1919 jäta parem heaga rauhule. Meie vana-vanaisad polnud mingised “pussyd”. Nad istusid jäigal “voodiraamil” autole, mille jäigad talasillad olid kinnitatud lehtvedrudega, pidurid olid pigem hüputeetilised ja enamasti vaid tagasillal. Puudusid purunemiskindel monokok, kiivrid ja turvavööd. Ülekanne oli ketiga (mis aeg ajalt ka ära lendas ja mõned jäsemed või pead koguni ära lõikas). Kogu sellele kontraptsioonile oli keegi peale istutanud hiiglasliku töömahu ja väändemomendiga 200-300 hj mootori, mis kogu seda neljal rattal enesetapuabiahendit oma 200 kmh edasi liigutas. Aga kas vana-vanaisad ohksid? EI ohkinud! Istusid ja kihutasid võidu.
Pisut hiljem paigaldati samaväärsetele või ainult “veidi parema” veermikuga kontraptsioonile lisaks veel turbo-ülelaadur, mille TEOORIA ja rakendusmatemaatika “jõudis tehnikale järele” alles 1970ndatel. Tulemuseks olid “ettearvamatu käitumisega mootorid”, mis näiteks kurvist väljudes järsult gaasi andes võisid turbo rakendumisel ootamatult lisada +50 või rohkem hj. tagarattasse. Vot neid “ootamatult loomastuvaid” elukaid kartsid isegi profid natuke.
Ja muide, “üks laip per etapp” oli pigem reegel kui erand. Kuni 70ndateni välja.
Või siis võttis mõni vapper mees omakonstrueeritud langevarju ja katsetamiseks kargas alla päris kõrgelt. Nii kõrgelt, et ebaõnnestunud katse – surmaotsus.
Veel võtsid mõned mehed haprale puuraamile tõmmatud “voodilinadest” konstruktsiooni, kus peal oli sisepõlemismootor, mille MTBF oli madalam, kui tänasel kõige kehvemal ja odavamal sõiduatol ja lendasid sellega… kes üle la Manche, kes üle Atlandi (1919 just tehtigi esimene trans-Atlantiline lend).
Ja kusagil ei olnud mingeid “tädisid”, kes oleks kaagutanud: “oi, see on ohtlik”. “oi nii võib surma saada” jms.
Kahjuks tapeti parem osa Tõelisi Mehi MS I hakklihamasinas maha. Järele jäänute seas tegi “järelharvendamise” veel MS II. Mõneti, nii kurb kui see ka pole, oleme me kõik degenerantide järeltulijad 
Ja eks see anna ka Euroopa Haige Mehe sündroomis tunda.
Inimesed (või veel parem komisjon), kes aitavad kaasa inimese surmale, ei tohi minu arvamuse kohaselt olla selleks rahaliselt või ideoloogiliselt motiveeritud ja peavad olema erialaselt kompetentsed hindama inimese vaimset ja tervislikku seisundit ning omama igakülgset ülevaadet alternatiivsete ravi- ja valuleevendusvõimaluste kohta. Enesetapule kaasa aitamise otsus peaks olema langetatud alles viimase (mitte esimese) võimalusena, kui on tekkinud teaduspõhine veendumus, et muud alternatiivid puuduvad ja ümberveenmiskatsed ei anna tulemust. Selle eest, et see otsus on langetatud eelloetletud tingimustele vastavalt, need inimesed isiklikult vastutavadki.
Tammertit üritatakse kujutada mingi kangelasliku halastusinglina, kui tegelikult on tegemist lihtsalt näpitstangidega varustatud šarlataniga, kelle kompetents pole ligilähedaseltki seotud inimese terviseseisundi hindamise suutlikkusega ning kes üritas lihtlabaselt teenida raha sellega, et kruttis põlve otsas kokku mingi käki, mis kohe kolmandal katsel inimesele veel lisakannatusi tõi. Andes voli soodustada ja lihtsustada enesetapu teostamist sellistele isehakanud profaanidele, küsitava eetikaga “ärimeestele”, igasugu viimsepäevakultuslastele ja muudele säerdsetele rohkem või vähem põrunud seltskonnale, lõppeb see asi väga halvasti.
Miks on täiesti süüdivale ja täie vastutusvõimelisel inimesele vaja veel komisjoni, kes vaagib, kas see vastutusvõimeline inimene võib ennast ära tappa või mitte?
Mis Paul Tammertisse puutub, siis miks arvatakse et tegu on šarlataniga? Tal polnud kavatsust kedagi petta ega kedagi kuidagi kavalalt mingi salakavalamehhanismi järgi ära tappa. Temalt seadme üürinud isik võis seda seadet mitte kasutada ja elusolevana seadme Tammertile tagastada. Mingit survet Tammerti poolt polnud, vähemalt ei tulnud see juhtumi kirjeldusest kuidagi välja.
Paul Tammert ei pannud diagnoosi vaid hindas et kas isik, kellele ta selle seadme üüris, on üürimise äritehingu võimeline ja esmasel vaatlusel otsusekindel ja arusaaja, mida ta teha kavatseb.
See on sul küll ”väga hea” näide.
Nii et riik ei teinud mingeid takistusi sellele, et elanikud ennast hävitavad. Juba siis, nüüd on lihtsalt aeg edasi läinud ja võtted rafineeritumaks muutunud. Kas tõesti ei pane kaks ja kaks kokku?
Ole siis ometi järjepidev oma. teooriates.
Komisjon ei vaagigi, kas vastusvõimeline inimene võib end ära tappa, vaid seda, kas moraalselt ja eetiliselt on neil õigus sellele kaasa aidata ja selleks vahendid võimaldada.
Jah, “takistuste tegemine” saabus hiljem. Kusagil kanti 1970ndate paiku. Nüüd võetakse “tõkked jälle maha”. On see hea või halb… mine võta kinni.
Kui 2035 aastaks Perse majja ei tule (penssi ei maksa, sest raha põle, tapa ennast parem ära), siis teen selleks ajaks tähte närima tulnud foorumlastele ise Perse välja.
To: PeaLiK.
Miliselt hetkest alates muutub enesetapp “kaasa-aidatud enesetapuks” ja pole enam “üksiküritajast enestapp”?
On sellise seadme üürimine üldse kaasa aitamine? Aga kui isik ise selle sedame ostab, mitte ei üüri? Aga kui isik ise selle sedame kokk paneb?
Paar tsitaati, millele ma kohe kindlasti alla kirjutan:
- *Ja nii saabki meditsiin tihtilugu siis hoolivate lähedaste toel jala ukse vahele ning vähemalt teatud hetkest võib asi olla enam kui ebameeldiv. Ravida sind ei suudeta, korralikku elulooma ei saa sinust enam kunagi, kuid ka surra ei lasta. Selliseks kombinatsiooniks on tänapäevane meditsiin vägagi võimeline.
Arstidele on olukord samuti väga ebamugav. Langetatakse nn ravi piirav otsus ning oodatakse lihtsalt hääbumise lõppu, mis võib kesta kaua. Kõnelda siinkohal kirikumeeste kombel, et vaid jumal määrab ja otsustab, millal sinu aeg on kätte jõudnud, on enam kui imelik. Hingamisaparaadi alla asetatuna tundub veider rääkida kõigevägevama otsustusest, millesse inimesel ei ole kohane sekkuda. Seda iseäranis olukorras, kus see inimene võib olla veendunud ateist*
(Näitena toon enda isa, kes oli enne päris põduraks jäämist üle elanud kaks miniinfarkti ja ühe mikroinsuldi. Ütles et kui peaks juhtuma nii, et minust elulooma ei saa- lülita “rubilnik” välja. Ma ei taha jääda mingiks juurviljaks voodisse. Seda ütlesin ka arstidele, kui vanem generatsioon viimase insuldiga haiglas kunstlikku koomasse viidi. Ütlesin et kui teie arstieetika seda ei luba, ma lülitan aparaadi ise välja- mida te põete. Aga ei midagi, jaurasid lõputult vastu. 5 kuud hoiti isa kunstlikus koomas, kuni ta lõpuks suri. Ja tagantjärgi tarkusena- mis mõte sellisel nn. laiba mõnitamisel oli ?)
2)Saates “Impulss” tõsteti korduvalt esile ka usuline argument ja tunnistan, et mulle täiesti arusaamatult. Mitte ükski kristlane või mõne muu konfessiooni esindaja ei pea vabasurma kui võimalust kasutama; kui usk keelab, ära tee, kannata vapralt ise ja lase kannatada ka enda lähedasel, palugu viimane mida tahes. Kuid Eesti on ilmalik riik, põhiseaduse kohaselt ei ole meil riigikirikut ning enda usuliste veendumuste pealesurumine teistele ei ole kohane.
Enda usuliste veendumuste pealesurumine pole kohane tähendab, et kui teine ütleb, et ma pean ennast ära tapma, siis ma pean, sest muidu ma surun oma usulist veendumust peale?
Või et nagu Kanadas, kus pole alati isegi tapetava soovi vaja? Üritagu vastu rabeleda - surub r_a_i_s_k oma usulist veendumust peale!
Üks asi on müüa nugasid, millega saab harakiri teha.
Teine asi on aidata kedagi vastavalt tema enda soovile seda nuga kõhtu suruda.
Ja kolmas asi on saada meditsiinitöötaja poolt kõhtu pussitatud kuna sotsiaaltöötaja soovitas, sest mu vaesus on tema meelest väljakannatamatu (Kanada variant).
(Misajast r_a_i_s_k ebatsensuurne on?)
vastutustundliku foorumlasena, kellel eetiline kompass paigas, pean oma kohuseks siinseid kolleege hoiatada … isehakanud suitsiidimasina insener patseeris täna kella kahe paiku päeval ringi viru keskuse euronicsi poes ja kui ma lahkusin, oli parasjagu sooritamas mingit teadmata jubina ostutehingut
Off,
sinu ettekujutus, justkui kõik usundid/moraalinormid olla juba aastatuhandeid endalt elu võtnutesse kui pärispatustajatesse suhtunud, on tagasihoidliku silmaringi probleem. Vana Egiptus, budism, bushido, islam - erinevates usundites/moraalinormides on endalt elu võtmine olnud mitte ainult aktsepteeritav, vaid teatud juhtudel isegi normikohane käitumine. Sinu püüd seda kõike kangelassurma alla mängida on lihtsalt jamps.
Vabalt hingamise kruvi keeratakse järjest rohkem koomale: Inimesed peavad hakkama tasuma teenuse eest, mida võibolla ei kasutagi
Eestis on tekkinud probleem – prügiprobleem, mis tuleneb suures osas asjaolust, et Eesti poliitikud-ametnikud on Euroopa Liidule lubanud, et hakkame jäätmekvoote täitma (vt all). Eesmärk on, et rahvas hakkaks usinalt prügi sorteerima ja jäätmeid uuesti kasutusele võtma. See pole aga päris säärasel määral juhtunud, nagu poliitikud-ametnikud lootsid. Osaliselt on põhjus Eesti jäätmeturu eripäras, osalt aga selles, et ainuüksi seaduse tegemisega polegi võimalik soovitut saavutada.
See kliimaministeerium on ikka eriline “ajutoonorite” kamp, kes neid seadusi ja seadusemuudatusi välja munevad seal klaastornis. Et siis pärast AK-s, kaamera ees lõpnud räime pilguga reporterile jahuda, et kui möödapääsmatu ja vajalik mingi nõue on. Jällegi, tra see mind kotib, mida need politrukid on EL-ile kunagi lubanud, aga nende täitmine lonkab kolme jalga. Maksku ise oma ökokäkk kinni, nah…vaja maksumaksjat koinida.
Mida. Kuradit.
Räägi siis meile millised surmakultusega flirtivad kultuurid meil täna elavad ja õitsevad ja on seda kohe pikalt ja stabiilselt teinud? Kus on Moolochi ja Bali kummardajad? Millises edukas heaoluriigis on “poolametlikuks” riigiusuks satanism. Tead mõnda heaoluühiskonda, kus aeg-ajalt jumalate auks altaril südameid välja rebitakse???
Ma olen nõus väitega, et “hea” ja “halva” vahele on kohati päris raske Suurt Rasvast Musta joont tõmmata, et “siin pool ja seal polol”. Kuid, kui selle skaala kaks äärmuslikku otsa ära vahetada, hakata Elu asemel kummardama ja ülistama Surma, siis see ei jää karistuseta.
Ilmselt hakkaks näotuvastussüsteem normaalselt tööle siis, kui lisaks süsteemile ka näod Hiinast sisse tuua.
Offf,
ma näen, et said ise ka aru oma esialgse väite jampslikkusest ja hakkasid nüüd püüdlikult kohe vinti juurde keerama. Tuletan meelde, et esiti väitsid sa nagu oleksid kõik usundid läbivalt ja juba aastatuhandeid enesetapu sooritanuid pärispatustajateks pidanud. See on hoopis midagi muud kui surmakultus.
Budism. Elab ja õitseb juba pikka aega ja on muuhulgas mitmes riigis ametlik riigiusund või vähemalt riigi poolt ekstra ära märkimist leidnud (Jaapan). Enesetapu sooritanuid mõrvaritega ühele pulgale ei sea.
Lihtne - inimese elu polnud tema käsutada, vaid kuulus jumalale. Ja ainult temal oli õigus otsustada, millal sa sured.
Aga mis selles väites valesti on??? Ma pean silmas, et kas me TÄNA suudame ELU luua? Nullist? Ei, ei suuda! Kogu geneetika arengu kiuste, ei suuda. Me ei suuda luua isegi 100% self sustained, isepaljunevat ja ise endale “peatoidust” otsivat robotit (ja olgu Jumal tänatud selle eest) – elu emulatsiooni. Me isegi ei oska päris hästi seletada mis asi see “elu” õieti on (kas viirused on “elusad”) või kuidas töötab mõistus.
Vanal ajal pandi kõik seletamatu Jumala tahte aervele. Täna öeldakse pigem, et “me veel ei tea” või “me veel ei oska”.
Aga faktiks see jääb – elu on müsteerium, mida me täna lahendada ei oska. Seega on “Elu on Jumala kink” täpselt sama hea seletus kui iga teine.
Iga terve inimene suudab uut elu luua.