseist rohkem.
Täna veel pole suvalisel kaamerapildil näotuvastust, mis su ära tag’ib ja su liikumise trajektoori salvestab.
Ega selle numbrituvastuse kaamerasüsteemi probleem polegi kaamerad. Kaameraid on alati avalikus ruumis olnud, ka maanteedel (vt. teekaamera, ilmakaamera, ka eespool viidatud dashboard kaamerad). Probleem tekib sellest kui selle kaamera abil hakatakse ennetavalt su käimisi salvestama: millal ühest linnast (tänavast, kaubanduskeskusest) lahkusid ja kuhu suundusid.
Jah, seda jälgimist saab ka lihtsalt kaamerapildi abil teha - vaadata kuhu tänavale keerab punases jopes mees või punane universaalkerega audi. Aga seda on palju keerulisem massiliselt teha, välja arvatud siis kui selline kaameraga tuvastatav tunnus nagu auto reg nr appi võtta. Ja see kombinatsioon on probleem. Mitte kaamera iseenesest.
see on alles algus: lisandub näotuvastus, telefoni kasutused (regulaarne asukoha positsioneerimine, kõned, sõnumid, otsingud telefonist jne.) ostud pangakaardiga (kohad, ajad, kaubad) lisaks arvutikasutamised (kohad, külastatud saidi jne) ja AI hakkab kogu seda infot “analüüsima”. AI antakse parameetrid ette, kui leiab kõrvalekaldeid siis annab politseile info edasi. Kui kaamera isikut ei suuda tuvastada, siis “lendab” politseipatrull kohe peale, et kindlaks teha kellega on tegu.
Kogu selle süsteemi ehitajad vihakvad Schengeni viisaruumi, see on ikka suur takistus totaalse jälgimisruumi loomisel.
Kiip ajusse, et saada teada, mida inimene mõtleb !
Ainult see on veel puudu.
Ja see on kõige tähtsam.
Kes selle leiutab, sellele maksab süvariik väga hästi
Inimene pole ainus liik, kes suudab petta ja valetada, kuid kindlasti on ta selles kunstis kõige osavam
See võis vanasti nii olla, tänapäeva inimene, eriti noor inimene, on nii mõttelaisk, et ega ta ei mõtlegi midagi eliidivastast ja kui natuke mõtlebki, siis eliit paneb tuima ja sellel pole mingit tähtsust. Ning AI võtab varsti nagunii võimust.
