Mitte ainult Starlinki konkurent. UK regulaator Ofcom küsis mis plaanid Amazonil on, ja vastus oli, et D2D (direct to device) mobiilside huvitab küll.
"Certainly, the value proposition is for D2D services to compliment the use case of existing terrestrial mobile wireless service because D2D offers service beyond the reach of existing terrestrial mobile networks.” Allikas
“Amazon respectfully urges Ofcom to base new rules for D2D services on the outcome of WRC-27. Any services introduced prior to the next WRC are likely to be limited bandwidth services for messaging. While these services are an important milestone, we expect any D2D service offering 5G experience are likely to come after the [WRC] Conference. - Järgmise WRC kavas on kõvasti juttu satt-maa sidest ja sagedustest. Link
Ma siin midagi vaidlustada ei oska
Kui shortida turul läbi calli müümise, siis pmt on võimalik ka volatiilsuse pealt preemiat teenida. Kas see ei peaks maandama ja vähendama vajadust hiljem juurde shortida?
Seda on olnud huvitav ajas jälgida, kuidas valdkonna senised valitsejad ntx Iridium, Lync jt oma enda kogemuse ja tehnoloogia pealt pideval ennustavad, mis on võimalik ja kui aastate kaugusele nende arust kõik on. Aastaga on selle jutu asemel hakatud rääkima, kuidas nad nüüd keskenduvad selle teema arendamisele.
WRC27 on loomulikult oluline teema ja sinu viidatud artiklis on viidatud, et peale seda hakkavad asjad alles juhtuma. Näiteks Starlink Waiveri teema FCC rindel, kus nad tahaks paindlikumat lähenemist häirete haldamisel, saaks leevendust just WRC27 raames, mitte enne.
Millele aga tuleks tähelepanu pöörata, olen sellest siin varem kirjutanud, et FCC SCS raamistik on loodud pmt AST tehnoloogiale. AST leiutas selle ja tegi selle oma tehnoloogiaga võimalikuks.
FCC on ITU’s ( International Telecommunication Union) esindamas AST’i globaalsel tasemel.
St, et AST taotleb kõik load läbi FCC ja need jõuavad ITU kaudu ka Ofcomi.
Ofcom on selle STA juba heaks kiitnud https://apps.fcc.gov/els/GetAtt.html?id=364463&x=. Selle loa alusel tehti ka eile avaldatud Vodafone videokõne.
Ehk siis, mis ma tahan siin kokkuvõtteks öelda, et regulaatorid sörgivad sabas.
Ja üldised reeglid mis kehtestatakse või muudetakse, arvestab olemasolevaid ja võimalikke tehnoloogiaid. sh piirangud. Näiteks AST on tõestanud, et piirangutega, millele Starlink waiverit küsis, on võimalik tegutseda. On vähetõenäoline, et Starlink ka WRC27 raames mingeid järeleandmisi saab, vaid ta peab oma tehnoloogia viima parimale võimalikule tasemele.
Vodafone pressikas on lisaks välja käidud, et teenust hakatakse osutama 2025 lõpust/2026.
ASTil on kapitali 1B, viimase diili sulgemisel öeldi, et see on mõeldud kogu tegevuse kiirendamiseks. 2026 lõpuks on vähemalt 40 satelliiti üleval ja katkematu teenus aktiveeritud ATT, VZ ja mitmetel Vodafone turgudel.
St WRC27 ajaks on standard pmt paigas ja see põhineb FCC SCS raamistikul, mis toetub AST tehnoloogiale.
Ma arvan, et Vodafone testi näol on tegemist üliolulise uudisega, sest tähistab nihet järgmisse vaatusse ning võttis laualt maha mitmeid seni kardetud riske.
Need on siiski 2 erinevat tehnoloogiat. Stalinkil on näiteks mingi 7000 satelliiti üleval, mis BB teenust pakuvad, neil pole mobiilsidega mingit pistmist. Amazoni fookus on Kuiper.
Ei ole loomulikult välistatud, et nad seda kaaluvad, nagu ka artiklis väidetakse. Aga see nõuab aastate pikkust R&D projekti.
Lisaks, ei ole satelliitide võimaldatavad võimsused, mahud ja footprint võrreldavad.
Starlink väidetavalt vajab ca. 2000 D2D võimekusega satelliiti vs AST 200. seal on muid nüansse veel, aga point et lihtsalt 1:1 satelliitide numbrite võrdlemine väga ei aita.
Aga kui sul on konkreetsemaid küsimusi ja on huvi sügavamat DD teha, võin aidata otsida ka allikad.
Lissalt teoreetiliselt. Amazon pole nii loll, et nad ei ehitaks endale D2D võimekust sattidesse ja kui need seal taevas juba on siis võivad nad dumpingut ka teha kui tahavad, või doteerida data arvelt või whatev. Taskud on rahhi paksult täis, erinevalt AST-st. Väga ebameeldiv konkurent see Amazon.
Amazon konkurendina on hetkel üsna hüpoteetiline, aga võrdlusena Starlink on samuti suure rahakotiga ja lisaks on Starlinkil varasem kogemus satelliitide ehitusega olemas. Nad on 2 aastat sellega intensiivselt tegelenud ja ei ole jõudnud soovitud tulemuseni.
Ehk selle tehnoloogia ehitamine on teisest killast. Kui BB teenuse võtab vastu eriseadmed ja antennid, siis D2D tuleb lahendada olemasolevate telefonide vastu. Nõuab oluliselt suuremaid ja võimsamaid satelliite ja keerukamat tehnoloogiat.
Aga kui spekuleerida, et Amazon suudab luua tehnoloogiliselt on-par teenuse, siis turule saab ainult läbi spectrumi omanike ehk Mobiilised operaatorite. Spectrum on piiratud ressurss ja seda niisama kuskilt juurde ei teki.
Mobiilside valdkonnas on regiooniti tavapärane, et turul on 3-4 operaatorit. Kui võtta USA näitena, kus tänase seisuga on 3 suurima vahel turg ära jagatud (ASTS läbi VZ ja T 2/3 turust ja Starink läbi TMUS 1/3 turust), siis kuidas Amazon Usa turule ligi saab? Üks variant on, et neil on parem teenus või siis otsustab keegi neist kasutada 2 satelliidioperaatori kanaleid (ma tegelt ei oska vastata, kas see viimane variant on võimalik).
Vodafonel on oma valitsevatel turgudel ASTiga eksklusiivleping, st kõik teised nende turgudel olevad MNO’d hakkavad otsima omale Sat teenuse partnerit, et võistelda. On see siis Starlink või ka Amazon ?
Aga selles ei ole midagi enneolematut ja loogika sarnane, et on ruumi ja lõpuks ongi 2,3,4 satelliidi infra ettevõtet, kes seda teenust pakuvad MNO’dele. AST ilmselt ei saa 100% globaalseks monopoliks pikas plaanis, aga liidriks kindlasti, sest on teistest juba päris palju ees.
Oman ka nati ASTi ja loodan, et sul on õigus, aga nati üleolevalt näid suhtuvat pot. konkurentsi. Selle Voda uudise juures oli UK kohta selline lõik the Timesis:
EE, which is owned by BT, has signed a trial agreement with Starlink, and Virgin Media O2 already uses company’s technology to help carry signals to mobile masts in remote areas.
Näiteks DT, mis on TMUS ema, võttis Saksamaal kasutusele Skylo teenuse, Starlinki asemel.
SMS ja IOT valdkonda saab majandada oluliselt lihtsamate signaalide ja võimsustega.
Nii kasutusvaldkondi kui ka juba olemasolevaid teenuseid on erinevaid.
Euroopa üritab samuti enda versiooni luua, mis on samuti veel väga alguses ESA and Viasat to explore advanced satellite direct-to-device connectivity
ehk siis huvi ja arusaamad potentsiaalist on viiamase poole aastaga oluliselt edasi liikunud.
eks aeg näitab, kuidas keegi seda lahendada suudab.
Ka käesolevas teates korratakse: “we are now accelerating our path to commercial activity”
Loodetavasti hiljemalt järgmise kvartali koosoleku raames saame täpsema tootmise ja lennutamise ajakava, mis võiks olla tihedam kui novembris indikeeritud. Kõik vajalikud ressursid on selleks olemas.
Meeldetuletuseks, et kokku on olemas MLA (Multi Launch Agreements) kuni 60 satelliidi üles saatmiseks. 2025 sisse on hetkel kinnitatud 17 satelliidi ülesse saatmine. Next Spaceflight = BlueBird
Lisan täiendava kommentaarina, et
Vodafone on oma pressikas viidanud teenuse lansseerimine 2025lõpp/2026.
ATT CEO John Stankey eelmisel aastal ühel vestlusel viitas, et sellised teenused tuleks klientidele lansseerida siis, kui teenus on valmis ehk AST mõttes tähendab see ca. 40+ satelliiti.
Ehk siis on võimalik, et Vodafone lansseerib teenuse oma klientidele kuidagi lünklikuna või on neil parem insight selles osas, milline “acceleration” on plaanis?
Need on lihtsalt seotud nüansid ja saab olema huvitav jälgida, aga nendest tuleneb ka ootus, et ehk liiguvad asjad siit kiiremini edasi.