Ehh, täpsustuseks, need asjad jooksevad ikka mõnel kivisse laulatatud linuxi distrol. Motif teek (mille elemente ma sageli näen nende asjade ekraanidel) ei ole winnilistele.
Nii ja naa. Pakun, et oleneb valmistamise aastast. Ma pigem oletaks, et mitte-MS asjad on mingi real-time os kerneli otsas, X-window ja Motif UI seal otsas. Teine variant – mingi BSDline-
Linux sündis meil… millal? Ja “lapsekingadest välja saamiseks”, produktsiooni peale mõtlema hakkamiseks, läks veel päris mitu tubli aastat. Kusagil 90ndate lõpus Julgemad Mehed mõtlesid linuxi prodi lükkamise peale.
Teine asi – unixi laadne OS vajab “palju” ja “kallist” rauda. SEE, et TÄNA see raud on “kopikate eest” ei tähenda sugugi, et 80ndatel või 90ndatel see kopikaid maksis.
32-bit bit prot-mode ja min. umbes 4MB mälu oli ikka luksus. Keegi ei hakka seda lolli värvisegaja sisse viskama. Single task. Käib MSDOS ja 286 ja 512KB RAM küll ja veel.
Seega, kui ma näeks midagi, mis meenutab x11 + Motif … mõtleks ma “kõhu poolelt” pigem mõne BSD derivatiivi või “päris” UNIX peale. Eeldusel, et see asi on sündinud enne 1999 aastat.
2 Likes
IBMi pangaautomaadid. 1990ndate algus. PS/2 ja OS/2. Ning, erinevalt hilisematest windowsi-mudelitest, kasutajaliidesest eraldatud süsteemikonsool “karu kõhus”.
1 Like
Tunnistan pattu. OS/2 unustasin alatult ära. Eks ma pean pattude lunastamiseks nüüd oma PII tolmust puhtaks nühkima ja OS/2 “päris raua” peal ka ära proovima.
AI puhul paljalt need maatriksarvutused reaalset IQ eriti üle 70 ei vii. Ülivõimeka otsimootori teevad muidugi kiiremaks ja sõbramehelikumaks.
Video oli reklaamvideo. Ainuke kasulik bitt oli see, et tegemist on takistusmäludega.
Palju huvitavam teema on see, et Musk kuulutas, et ka Tesla on salaja AI kiipe arendanud ja plaanib varsti nii Teslas kui teistes tema ettevõtetes puhtalt omatoodangule üle minna.
2 Likes
Jätkates vestlust viitelt Universumi saladused:
Edevamad LLM mudeli kvantifitseerivad suurt hulka parameetreid 2 bitiga. Ning enamus on algse 32bitise ujukoma pealt kokku tõmmanud 2-8 bitise kvantifitseerimise peale.
Tekkis siin seltskonnas küsimus - kui ma lasen AI’l teha följetoni, pildi, videoklipi - kellel on siis autoriõigused? Minul, kes ma andsin nö pintslitõmbeks juhised v siis kellel?
Ma arvan, et loe oma konkreetse AI kasutuslitsentsi.
Ka konkreetse AI litsentsi tekst pole mingi garantii, et kuskilt mõni treeningmaterjali algne autor välja ei karga ning kohtus Sinu vastu võitu ei saavuta…
See garantii puudub ka täiesti ilma AI’ta
2 Likes
Offf, arvestades kui keeruliseks ja nüansirohkeks on tänapäeval läinud C ja veel eriti C++, siis mitte ükski Steve Wozniak ei kirjuta enam üksinda kvaliteetset kompilaatorit sinna otsa.
1 Like
Ma arvan, et see näitab ka praktilise elu ja CS õppekavade erinevust.
Kusjuures praktikas on 90% IT valdkonnas, eriti arenduses ringlevast rahvast nn koodineegrid, osadel on haridus ja osadel pole - need kellel on, on tavaliselt hullemadki.
AI sööb neist valdava enamuse üsna varsti välja, v a need, kelledel õnnestub AI mullipuhujaks ümber kvalifitseeruda.
2 Likes
Mitte niivõrd C ja C++ … ütleme siis nii, et OMA kerneli kirjutamine on tippülikoolide (a la MIT) kõvem magistri tase. Oma kompilaatori täiesti nullist tegemine on tipp-phd tase (ja ilmselt ka koos vastava töögrupiga mitte üksi). Inimesed unustavad tihti ära, et tegelikult OS ei ole üldse nii keerukas tükk teha, kui arvatakse. ERITI kui see on mono-platvorm OS. Isegi minusugine Sõge Opossum saab õite primiviise käki kokku käkerdatud.
To: Offf, siin tuleb vaadata erinevust: Ülikoolis tehakse õppeesmärgil igasuguseid huvitavaid asju. Loomulikult saab isegi veeretada “lihtsuse mõttes” mingit kasvõi 64-bitist DOS-i ning lasta sinna otsa igalühel üliõpilasel kirjutada uus kompilaator ning hulga utiliite. Või lausa lasta ise uus DOSs kirjutada.
Mainitet Steve Wozniak ei tegelenud aga ülikoolis õppeülesannetega, vaid üritas teha toodet, mida turul saaks huvilistele müüa. Müüa kui tervikut, komplekti, kontseptsiooni jne. Ja talt osteti seda. Muidu poleks ju Apple-nimelist ülikuulsat firmat sündinud. Muidugi komplekti kuulus ka väga hea müügimees ja ideedegeneraator.
Kui tänapäeval keegi üritaks selliseid asju teha, siis lävepakk selliste asjade tegemiseks ja tootena maha müümiseks on hulka mööda keerukam, selleks on vaja juba algusest peale karja täiesti professionaalseid ja kogenud inimesi, et midagigi saavutada.
Veel üks DOS-i huvilistele: Public Domain DOS: https://www.pdos.org/
1 Like
Algelise kompilaatori suudaks isegi valmis teha.
Näiteks BASIC baassüntaksi jaoks.
Koos õppimisega ca kuu?
Ma kujutan ette, et ma teeks iga keelestruktuuri jms jaoks oma pisikese asm template süsteemikese miskis kõrgkeeles, ja siis paneks need kokku, ilmselt on vaja miskid placeholderid-muutujad üle käia (eriti kuna programmis olevate muutujatega tuleb asmis globaalsel tasemel veidike vaeva näha), ja ongi olemas. 
Pakun, et peale väikest süvenemist isegi kiiremini.
Tänapäeval ei pea enam tuima tööd tegema ning ise sinna assembleri tasemele ronima. Alates kompilaatorist mõnda kõrgkeelde või mõnda väljendusrikkasse suht abstraktsesse vahekihti. Praktiliselt kõigi kompilaatori tükkide jaoks on tänapäeval väga häid vahendeid riiulist võtta.
näiteks: LLVM - Wikipedia
1 Like
Vanasti olid informaatikatudengitel yacc ja lex õppekavas
4 Likes
Jah, aga Õige Asja tegemiseks peab ikka Stroustrup või Richie või Wirth olema
Tööriistad-šmööriistad. Seda ma räägingi, et … nõrkadele. Ikka puhtast masinkoodist tuleb “uue ja enneolematu” arhitektuuri peale Monumetaalteos välja tahuda.
Kui põhitööna, siis ilmselt palju kiiremini. Isegi ilma nende abivahenditeta, mis teevad sellise asja tegemise üldse mõttetuks
Juhtusin TV-s hommikul kuulma (vist eile), et uut rakendust oli vaja, et need on meie andmed ja need ei tohi eestist välja jõuda. Kas tõesti see chat-gpt peale ehitatud promt tagab selle, et andmed on eestis - sügavalt kahtlen selles kuna serverid asuvad ju väljaspool eestit.
Teiseks väideti (mis on ka alltoodud kirjutises), et see nagu oleks uus keelemudel mis ei anna kiirelt vastuseid vaid paneb õpilase mõtlema. Kas tõesti tehti nii lühikese ajaga täiesti uus keelemudel?
Samas väideti ka, et õpilastele on ostetud ka tasulised litsentsid tavamudelile - siis tekib kahtlus, et miks õpilane peaks kasutama seda keerulisemat mudelit kui käeulatuses on kiired vastused tasulisest versioonist.
TI-hüppe teadustiimi juht Jaan Aru juhtis tähelepanu sellele, et milles õieti väljendub tava-Chat GPT ja Chat GPT õpirakenduse erinevus. Tava-keelemudel on liiga abistav, see annab küsijale vastuse kohe kätte, teeb kõik ette ja taha ära ning sel ei ole õppimisega mitte mingit pistmist.
1 Like