Kolin selle ka siia:
Ja siis tuleb LHV elukunstnik ja teatab, et IT-inimene peab soovitavalt ka veel õhtuti ja nädalavahetustel tasustamata ületunde tegema 
Ma olen seda korduvalt oma erinevates töökohtades üritanud seletada, et keskmine mõtestatud reaalse töö hulk 8h tööpäeva puhul pikemas perspektiivis IT valdkonnas on ca 4h.
Kusjuures ma olen ise pigistanud endast välja ka 8h - 4h lõuna paiku ja 4h hilisõhtul, aga see ei tööta 8h tööpäeva puhul ja omades ka isiklikku elu.
Lisaks siis veel need elukunstnikest ärikonsultantide poolt leiutatud kasulike tundide süsteemid. A la “vanemarendaja” lisab kliendile käsiribakoodiskänneri ERP süsteemi tootja poolt tehtud mooduli laoarvestusele, 30.-t korda, ajakulu 1h ja saab kirja 8h “kasulikku tööd” (+8 h analüütikule). Ja siis nooremarendaja peab arendama kustomiseeritud laoraporti a la rõivatootmisettevõttele, mis arvestaks nööpe ja poolenist kasutatud materjale ja valmistooteid ja tagastatud tooteid ja kõike seda mingite suuruskombinatsioonidest koosnevate batchidena jne, ja firma müügimees on selle samuti 16h eest maha müünud. Kusjuures analüütik on selle raporti kallal 8h juba töötanud, aga pole spekki valmis saanud (ca 2 lk spekki ja siis 2 lk jagu planeeritud osade pealkirju) - ja kui arendaja küsib nende kohta, siis lähevad ka arendaja kasulikud tunnid analüütikule. Kui teed selle raporti lõpuks ületundidega ja nv-d appi võttes valmis, siis saad lõpuks 2h “kasulikke tunde” kirja, ja juhtkond ning analüütikud ütlevad, et oled saamatu ja muidu laisk - sest kuidas muidu seletada, et 2h “tööd” nelja päevaga. Jne jne. Huvitav tolle ettevõtte juures (nüüd uue nimega) oli muidugi see, et kui kehveimast “10%” arendajatest oldi vabanetud, siis langesid sellised tööd järgmiste kehvema sotsiaalse kapitaliga või lihtsalt nooremarendajate peale … ja need omakorda lahkusid-lasti lahti. Nagu kuulda siis peale ca 3 iteratsiooni tuntud ärikonsultantelukunstniku poolt juurutatud “kasulikest tundidest” arenduse poole peal loobuti.
Miks ma seda vana asja meelde tuletan?
Sest see näitab, et töö pole tundides mõõdetav, ja et konkreetsest tööst kaugelseisvad “analüütikud”, “müügimehed” ja “juhtkond” sageli ei mõista reaalse töö tegemiseks kuluva ressursi spetsiifikat ega tehtava töö hulka üleüldse.
Ühelt poolt siis sellised alamüügid ja ebareaalsed eeldused, teiselt poolt seesama “keskastme feudalism” jms, kus võetakse tööle kordades rohkem inimesi (või valede võimetega inimesi) kui vaja.
Eraldi teema on veel kokkuhäkitud prototüüp vs toode.
Kusjuures Elon Muski geenius seisnebki selles, et suvatseb sellistesse teemadesse sisuliselt süveneda.
PS. Foorumis lobisemine on osa aju resettimisest järgmiseks kõrge produktiivsusega perioodiks.
PPS. Veel korra - mu heietus ammusest aast on näide “vabaneme 10% kehvemaist ja elu läheb heaks” kohta. Reaalselt vabanetakse sellise laia vikatiga löömise puhul pigem kehvema sotsiaalse kapitali või pugemise oskustega töötajatest, kes sageli panustavad just rohkem kui need, kes seda 10% kindlakstegemiseks kasutatavat mõõdikutesüsteemi ära kasutada saavad või oskavad.
2 Likes
“Tööde haldamise keskkonna lahenduse kavandamine OIXIO Digital AS
projektijuhtimise toetamiseks
Triin Idnurm”
Seda siis anno 2026 …
1 Like
Mu kogemus oli ca 2006.
Ma tahaks näha “keskmist universaal-nahaal müügimeest” nagu mõni on, kes suudab “ükskõik mida müüa” õigesti maha müümas “custom arvutisüsteemi ehitust” … kus proto peale läheb X tundi ja füüsiliste komponentide custom-made korpusesse pakendamine 10x X tundi.
1 Like
Pille Minev:
«Mina olen ära õppinud ka selle, et kui ma saan e-kirja ja neid pätikirju olen saanud päris palju, siis aju on ära õppinud selle, et vaata aadressi,» ütleb ta. Saatejuht sai hiljuti kirja aadressilt info@ee.bigbank.ee. Kuna tal on ammusest ajast konto Bigbankis, siis ei tundunud kõnealune e-kiri esmajoones kuidagi kahtlane. «See kiri, et aeg on andmeid uuendada, tundus loogiline. Tõsi, see, et seal ees on ka kaks ee-d, oleks pidanud olema aju jaoks hoiatav märk,» tõdeb ta tagantjärgi.
Minu arusaamisel peaks alamdomeenid olema ikka bigbank.ee kontrolli all või ei ole?
1 Like
Saatja aadressiks võid panna midaiganes, kui sa ei soovi sinna vastust saada. Tavaliselt ongi petukirjades link millele klikkida, mitte ei oodata vastust.
1 Like
Alamdomeenide kontroll kehtib veebilehtide URL-de puhul. Seal on raske domeeni võltsida. E-mailide puhul pole absoluutselt mitte mingit kontrolli. Antud tehnoloogias kasutatav protokoll on lihtsalt sellisena kunagi ammu loodud.
E-mailide autentsust kontrollitakse krüptograafiaga, näiteks üks vana tehnoloogia on Pretty Good Privacy (PGP), on leiutatud hulgim uuemaid võtteid kuidas tuvastada autentsust. Aga need pole levinud ja rahvamassid ei oska neid kasutada, seega pole selliseid asju juurutatud kui kohustuslikke asju.
Ainus mis aitab, on see, et kui sulle näib, et sulle saatis sinu BigBank kirja, siis ära vajuta lingile vaid logi ise sinna internetipanka sisse ja vaata kas seal on sulle mingi sõnum üles riputatud vms.
Aga DKIM, SPF? DNSsec?
3 Likes