Tegelikult on seadustes ja karistustes väga suur vahe, kas uks oli lukus või mitte. Ühel juhul on tegu sissemurdmisega, teisel juhul lihtsalt vargusega.
seaduse järgi võib olla tegu täiesti erinevate rikkumistega aga lõpliku kiirmenetlusega fikseeritav karistus saab suure tõenäosusega ikka olema see üks ja sama -
tingimisi “noomitus: palun ära rohkem tee!”
Täiesti loogiline mõttekäik, aga ma suunaks süüdistava sõrme siiski teises suunas. Õiguskantsleri leidudest kaugelt parim kild on see: Täitmisregistril puudub põhimäärus.
Paistab, et täitmisregister on algatatud 31.03.2021 selle seadusega ja selle § 63 lg 5 sätestab selgelt, et “Täitmisregistri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.” See “valdkonna eest vastutav minister” on antud juhul siis justiitisminister. ka Jum-i endal lehel on 22.12.2023 dateeringuga lühiülevaade: Uuel aastal võetakse kasutusele uus riiklik täitmisregister
Nagu aga välja tuleb, siis register loodi, aga selle kasutamise reeglistik ununes loomata, mis on tegelikult uskumatult kurioosne bardakk, kui arvestada, et selle registri haldusalaks on see ministeerium, millel vähemalt teoreetiliselt peaks olema Eestis parim justiitskompetents. Sisuliselt loodi ebaseadulik andmekogu.
Rahapesu andmebüroo ja need teised registri kasutajad ei saanud juba põhimõtteliselt täitmisregistri kasutamise reegelid rikkuda sest ühtki selle kasutamise reeglit polnudki justiitsministri poolt kehtestatud (kuigi seadus seda nõudis).
Kõnealusel perioodil on justiitministriteks olnud Maris Lauri, Lea Danilson-Järg, Kalle Laanet, Madis Timpson ja Liisa Pakosta. Ennekõike tuleks ikkagi selle gängi suhtes uurimine algatada, kes neist oma töökohustuste mittetäitmise tõttu tänasel olukorral tekkida lasi.
7 Likes
Einoh, tehakse ikka toredaid teadustöid:
Kõlab uhkelt, aga minu – vana, küünlise ja vastiku – nina tunneb “puukemmteüütamine 101” lõhna.
1 Like
Hea ülevaade.
Tegemata töö siis eelkõige sellelt seltskonnalt, kes justiitsministeeriumis 2023 lõpus oleks pidanud põhimääruse valmis kirjutama ja kooskõlastusringile saatma.
Kusjuures mina isegi ei näitaks sõrmega ministri suunas. Kontrollida, et seaduse jõustumisel oleks ka rakendusaktid selle alusel tähtaegselt kehtestatud, tundub selline ametnike leveli ülesanne. Ehk pigem küsimus neile, kes sel hetkel kantsleri või vastutava asekantsleri toolil istusid.
2 Likes
Pealik, see oli teil v. hea tähelepanek. “Reegleid ei saanud rikkuda, sest reegleid polnudki”.
Mul jäi kripeldama hoopis üks teine asi. Loen neid artikleid ja aru ei saa… algselt “täitemenetluse” tegemiseks mõeldud süsteem. Anti ligipääsud teistele ametitele ka. Ja kuidagi sujuvalt “unustati” sinna mistahes “täitega” seotud piirang panna??? Ei? Sisuliselt võis vaadata absoluutselt iga tüübi saldot ja väljavõtet. Mitte ainult nende, kelle kohta oli algatud või algatamisel täitemenetlus??? Või ma saan valesti aru?
Kas keegi suudab sellele küsimusele valgust heita?
Teoreetiliselt, TEOREETILISELT peaks iga päringuga kaasnema mingi viide menetluse numbrile või muule kontrolli alusele, mille põhjal saaks hiljem päringu seaduspärasust kontrollida.
Põhimõtteliselt kõlab see lihtsalt, aga on kaks takistust:
-
esiteks töötab see üksikpäringute korral, kus näiteks ametnik tahab Offfi pangakonto seisu vaadata ja peab siis märkima, mis nõude või panktrotiasjaga seoses ta seda teeb. Keerulisem on siis kui registrid vahetavad mingeid masspäringuid, mille õiguslik alus ei ole nii konkreetselt ühene. Näiteks nagu “Anna kõigi isikute nimed, kes 1. jaanuari kesköö paiku tegid üle 10 000 € suuruseid ülekandeid” ja kui Offf on siis parasjagu selles valimis, siis lähevad tema andmed ka, kuigi ühtki aktiivset menetlust Offfi suhtes pooleli ei ole. Masspäringutele saab mingi selgituse panna, aga sageli jääb see väga üldiseks ja ebamääraseks.
-
Teine probleem puudutabki nende üksikpäringute aluste kontrolli ja sellele viitas eile ka Olavi Lepp oma intervjuus. Et kui ametnik kirjutab päringu selgitusse “kontrollitoimik nr. 10”, siis pank ei saa kahelda selles, et kontrollitoimik nr. 10 selle õigusliku aluse annab. Õigemini ei saa keegi selle seaduspärasust kontrollida ilma, et asutusse päringu teeks ja küsiks, et mis kontroll seal numbriga 10 toimikus üldse toimub ja kas see ikka on Offfi suhtes tehtav menetlus.
Hästi on veel siis, kui kommentaariks on “kontrollitoimik nr. 10”. Sel juhul võib usaldav kodanik uskuda, et riigiasutus käitub õiguspäraselt ja kusagil majas ehk ka mingid sisemised kontrollisüsteemid toimivad ja vaadatakse oma ametniku tegevust teinekord ka kontrolliva pilguga. Hoopis halvasti on siis kui ei ole ühtki konkreetset viidet, vaid kommentaari lahtris on märkused nagu “kontroll” või “menetlus” või “töö pärast küsin”. Sel juhul ei saa päringu logi kaudu üldse aimu, kas päring oli õiguspärane või mitte, kuigi formaalne reegel (päringu põhjenduse lahter ei tohi olla tühi) on tehniliselt täidetud.
1 Like
Kapo on julgeoleku kontrolli teostamiseks konto väljavõtele ligipääsu omanud ilmselt kogu oma tegevuse algusest alates. Seda, et nad on neid pangast küsinud selle kohta saad alles siis teada, kui sa neil kabinetis vestlusel istud.
Kusagilt mujalt sa ei näe ega saa teada, et nad on sinu pangakontole pilgu peale visanud.
Julgeolekukontroll on hoopis teine teema.
Julgeolekukontrolli ei tee kapo ka niisama. Selle aluseks on inimese enda allkirjastatud avaldus ja kuigi see sõnaselgelt vist ei loetle üles, et mh. vaadatakse ka pangakonto väljavõtet, siis põhimõtteliselt annad sa selle allkirjaga avaldusel julgeolekuasutusele volituse uurida nii sügavalt ja põhjalikult kui nad saavad, ja jälgede jätmine polegi otseselt vajalik.
Siin me Täitmisregistri puhul räägime ikkagi olukorrast kus inimene ise ühtegi avaldust ei tee ja asutus omal initsiatiivil küsib andmeid.
3 Likes
Ei vasta tõele. Sa annad allkirja enne. Siis kui taotluse teed. “Annan loa sooritada taustauuringuid tööandjale ja KaPole ka. pangaväljavõtted ja see ja teine ja kolmas” .
Mälu järgi tsiteerin. Aga see on erijuht, kus sinu pihta on vaja teha julgeolekukontroll ja sa annad neile selleks volituse.
Õige küll. Samas võiks ikkagi mingi märge maha jääda, et millal täpselt ja milliseid andmeid üle vaatas või kellele helistati või vesteldi. Kasvõi ajaloolise tõe huvides… Samas pole väga erilist vahet ka. Ma pole nii põnev tegelane.
2 Likes
See on elementaarne, et kogu tegevus tundlike andmetega logitakse, kes, miks ja millal. Tegelikult väärib see tegeleane või tegelased, kes selliste päringute tegemise õigused andsid ilma seadusliku aluseta, kriminaalmenetlust. Aga no Repsi piinata on ju palju lihtsam.
3 Likes
selge, et kapo ja muud julgeoleku onud on juba aegade algusest saanud, kas enda või sitemal juhul mõne enda majavälise sõbra huvi pärast iga suvalise jope profiilile pilgu peale visata ja nende ees oled sa nagunii alasti, alates enda seewaldi toimikust, kuni selleni mitut aylo aktsiat sa esindajakontol omad. aga ülejäänud riigiasutuste isikukohastest päringutest peaks igaljuhul kas sind teavitatama, või kui see ei ole menetluse asjus mõistlik, siis sellest süsteemidesse mingi selge märk (kes, millal, misasjus) maha jääma. muidu võib juhtuda, et sind menetletakse nagu kafka protsessis või ootad oma saatust nagu cincinnatus nabokovi kutses tapalavale, sellest, milles süüdi oled, sittagi aru saamata … “ärge tormake, oodake pisut. teile tullakse järele” 
Kui Eesti.ee-sse sisse logida, siis seal on tegelikult selline rakendus nagu Andmejälgija, kust näed enda kohta riigiasutuste ja infosüsteemide tehtud päringuid, mõnikord koos selgitusega ka.
Andmejälgija pole täielik ja täiuslik, minu teada seal päris kõiki andmekogusid ei ole (kuigi on suuremad ja olulisemad).
Teiseks on selles väljavõttes üksjagu müra, sest seal ei kajastu ainult ametnike initsieeritud päringud, vaid ka need, mis sa justkui oled ise enda kohta teinud.
Näiteks kui lähed KOVi infosüsteemi lasteaiakohta taotlema, siis paistab andmejälgijas, et KOVi infosüsteem tegi päringu vastu rahvastikuregistrit. Tegelikult tuli päring sinu enda poolt selleks, et sinu laste andmed sinna infosüsteemi kuvada; ühegi ametniku käsi siin mängus ei olnud, kuigi pealiskaudsel vaatlusel võib tunduda, et KOVi ametnik vaatas su laste andmeid.
Selle müra pärast (ja kuna infosüsteemide omavahelist sellist suhtlust on päris palju) ei pruugi ebaseaduslikud päringud, mis kodanikus küsimusi tekitaksid, liiga lihtsalt silma jääda.
2 Likes
Seal ei ole pangakontodes sobrajate logi.
Kindlasti ei ole. Seal on riiklike infosüsteemide logi ja nagu ma ütlesin, kogu digimaailm pole kindlasti sinna kuvatud. Lisaks on pangakontode logi nagunii pankade juures ja neid sinna ei peegeldata.
Seda võiks tegelikult pankadelt küsida, et miks nad internetipanka ei tekita võimalust vaadata, kes riigiasutustest su kontoseisuga tutvunud on ja missugusel õiguslikul alusel. Nii tekiks kodanikul vähemalt ülevaade ja saaks siis asutustelt (kui vaja siis AKI või õiguskantsleri toel) selgitust nõuda, mida tegemas käidi.
3 Likes
Tsiteerime veel kord Leppa, kuidas Swedbank meie andmed riigile üle andis: “Siis jõudsime kõik järeldusele, selliste paberite saatmine üksteisele ei ole ju mõistlik ja riik ehitas e-süsteemi ja pani kohustuse pankadele, et me peame tagama ligipääsu elektrooniliselt. Sealt edasi on riik seda kasutanud, ja kas ja kui palju neid päringuid tehakse - mul selline statistika puudub,”
Üheselt on selge, et taoline süsteem on üles ehitatud õiguslikult valesti, vastuolus põhiseadusega ning rakendatud praktikasse kõige hullemal võimalikul moel, vigu võimendades.
Need ametnikud ja ka pnkurid kes sellise süsteemi lasid üles ehitada peaksid küll kriminaaluurimise all olema. Õiguskantsleril puudub igasugune põhjus öelda, et kõik on heas usus tehtud ja pole vaja süüdlasi otsida.
https://www.err.ee/1609737486/advokaat-vahur-kivistik-kas-swedbank-ja-selle-juht-on-ikka-usaldusvaarsed
4 Likes
Vahva idee. Isenesest ei ole ju ühtegi seadust, mis KEELAKS pangal sellist infot kliendile avaldada. Meil ei ole USA kus vahepeal seda kurikuulsat “isegi selle fakti avaldamine, et “mehed mustas” teil ukse taga käisid on kriminaalkuritegu” meetodit rakendati.
2 Likes
Ma olen itialal loll nagu laudauks, aga IP-aadressid on ju iga riigiasutuse arvutil. Tolle järgi peaks ju midagi leidma, kes kuna mida nuhkis. Vahet pole, mis võrgus mingi masin asetseb.
“Mehed mustas” (st. Kapo või Välisluureameti) päringuid ei pea ju näitama, aga maksuameti või mõne kohtutäituri sobramist ma ei näe ühtegi põhjust varjata.
4 Likes