No, püüan. Minu jaoks ka uus teema. Paranda, kui ma kusagil eksin, aga hetkel on arusaame selline.
Vahetusvõlakirjad on tõesti populaarne finants. vahend. Kasutatakse kasvuettevõtete sektoris, kuna investori jaoks on atraktiivne ka võimalus saada lisatootlust hiljem läbi aktsiate. Samal ajal madal aktsiate lahjendamise määr. Lahjendamise madalam määr tulebki sellest, et diil pannakse hetkel lukku madalama ettev. turuväärtuse pealt. Diil aga “avaneb” alles kõrgema turuväärtuse pealt. Tegin kiire arvutuse ja sain sinna 4% alla.
Hedge fondid aga nagu nimi ütleb, püüavad/peavad oma riske maandada. Ehk nende jaoks ei ole vahetusvõimaluse kasutamine oluline. Nemad maandavad just aktsiatele avatuse riski.
ASTS puhul on üsna turu standardtingimused.
Struktuur peaks välja nägema järgmine:
Investor . Siinsed investorid on ilmselt erinevat tüüpi ja kõik pole kindlasti hedge fondid. Muid institutsioone samuti. Hedge fondid - nemad püüavad üldjuhul ca 60-75% aktsiatele avatuse riskist ära katta. Kuigi neil on teoreetiline optsioon (mitte turult ostetud optsioon), vaid variant/võimalus osta tulevikus madala hinnaga aktsiad, kui teatud tingimused on täidetud. Nt avaneb see optsioon: 130% kõrgem aktsia turuhind ja alates 2031 aasta. Seal oli veel tingimusi jne. Saavad vahetada hinnaga 27$. Aktsia turuhind oleks > 60$ kandis. Vahetusvõlakirju ostes nad kohe shordivad aktsiat, et mitte võtta aktsiate konverteerimise riski. Kuna see optsioon on nö. paberil, siis peavad ise majas delta määrama. Mida rohkem “rahas” see tehing on (kaldub aktsiate diiliks), seda kõrgem delta ja rohkem tuleb shortida. Dünaamiline riski maandamine ja kohandatakse pidevalt. Oletame, et emitent tingimuste täites pakubki aktsiate vastu vahetust: hedge on short, saab aktsiad ja risk kaetud. Kui aga emitent pakub raha v refinants. siis peavad omavahel läbi rääkima või koostööd tegema, kuidas hedge oma shordi saab kaetud ja mis kuludega. Nt. pakub emitent preemiat. Refinants. puhul suurema mahu uusi vahetusvõlga, et siis hedge saaks eelmise delta mahu “nullida” (ei pea aktsiad hakkama ostma) uue vahetusvõla diiliga, samal ajal ei toimu ka uut aktsiate shortimist.
Emitent – ASTS, tema saab otsustada, kas vahetusvõlakirjade omanikele pakkuda raha või aktsiad + mingi preemiad. Seega investorid ei tea ette, mis saama hakkab. Aktsiate pakkumisel aga peab siis ASTS end turvama. Selleks sõlmitakse diileriga struktureeritud tehing, saamaks need aktsiad, kui on vaja konverteerida. Tegemist on capped call tüüpi optsiooniga. Cap on seal siis pmts. lagi, millest üle diiler enam “väärtust” välja ei maksa. Siin 45$, ehk emitent ei saa raha teenida. See piirabki ära nö. kasumi. ASTS eesmärk pole siin kasum, vaid katta vajadus, kui peaks võlakirjade asemel investoridele aktsiad andma. Dilleri jaoks cap seab ka mingi piiri ja vähendab riski rahalist mahtu, sest kui seda ei oleks, peaks ju diiler maksma aina rohkem ja rohkem aktsia hinna tõusu korral peale cap taset. ASTS-le läks see leping maksma > 40milj, ehk ca 10% kapitali kaasamise mahust. Ma saan aru, et ASTS ei pea mingeid riske enam maandama. Ta on juba tasu maksnud ja diiler ise peab enda riske maandama. Kirjutab ju call opts, ehk ise peab siis samamoodi aktsiad ostma?, kui delta üles liigub. Samal ajal see cap tase on ka oluline, aga siin ma ei mõtle välja, kuidas see mõjutab. Kogu see tehing on diilerile jaoks väga kaugel ajaliselt veel.
Diiler – pakub ASTS-le lahenduse, ehk võimaluse aktsiad saada. Nemad peaks enda riske ka maandama. Nagu kirjutasin.
Ehk hetkel tundub, ainus kes shorti tegi oligi hedge fondide pool. Ja kui aktsia hind peaks üles minema, siis peavad nad delta tõusu tõttu ka rohkem shortima.
