Tln linnas peaks ole dp menetluse rekord ca 19 aastat. Kui me linna planeeringute peale mõtleme, siis sellise aja jooksul, võiks juba kinnistute funktsionaalsust ja sihtotstarbet muutta )))
1 Like
ma olen väikeosanik ühes protsessis, kus detail on päris pikalt tegemises olnud ja nüüdseks vist juba 15+ aastat, vastu võeti vist 8-9 aastaga ja nüüd kolmas kord muutmises. Nimelt iga kord kui see lõpuks valmis on saanud, siis planeeritud tüüpi hooneid enam ehitada pole mõtet ning turg nõuab midagi teistsugust ja nii me seda muudkui muudame, joonistame rohealasid ja kastikesi ja ühiskondlikke nurgakesi…projekteerijad võimlevad, ametnikud menetlevad, kõik on rahul…mina olen ammu seda meelt, et selle võiks maha müüa ja ära unustada 
3 Likes
Hea näide, miks alustada tuleks just planeerimise lihtsustamisest ja kiirendamisest.
Nõus, sul peab sidruneid olema ))) Täna teatud ametnikud ja laenuhaldurid võivad ntx vaidlustada ka endisse 1- toalise tüükorteri planeeringu… )))), kus nn endisest köögist on tehtud magamistuba ja köögimööbel tõstetud nn elutuppa. ))) Kui kaaugele ma peaks nn köögist lähenema v kaugenema, et tunneks ennast elutoas))))
Kaur79, kas sa inimeseloom ei saa aru, et USA on erandlik. USA “suples rahas” pärast MS II. Kõik maksid Lend Lease võlgu. USA korraldas “pehme maandumise” suurettevõtetele, kes sõja ajal olid vorpinud 3 vahetuses sõjatoondagut. Osalt selle sama “lend lease” maksete buffri abil. Võrdle näiteks brittidega, kelle Rolls Royce, Bristol, English Electric yadda olid päris hädas. NII hädas, et RR päästmiseks korraldati häbiväärne “diil” NLiidule RR Nene turboreaktiivmootorite ärimiseks.
USA valitsus kulutas nagu metsloom. Raha läks relvastusse (olgu sulle teada, et ajavahemikus 1946-1956 “kaotas” USA rohkem hävitus- ja pommituslennukeid kui terve MS II ajal kokku. Arendati, võeti relvastusse, toodeti, võeti maha ja lõigati vanarauaks. Rinse and repeat). Sealtkaudu voolas raha edasi tavamajandusse. Iseensest üldsegi mitte rumal samm. Maeti sama palju ka teadusesse. Keemia, farmaatsia, infotehnoloogia. Tulemused – tulemused peaks sulle teada olema, üks on sul nina all, kui sa seda posti loed. Samas, sotsiaalsüsteem ja tervishoid jäid “vaeslapse osasse”. Aga pikapeale sai pidu läbi. Rahavoog hakkas kokku kuivama. Siis tulid karmid 70ndad ja 80ndad, kullastandardist loobumine ja muud naljad.
USA majandust EI SAA hinnata nii nagu sina püüad seda teha. Selleks tuleb enne viimased MS II aegsed mõjutused “välja loputuada”. Täielikult.
Ja siis peab see “normaalmudelil majandus” veel tiksuma aastakest 20-30. Ja siis võib midagi ütelda. Täna ja praegu elatakse ikka veel MS II “rasvast”. Hegemooni ja Maailmapolitseiniku roll, pluss dollar kui “maailmaraha”. Sina trükid juurde, aga PUUDUJÄÄGI maksavad kinni “kõik teised”. See on 5 erineva pikkusega jalaga “taburet” täna ikka veel. Ja seega ei päde ükski võrdlus.
See “kombineeritud majandus”. Riik ja suurettevõtted. See pole mitte midagi muud kui “tavaline fašism”. Nii tehti fašistlikus Mussolini Itaalias. Jaapani Impeeriumis olid selle asja nimeks “zaibatsu”. Natsi-Saksamaal tehti sedamoodi. Ja põhimõtteliselt ka peronsitlikus Argentiinas.
Isenesest on see üsna tõhus süsteem… Võim ja Suurettevõtted teevad tihedat koostööd. Riigivõim tagab töötajate kuulekuse ja Suurettevõtetele (sõjalised) tellimused. Samas, töötajatele pakub seesama võim teatud kindlust, et härrastel direktorite nõukogust piss väga pähe ei lööks.
Ei saagi väga lüüa, sest võimuorganite ja ettevõtete juhtkondade vahel toimub pidev rotatsioon. Edasi-tagasi. (Totalitaarse) võimu jaoks ka väga mugav. Katsu sa meil kohtus tõestada, et "oü juhtuse liige on tekitanud oma tegevusega ettevõttele ja osanikele olulise kahju. Pääääris keerukas. AGA… kui seesama “juhatuse liige” on samal ajal ka “kõrge ministeeriumiametnik” ja tegelb riigihangetega. Imelihtne. Saada ainult “seltsimehed” ukse taha ja…
Sellel süsteemil ON omad head omadused. Vähestele “väljavalitutele” annab see “tarnekindluse” ja “rahavoo”. Riigile annab tugevama kontrolli.
Lühiajalise “majandusime” jaoks efektiivne, Saksamaa “majandusime”. Jaapani tõus feodaalriigist tööstusriigiks. Isegi korralageduse poolest kuulus Itaalia sai vähemalt mingil määral tööstusriigiks. Argentiinas on neid tõuse ja langusi olnud nagu kirjuid koeri.
Aga… Kus on täna “tuhandeaastane Reich”, kus on Itaalia Impeerium? Kus on Jaapani Impeerium??? Hiina on täna erandiks.
Kui muidugi keegi oskab nimetada veel mõne riigi, kus fašistlik / zaibatsu süsteem on pikemaajaliselt toimiv olnud, oleks hea teada.
1 Like
Noh, Venemaa toimib ka jõudumööda. Loodame muidugi, et lähiajal saabuvad suured majandusraskused, aga esialgu veel funktsioneerib.
See näitab, et mingit andmete turvalisust tegelikkuses ei eksisteeri. Mingil momendil on kogutud andmed ebaseaduslikult kellelgi kättesaadavad ja sellest saadakse heal juhul teada tükk maad hiljem aga tihti me isegi ei tea kes meie andmeid ja millisel eesmärgil kasutab.
2 Likes
Õiguskantsler: riigiasutused on saanud reegliteta ligipääsu pangasaladusele
Väga raske on seda õigusriigiks nimetada. Tasapisi, jupphaaval tuleb välja üha uusi selliseid asju. Mis kurat toimub!
12 Likes
Tänu e-valimistele on Eestis kehtestatud liberastlik diktatuur.
8 Likes
Sellises õigusriigis pole mingi probleem reformierakonnale valimistel 50 000 häält juurde poetada. Karistused ju puuduvad. Riik ise on üks suur kuritegelik grupeering.
8 Likes
ja teises teemas pooldad trahve ja lampi karistamist, endale nagu vastu ei räägi?
Ei räägi. Sul on arusaamisega midagi tõsiselt katki.
no selge, keskmise kiiruse ja muude kaameratega kõigi pildistamine on ok, aga see ei ole? Või millest ma aru ei saa? Ausal inimesel ei pdavat ju midagi karta olevat?
Mulle jääb arusaamatuks miks paiskab õigiskantsler sellised asjad kõigepealt meediasse. Kõigepelat peaks ta tegema ettepanekud vastavatele asutustele kes selle korda peaks tegema ja kui korras siis alles meediasse. Nii nagu toimitakse tarkvara turvaaukudega.
2 Likes
Tarkvara turvaaukudest vaikitakse esialgu selleks, et keegi kolmas ei saaks neid enne paikamist kuritarvitada.
Aga keda see salatsemine praegusel juhul aitaks?
Ma ei oska õiguskantslerile selles loos midagi ette heita ja mind ausalt öeldes üllatab see, kui riigiasutusele heidetakse ette, et ollakse liiga avatud ja küsitaks, et miks seaduserikkumisest nii avalikult räägitakse.
Nägin unes hoopis, et meil ongi avatud riik ja kodanikul on õigus teada (hommikul lehest lugeda) kui mõni riigiasutus on sikku teinud, oma volitusi ületanud ja salaja kodanike taga nuhkinud. Selle juhtumi puhul ei tohi vastutuse teravik süüdlastelt kõrvale nihkuda.
Kui ma Ülle Madise eilsest intervjuust õigesti aru sain, siis praegune asjade seis on selline, et Rahapesu andmebüroo on selgelt seadust rikkunud või oma volitusi ületanud. Teiste asutuste kohta, kes seal täitmisregistris piilumas käivad, täpselt ei tea, sest päringud võivad olla õiguspärased, aga 100% ei pruugi. Julgeolekuasutuste kohta ei oska üldse midagi öelda, sest nendel on privileeg oma tegemisi mitte kommenteerida ja kodaniku poolt vaadates taandub seal asi usaldusele.
See on ilmselt ka põhjus, miks Mäeker eile meedias ennast õigustava artikli avaldas ja teised suurt midagi ei kommenteerinud.
Ajastus on muidugi suurepärane. Selle superandmebaasi loomise juures püütakse jätta muljet, et Rahapesu andmebüroo on usaldusväärne ja talle antud õigusi ei kuritarvita. Nüüd näeme, et kuritarvitab ka neid õigusi, mida keegi pole kunagi andnudki.
9 Likes
No aga õiguskantsler ju ütles telekas selgelt, et tema ei kahtlegi, et see on tehtud heas usus ja süüdlast ei pea otsima. Vot kui toodakse välja tõesti see ametnik kes lasi sellise asja läbi, siis me saaksime rääkida õiglusest. Praegult teeb õiguskantsler irvitava näoga lihtsalt endale promo.
2 Likes
Kellegi karistamine pole küll õiguskantsleri ülesanne ega pädevus. Selleks on teised asutused.
Siis ei ole õiguskansleri ülesanne ka öelda kas peaks süüdlast otsima ja karistama või mitte. Õige vastus oleks talt olnud siis, et sellega tegelevad vastavad organid.
1 Like