Sotsiaalministeeriumi “kanakari” ei luba lastele liiga palju piima ja piimatooteid pakkuda.
Ja sõna “kanakari” on täiesti õigustatud- esiteks see, et lahmitakse puusalt, võttes määruse aluseks jälle mingid trateabmis statistilised andmed kuskilt krtteabmisexceli tabelist ja teiseks nagu üks kommentaator kirjutas, mitte toit pole laste rasvumises süüdi vaid vähene liikumine.
2 Likes
et lehmad peeretavad meil siin muidu kliima soojaks. Au EL-le ja sellele VaimuHaiglale. Ei välista, et sellised lasteasutuste toitumisjuhised suunitletakse just selle monstrumi keskselt ja meil neelavad kohalikud kohe konkus alla. A…kuidas sa vastu hakkad veel? Mis su argumendid on? Teadus ütles ka. Alustame ikka laste pealt.
mõned inimesed lähevad ajaga ikka peast nii “ministeeriumiks”, et hullem kui NL.
3 Likes
To: Stealth.
Esimest korda kuulen, et piim teeb paksuks.
Samas, kunagi käisid lapsed nii koolis, et hommikul jalutasid maha mõne kilomeetri, et kooli jõuda ja pärast läksid jalgsi sama teed koju tagasi. Isegi lasteaiast tuldi niiviisi sama pikka maad koju. Tänapäeval aga ei tohi alaealist üldse ilma täiskasvanuta üksigi jätta väljaspoole koduaeda.
2 Likes
Halba dieeti ei ole võimalik liikumisega olematuks teha.
1 Like
Ja siin ei puutu asjasse mitte piimatooted, vaid piimast tehtud magustoidud.
Minge vaadake seal riiulites, palju seal on asju, mille suhkrusisaldus limonaadist oluliselt väiksem oleks?
2 Likes
Ministeeriumite vahel on vist läinud väikeseks võistluseks- kes suudab kõige idiootsemat kelbast toota ja seda rahvale ette sööta. Rahhmin, haridusmin, sotsminn. Selle viimase, piimatoodete keelamise uudisega seoses jäin mõtlema et aga võibolla on taolise määruse väljamõtlejad äkki lapsepõlves liiga vähe piima saanud ja see annab nüüd hilisemas eas tunda kusagil kabinetivaikuses ? Vahet pole, ole sa siis kantsler või nõunik vms. enda arust asendamatu poliittöötaja.
Aga võibolla joodi äkki piima liiga palju ? Ka see võib variant olla.
9 Likes
Kui mina veel noor olin, öeldi ikka, et “vähese viina viga”. Nüüd on siis “vähese piima viga”? Aga kuidas oleks kaera-, soja jms. “piimadega”. Need pidid popid olema 2025
Üsna ootuspärane.
Kes on ennast näiteks viinud kurssi mänguväljaku ohutusnõuetega ja omaniku (korteriühistu) vastutusega mänguväljaku kasutamisel, mõtlevad ka päris põhjalikult järele enne kui juhatuse liikmena nõustuvad lastele hoovi peale mingeid atribuute paigaldama.
4 Likes
Kunagi tehti selliseid asju talgukorras. Kes tõi saed, kes puidu. Kes hoidis prussi ja kes keetis talgusuppi. Igaüks sai panustada, tehti ju iseendile.
Nüüd aga vaadatakse kutsikasilmadega “riigi” poole ja kui sealt abi ei tule (100€ aastas immutusvahendi jaoks???), siis pannakse asi seisma.
Nõndaks seda külaelu tõesti kauaks pole ja ohutusnõuetel on sellega üsna vähe pistmist.
2 Likes
Inimesed, kes OMA külas ei saa kamba peale nii palju kokku, et kiik püsti panna ja küsivad selleks minged “Eurotoetusi” ja riputavad endale “nõuete” kivi kaela??? WTF. Teate, selline seltskond ei olegi mingit kiike või külaplatsi väärt.
6 Likes
Vähe pistmist??
Keegi alla kukub ja viga saab, siis on kogu külal näpud sahtli vahel, kuni keegi üles tunnistab, et ise pani kiige üles ja see ei ilmunud pühast vaimust ise sinna platsile.
Ehh, mingi 25 aastat tagasi lasteaeda üles seatud “okseratas” endiselt laste lemmik. Õnneks ei ole kellelgi mingeid pahandusi tulnud. Ja hetkel vist enam seal lasteaias keegi ka enam ei tea, et kes selle sinna pani.
Ja eks kestab seni kuni tubli “valveametnik” selle asja üles võtab ja pabereid tahab näha 
1 Like
To: velvo.
Kadrioru lõbustuspargi statsionaarsete karusellide seas oligi kõige populaarsem sealne okseratas, see oli isegi populaarne ka siis kui Tšehhi rändtivoli sinna kõrvale kolis.
Kui pead silmas uue kiige püstitamist, siis selline ilma igasuguse projekti ja nõueteta isetegevus tänapäeval naljalt enam läbi ei lähe, nagu ka artikkel kirjeldab. Tulgu siis raha ja materjal kohalike taskust või “instantsidest” toetuste näol.
Sellega saab ainult nõustuda - hoidke siis olemasolevat kiike (millele siis ilmselt (?) kehtivad kiige püstitamise ajal olnud nõuded - kui neid on) korras ja asi lahendatud, vähemalt mõneks ajaks. Kui valdadel ja seal elavatel inimestel sellist võimekust enam pole, et oma külaplatside korrashoiuks vahendeid ei leita, no siis on tõesti elu Eestis ikka sügaval sealsamuses…
Meie õigusruumist on kadunud oluline kontseptsioon “Ise olid loll” ja see tekitab halvatust. Oleks see olemas, ei peaks kartma pehkinud külakiigega üle võlli üritanute kohtukutseid, ei peaks loodusradu üle taguma siltidega ‘tee võib olla libe’ jne. Esimese Vabariigi kohtulahendites oli see mõte veel leitav.
8 Likes
- sajandile on omane pigem lihtsalt see, et õnnetusjuhtumid on taunitavad.
Selline sündmus nagu “õnnetus” millel on keskmisest raskemad tagajärjed (kehavigastus, surm) lihtsalt ei tohi paljude täiesti normaalsete inimeste arvates juhtuda. Sellised õnnetusjuhtumid (ükskõik kas pahatahtlikud või -tahtmatud) tekitavad hirmu ja õõnestavad turvatunnet.
Probleemi lahendatakse sellega, et iga valdkonda proovitakse reguleerida vastutusega. Vastutus määratakse ka siis, kui arvestatav osa ühiskonnast saab aru, et ise ei maksa ka loll olla. Näiteks libedal kõnniteel kukkumise eest peab keegi vastutama ja kahjutasu maksma.
Selleks, et vastutusel oleks mingi selgelt tõlgendatav juriidiline määr, kehtestatakse terve posu reegleid ja standardeid, mis annavad võimaluse vastutust vältida, aga ainult juhul kui kõik need reeglid on piinlikult täpselt täidetud. Siis imestame siin foorumis, et miks mingite lubade või kooskõlastuste saamine on nii kalliks muutunud või siis pealtnäha lihtne töö eeldab kutsetunnistusega spetsialisti teadmisi, et ennast läbi vajalike regulatsioonide läbi närida ja küsime, et miks riik kõike reguleerida püüab.
Sellepärast, et vastutus peab olema määratud ja õnnetusi ei tohi juhtuda.
6 Likes
Varro Vooglaid soovib käskude ja keeldudega taastada Riigikogu väärikuse.
“Ehk riietus ja käitumine on kommunikatsioonivahendid, mille kaudu me näitame austust nii institutsioonide kui ka teiste inimeste vastu.”
See jutt ei käi muidugi mitte nahktagis ringi jõlkuvate, räuskavate ja kolleege halvustavate riigikogu liikmete, vaid ainult külaliste kohta.
Lisaks, isegi kui keegi füüsiliselt viga ei saa, siis inimeste seisukoht muutub kohe 540 kraadi, kui asi kuidagi enda rahakoti pihta käib. Kukub tormiga puu auto peale või saadakse aafrika laenuäriga taha, siis on kohe sada tegelast vingumas, et “kuidas nii saab et ise olid loll, mis riigis me elame?!?”
Ja nii need kooskõlastuste ja regulatsioonide papüürusrullid muudkui kasvavad.
4 Likes
