Sihuke idee. Inimestele üldiselt ei meeldi netireklaamid. (Mulle küll ei meeldi). Samas, kaupmehel on ju kudiagi vaja oma kaupa tutvustada ja “tasuta” veebiteenustel on vaja kuidagi ennast elatada. Paradoks?
Pakun välja idee, kuidas seda vastuolu lahendada – reklaamivabastuskrediit
Umbes samasugune asi, nagu vahpeal välja käidud CO2 krediit.
Iga kord kui sa ostad mingi “asja” saad sa oma “vabastuskontole” mingi koguse “vabastuskrediiti”. Ja kui lähed veebilehele, siis saad kasutada klikkida "peida see reklaam N ühiku “reklaamivabastuskrediidi” eest.
Oleks hundid söönud ja lambsikud terved. Muidui, selline “vabastuskrediit” eeldab RIIKLIKKU sundi ja üleEU-list seadusandlust. Sest ettevõtteid on palju ja leivamüüja ei pruugi muidu tahta, et telekaostja oma “telekaostuvabaduskrediidi” eest tema reklaami blokib.
Aga kui üle EU viia kõik ühele reklaam-ostud-krediit süsteemile, siis võidaks KÕIK.
Kui näiteks korra elus uue auto liisides ootab sind koos 5 aasta liisingumasetega ees ka 5 täiesti veebireklaamivaba aastat 
loogika oleks selles, et täites oma kodanikukohust, sooritades ostu, aidates SKP-d järele peaksid sa selle eest saama mõneks ajaks vabastuse meeldetuletusest “kodanik, ilmuta teadlikkust, toeta kiratsevat majandust oma ostuga”
Ahjaa, ja otse loomulikult võiks “reklaamivabastuskrediiti” saada ka OTSE soetada. Selle võiks muuhulugas siduda digiEUR kontoga Delfi näiteks pakub sellist võimalust.
To: Offf
See kõlab nagu kurjategijatele maksmine selle eest, et nad kurja ei teeks.
Või noh, võib ka võtta kitsendusena: … et kurjategijad ainult sulle, kui maksjale, kurja ei teeks.
¤ ¤ ¤ ¤ ¤ ¤
P.S. Mida see viimane lause kirjeldaks?
Ega ttrust ometi arva, et “Insane Possum Ungineuring” seda TÕSISELT mõtle?!?
Kuigi, ma pean olema ettevaatlik, vägaäväga ettevaatlik. Ma olen päris mitu korda “näppu lõiganud”. Pakun huumorti võtmes välja mingi idee või arngu mis on nii IDIOOTLIK, ABSURDNE ja ARULAGE, et seda lihsalt EI SAA juhtuda. Ja siis … see juhtub. 
Parafraseerides: Ega hr. Offf ometi arva, et ttrust seda TÕSISELT mõtle?!?
Tead, kurjakaga võrdlus hästi ei päde. Võrdleme nii, kui sa unustad oma maksukohustuse ja deklareerimisega hoolikas olla, siis MTA saadab sulle sõbraliku MEELDETULETUSE… tee deklar ära ja maksa maks ära. (Esialgu nad piirduvad meeldetuletusega). Ja nad saadavad ka järgmisel kuul sulle “eelteate” et “ole hea mees ära see kuu unusta”. Ja kui edaspidi ei hiline, siis neid eelteateid ka ei saadeta enam.
Ehk siis ma kulutasin natuke “hoolikuskrediiti” et MTA mulle oma teenuse reklaami ei saadaks.
See on võrreldav rekaamiga. “Tuletame sulle meelde, et sul on vaja mingi asi ära osta”.
Aga kui ma juba OLEN selle asja ära ostnud… siis ma võiks reklaamiandjale kuidagi teada saada anda, et “ma juba olen ostnud, ära saada mulle”.
Näiteks selliste “boonuspointidega” saab “seemendamisvõlgnevusi” kustutada:
"Bonus points are awarded for seeding complete torrents over time. This means that you must have 100% of the torrent, including all text and NFO files etc. Keep the torrent open and active in your torrent client and your bonus points will start to increase, even if there are no leechers on the torrent.
Users are given 0.2 bonus points per torrent per hour for up to 15 torrents. You can achieve a maximum of three (3) bonus points per hour by seeding atleast 15 torrents, resulting in a maximum of 72 total points in a 24 hour period.
With enough bonus points acquired, you are able to exchange them for upload credit. The points are then removed from your bank and the credit is added to your total uploaded amount."
Ja siin ka pakutakse võimalust maksta reklaami mittenäitamise eest “otse”
Ma pakkusin naljaviluks, et lisaks otsemaksele võiks olla ka “lunastuspunktid” kui sa juba OLED kaubandustemplis oma annetuse Kuldvasika altarile viinud.
Võiks veel ka mõelda Hiina-laadse sotsiaalkrediid süsteemi peale, aga mitte negatiivses võtmes, nagu Hiinas vaid ikka positiivses ja innustavas… iga EUR mille sa maksete, kauba või teenuse eest välja käid, kajastub mingi punktikesena sinu “majanduse sõbra skooris”.
Ja see skooritabel võiks olla avalik. Siis saavad kõik vaadata, et näe Lemibti Laristaja on õige mees, lööb kogu oma palga kenasti laiaks. Aga vat Kaarel Koi on igavene koonerdaja, ei raatsi midagi osta, lämmatab SKPd ja kogub “madratsi alla”.
ÕIGLUSE mõttes peaks neid “punkte” muidugi arvestama PROTSENDINA sissetulekust. Ehk siis 690se netopalgaga Lauaviina Lemps saab lauaviina ostmise eest 1 boonuspunkti. Sama palju kui Peeter Pooljuht 50EUR kulutamise eest.
Edasi võiks seda veel korreleerida kodumaine vs. välismaine vs, eksport.
Ja seda kõike võiks hallata uus, selleks otstarbeks asutatud, Külluseamet
See on just seesama digiraha teema. Kuna sellisel juhul on alati teada osapoolte sotsiaalne skoor, võib ka öelda - PP ei kuluta oma 50 eurot enne kui on vähemalt teise 50 eest ostnud Sotsiaalse Sidususe tooteid.
Moodne variant Brežnevi pakikesest - rulli kempsupaberi jaoks pead ostma ka “Väikese Maa”, “Uudismaa” või “Taassünni”.
Üks huvitav teema, mille kohta juba “The Mythical Man-month” raamatus peatükk oli.
“Meie tarkvara on vana ja jama - kirjutame kõik ümber ja paremini!”
Enne:
Pärast:
Kas uue asja lastehaigused hakkavad välja tulema.
Parandati asja, mis rikkis polnud. Tulemus ettearvatav.
Mis see turvaloogika on, et uutel id-kaartidel pead kindlasti pin2 koodi ära vahetama, muidu ei saa kasutada? Kas see ei põhjusta uusi petukõnesid - “Helistame ppa-st, kas teil on juba pin2 vahetatud, kui ei ole siis aitame …”
Ja teiseks, miks peab nii tihedalt id-kaarti platvormi vahetama, alates 01.juulist ja nüüd veel 14.novembrist.
https://www.err.ee/1609857384/juulist-valjastatud-id-kaardid-ei-toimi-ikka-prismas-kliendikaardina
a sa systemd-bootd pole tahtnud proovida. Proovi
Vaat näed viimasest linuski kokkupanekust on nii kaua möödas, et tuleb uute asjadega nullist tutvuma hakata. Systemd on üks nendest, mida olen ainult pidi pealt näinud.
Kui NII KAUA on möödas, siis ma vast ei alustaks, sinu asemel, “kokku panekust” vaid võtaks tutvumiseks juba mõne eelnevalt “kokku pandud” distributiivi.
Ehk oled sa isegi nutikas olnud … systemd ja udevd… aastakest 5 tagasi ma vihkasin neid. Olid üsna toorelt “buffeesse pandud”. Täna ja praegu – peab ütlema et v. hästi saavad oma tööga hakkama. Fanaatilisele systemd vihkajale on ka üks Debiani “flavour” – systemd-less-debian.
Samas, meie sõber Mint on täna “viskame NetworkManager välja ja paneme Netplan” (iseensest õige mõte) seisus, kus NwM kohati enam ei tööta ja Netplan veel 100% ei tööta. Uh-oh! Pealegi on nad sinna ülemineku-ajaks aretanud sellise toreda “mähkuri” mis NWMi konffidest genereerib netplani.yamle. UH-OH!
Siis on veel cloud-init meil tänapäeval, netplan ja veel ühte teist uut ja huvitavat.
Mõned distrod flirdivad “immutabilityga”. Xorg asemel on Wayland. ALSA ja Co. asemel on Pipewire. Logisid vaadatakse nüüdsel ajal journalctrl abil. ja GRUB2 üldiselt tõrjutakse … systemd-boot või selle distro-spetsiifilised “flavourid” trügivad tuppa.
etc/init.d on täielikult unustatud. Init on nüüdsel ajal systemd rida.
Aga see-eest on IceWM baasil tehtud CDE “emulaator” – natuke vana head kodutunnet saab selle abil tagasi võita.
Kultuurašoki leevendamiseks on leitavad mõned vanad head konservatiivsed distrod kus asju tehakse nii nagu Issand On Ette Näinud Asju teha ja korralik 1970ndate ja 1980ndate SystemV hõng on täiesti olemas.
Ja muidugi ei saa jätta refereerimata viimast uudist, et SystemV versioon 4 lint leiti kusagilt tolmuselt riiulilt üles ja pisteti netti. OpenVMS on x64 peale kenasti ära porditud ja saadaval. Ja mitmeid teisi "korralike, automaatikast rikkumatada ja “kõik käsitsi” vanakooli UNIX derivatiive ja porte x64 platvormile leiab, kui hästi otsida.
Seega, otseselt EI PEA seda kõige uuemat, kõige moodsamat, kõige kiiremat ja kõige automatiseeritumat kasutama. Vajadusel leiab võimaluse kuidas OS paigaldamine ja kasutamine oleks “väljakutse iseneses” – võimalikult aeglane, piinarikas, keeruline, esoteeriline, arkaanne ja kompleksne. Hav Phun!
Lihtsalt meenutuseks. Taakvara ja Pärandsüsteemid:
Sinu värvi toonib ehituspoes masin mille kõhus on 486 koos MSDOSiga
Sinu metsalapi aitab rahaks teha harvester mille kõhus on Pentium ja Win9x, paremal juhul midagi natuke uuemat ja WinXP
Sinu sillapinki juhib Pentium 1 ja Win95 mille peal jookseb “sillapingitarkvara”
Sinu Detaili treib valmis 3D lathe mille kõhus on midagi 486, või mõnel (remoteerija jaoks väga palju halvemal) juhul Mototola 6800x
Sinu autot peseb midagi 486 v. P I laadset…
Ja nii edasi.
Nad on Ikka Veel Siin. Avalikkuse eest varjatud, teevad kusagil “kõhus” tagasihoidlikult, aga tõhusalt oma tööd
P.S. Aastal 2024 andis üks tuttav mulle teada, et üks Süsteem (väga spetsiifiliste ülesannetega tegemas ühte väga erilist asja) mille ma 2005 aastal ehitasin, on siiamaani õnnelikult produktsioonis ja töötab. Peakski üle küsima, kas vedas 20nda sünnipäevani välja
Siit:
tõstsin siia:
“[quote=“kasutaja314, post:4328, topic:29842, full:true”]
Näinud olukorda kus lihtne andmesisestaja hakkas järsku tõusma. Sai ka pidevalt koolitusi ja tõusis,tõusis kuni IT-juhini välja. Käivitati suur süsteemide äljavahetamine ja kui see kuigi hästi ei õnnestunud läks see IT-juht ühel momendil minema. Võeti konkursiga uus IT-juht aga kuna ta oli veel sisse elemata ja eriti ei sekkunud, spetsialistid viisid süsteemide juurutamise lõpuni. See eelmine IT-juht liikus edasi riigi süsteemidesse jälle ühe haldusala IT-juhiks ilmselt kaasas tubli soovitus. Aga ei püsinud seal aastatki kui liikus jälle edasi, nüüd visitisti juba kolmandal kohal.
[/quote]”
On see nüüd halb… või hea. Mina alustasin 1990ndatel ja rügasin läbi kõik põrgu 9 ringi: “jack-of-all-trades” - koosten33ger, veebin33ger (tol kaunil ajal oli HTMLis tabeli tegemine juba “Kõva Sõna” tm. cgi-bin koodiga interaktiivse dünaamilise tabeli tegemine juba “high level of sorcery”. ) , tööjaamahooldus, helldesk, nooremadmin… jne. kuni päris töödeni välja.
Kas andmesisestajast-IT juhiks on hea või halb. Eks see sõltub oludest.
Ma tean ühte kodanikku, kes alustas lihtsa rakadmin-tugiisikuna (sisuliselt lvl II helldesk) ja punnitas IT osakonnajuhatajaks välja.
Ma tahaks siinkohas rõhutada, et see ei ole otseselt “tõus” … see on LAHKNEMINE. Kusagilt sealt “tiimijuhi” tasemelt fookus nihkub. Tiimijuht - osakonnajuht-IT juht see on töö INIMESTE ja PROTSESSIDEGA. Admin - vanemadmin - arhitekt - (vanem/valdkonna/süsteemi arhitekt) see on töö Tehnika ja Tehniliste Protsessidega.
Mõni inimene avastab kusagil admin tasemel, et talle meeldib Inimeste juhtimine ikkagi rohkem, kui tehnoloogilise protsessi juhtimine ja liigub sinna “inimeste poolele”.
Mõni teine saab jälle aru, et ta vihkab jätkuvalt Inimesi (ebausaldusväärsed, mittedetermineeritud, kaootilised, tõrkealtid) ja liigub edasi/üles tehnoloogia valdkonnas.
Paraku on Eesti tilluke ja väike. Ettevõtted on väikesed ja vaesed. Isegi nn. “suurtes” ettevõtetes on IT Juht pigem (inimesed, eelarved, strateegiad) ja vanem-admin täidab Arhitekti rolli (planeerimine, implementeerimine).
IT Juht on eelkõige ikkagi strateegia ja inimeste juht. Lihsalt mõningate valdkonnateadmistega. Mitte tehniline ekspert. Ehk siis “karjäär” Adminnist IT juhiks võib anda ka valusa tagasilöögi. Tehniline spetsialist satub valesse rolli.
Võib minna ka teist moodu – “tehnilise spetsialisti rollis” (mitte eriti kõrget kvalifikatsiooni nõudvas) alustab inimene, kes sobib hoopis “inimeste juhiks”. Sealt kohast on üsna loomulik edasi liikumine tiimi-osakonna-terve ettevõtte(IT) juhiks.
Mul pole midagi ametipostil tõusjate kohta aga on allergia juhtide vastu kes tsau-bakaa tulid ja läksid. Maha jäi hunnik mida teised korsitama peavad ja nii nad liiguvad igal aastal uuel juhtival kohal.
Tead, ma olen täheldanud, et HEA on töötada sellistes Austustes, kus tehnoloogia seotud Juhi kohale on tõusnud inimene, kes on teinud teadliku karjääripöörde. Inimesed-protsessid vs. Tehnika-protsessid. Miski ei paita kõrva rohkem, kui IT Juht (osakonna, tiimi, harukontori Juht) ütleb : “ma olen endine süsadmin, tugeva tehnilise taustaga. TPI matemaatika 197…”
Mitte keskkool-baka-itjuhtimise mikrokraad ja siis otse koolipingist Juhi Kabinetti
Su vastus näitab, et lugesid valesti minu kommentaari. Ma kirjutasin juhtides kes tihedalt vahetavad organisatsioone.
Võib täheldada teatavat seost “otse koolipingist Suureks IT Šamaaniks” ja tiheda (itjuhtivate) töökohatade vaehtamise vahel.