5G tornid kosmoses
AST & Science arendab ning ehitab satelliite, mille eesmärk on pakkuda kosmosest 5G kvaliteediga sideteenuseid täiesti tavalistele mobiiltelefonidele.
Tehnoloogia:
AST satelliidid pakuvad maa lähiorbiidil tiireldes võimalust tavalise mobiiltelefoni abil sõnumeid saata, helistada ning netis surfata (nii AST kui ka konkurent Lynk on selle võimalikkust proof of conceptina juba tõestanud; lisaks kavatseb sõnumite saatmise võimalust pakkuda Apple uutele iPhone’idele ning T-Mobile koostöös Starlinkiga). Satelliit saadab raadiolained maale, kus need võetakse vastu AST maapealse masti poolt ning ühendatakse maapealsete sidevõrkudega. Põhimõtteliselt on tegu uue ajastu algusega sideteenuste turul, sest esimest korda võtab üks ettevõte eesmärgiks kaotada leviaugud (va polaaraladel). Kallid ning üsna kehva ühendusega satelliittelefonid leiavad peagi koha muuseumis.
AST plaanib kosmosesse saata 243 satelliiti ning pakkuda levi alates 2Gst kuni 5Gni (kuidas tõlkida 6G forward compatible? Sest nad on seda ka). Satelliidi üks pool koosneb päikesepaneelidest ning teine pool antennimassiividest (118 400 antenni ühe satelliidi kohta).
Ärimudel:
AST tegeleb sideteenuse hulgimüügiga. AST kliendid on suured telekomid (Vodafone, AT&T, Orange ja teised ehk mobile network operators, edaspidi MNOd). See tähendab, et AST ei pea tegelema teenuse lõpptarbija müümise ja turundamisega ega klienditoe pakkumisega. Müük ja turundus jääb MNOde kanda. Praeguseks on AST’ga kokkuleppe või MoU sõlminud MNOde klientide koguarv üle 1,8 miljardi. Käive jaotub 50/50 AST ja MNOde vahel (seniavaldatu põhjal).
Klientidele hakatakse pakkuma erinevaid pakette: levialade vahel liikuvad kliendid saavad võimaluse kasutada teenust ajutiselt ning maapealsete mastide levialast väljajäävad kliendid võivad osta tavalise kuise tellimuse. Teenuse pakkumise läbi MNOde on selge loogika – mida vähem hõõrdepunkte uue tellimuse kasutamisel, seda suurema tõenäosusega hakkab klient uut teenust kasutama. AST puhul ei pea klient uut telefoni ostma ega uut SIM kaarti ostma või pakkujat otsima minema.
Lõppkliendi turg
Telekomteenuste pakkumisel on globaalset peamine probleem pakkumise puudujääk. Maailmas on sadu miljoneid inimesi, kellel puudub võimalus osta kvaliteetset sideteenust. Vaesemad ja eriti hõredalt asustatud piirkonnad on kehva leviga, sest kvaliteetse leviala loomiseks peavad MNOd tegema suuremahulisi investeeringuid mastide ehitamiseks. Pareto printsiibi järgi annab 20% mobiilimastides 80% käibest (tegelik jaotus võib erineda, kuid põhimõte on sama). Hõredalt asustatud piirkonda ehitatud mobiilimast teenib vähem käivet, kui linna ehitatud mast. Teatud piirini on telekom nõus kasumlike mastide arvel töös hoidma ka kahjumlikke maste, seda eeldusel, et teenust ostvate klientide jaoks on oluline levi ulatus ja kvaliteet. Mida hõredam ja vaesem piirkond, seda vähem maste. Ka Tallinn-Tartu rong on suure osa ajast Tartule lähenedes väljaspool kvaliteetset leviala. Sama kehtib mägedes, merel ning kaugemates metsatukkades, kus levi võib sootuks puududa. Seis on palju kehvem lähistroopikas ja troopikas, kus ometi on miljoneid potentsiaalseid kliente.
Mastide ehitamine on kallis (torn ise + kaabelühendus peavõrguga), neil on vaja ligipääsu elektrivõrgule ning need peavad asuma hooldustehnikutele ligipääsetavates kohtades. SpaceXi StarLinki edu näitab selgelt, et globaalsel sideteenuste turul on nõudlus olemas. Telekomid ei soovi aga teenust maapealse võrgu väljaehitamise kulukuse tõttu pakkuda. Loogiline ka, sest hõredalt asustatud piirkonnas on ühe kliendi võrku ühendamise kulu kordi kõrgem, kui tihedalt asustatud piirkonnas.
Seega turg = levialast pidevalt + levialade vahel leviauku sattuvad seadmete kasutajad (kes on nõus parema ühendust eest lisa maksma). AST esitluse järgi on maailmas 2,6 miljardit inimest, kellel puudub mobiiltelefon ning 1,1 miljardit inimest, kelle levi ei ole „lairibaühenduse“ kvaliteediga. IoT (tuulikud, laevad, poid jne) turu suurus on teadmata.
Kuidas eristub?
SpaceX teatas äsja, et hakkab koostöös T-Mobile’iga pakkuma AST’le sarnast teenust. Kuid ainult SMSe, ainult T-Mobile klientidele ja seda ainult Ühendriikides (esialgu). Põhimõtteliselt lisab Starlinki T-Mobile’i jaoks oma uutele satelliitedele 7 meetrise läbimõõduga antennimassiivi (vs AST 18x20 meetrit massiiv). Starlink/T-Mobile on tehnoloogiliselt ASTst 3-5 aastat maas ning nende esialgne plaan ei kujuta AST’le ohtu. T-Mobile otsib koostööpartnereid teiste MNOde hulgast, kuid AST’l on partnereid juba 1,8 miljardi kliendi jagu.
Apple teatas täna, et uute iPhone’idega saab levialast väljudes satelliidi abil SOS sõnumeid saata. Teenus toimib ainult õues ning eeldab kannatlikust – ühendust saamiseks satelliideiga kulub 15-60 sekundit. Teenus hakatakse pakkuma USAs ning Kanadas alates novembrist ning esimese kahe aasta jooksul on see tasuta. Ei ole teada, kas MNOde kaudu telefone müüv Apple on huvitatud teenuste valiku laiendamisest. Juhul, kui Apple hakkaks oma klientidele lisaks hädaabisõnumite saatmisele ka lairibaühendust pakkuma saaks Apple’i suurimatest koostööpartneritest tema suurimad konkurendid.
Investorid ja koostööpartnerid
Vodafone, American Tower ning Rakuten on AST ühed olulisimad investorid, sest nad tutvusid AST tehnoloogilise võimekusega üsna pikalt ning on tavainvestorile signaal sellest, et maailma parimad usuvad AST tehnoloogiasse.
Olulised kuupäevad
BlueWalker 2 oli pseudosatelliit – AST saatis kosmosesse mikrosatelliidi (BlueWalker 1), mis oli ühendatud mobiiltelefoniga. AST ühendas selle maapealse, kosmosekeskkonda imiteeriva kupli seest asuva satelliidiga (BlueWalker 2). Käesoleva laupäeval (10.09) läheb SpaceXi raketiga teele BlueWalker 3, esimene pea täissuuruses testsatelliit. Testsatelliidi eesmärk on testida ühendust telefonide ja maapealsete antennidega. Teste tehakse kokku kuuel kontinendil. Eesmärk on koguda infot ning rakendada saadud teadmisi järgmiste satelliitide ehitamisel.
Järgmise aasta jooksul ehitatakse valmis veel viis satelliiti ning need tahetakse teele saata umbes aasta pärast. Järgmise aasta viimases kvartalis loodetakse alustada ka äritegevusega.
• Phase 1 - Equatorial constellation, 20 satellites by 2023
o Cash flow from phase 1 will support the following phases
• Phase 2 - NA/Europe/Asia, 45 satellites by 2023
• Phase 3 - Full global coverage, 45 satellites by 2024
o At this point ASTS expects to start turning a profit
• Phase 4 - Full global MIMO coverage (increased data capacity), 58 satellites by 2024
• Phase 5 - Scaling network globally, 16 satellites by 2029
Tutvustav video: https://youtu.be/OF3talrmxiQ
Koduleht: https://ast-science.com/
