Tehnika/IT-sektori kurilka

Nende informeerivate (kättenämmutavate) ja “õpetavate” tehisintellektimudelitega täna on situatsioon umbes sama nagu oli 1980-date ajastul situatsioon see, et lisaks omaaegsele entsüklopeedia-hiigelteosele “ENE” tehti lisaks lastele oma entsüklopeedia “ENEKE” (märgitud on küll et tehti noortele), aga mis oli sisuliselt täielik mõttetus, sest kui oli kättesaadav ENE, siis mitte ükski laps ei hakanud selle kõrvalt ENEKE-st lappama.

Ei hakanud lappama jah, vaid lugesin kõik neli köidet kaanest kaaneni läbi. Ei tundunud mõttetu.

9 Likes

Geminis on “guided learning” standarvarustuses … misasja nad seal “arendavad”? :open_mouth:

1 Like

Heh, ma polnudki siis ainus kes nii tegi. Ei tundunud mõttetu raamatusari tõesti.

1 Like

Ja nüüd pole ei ENEt, EEd, ega ENEKEst kellelegi vaja, isegi tasuta mitte…
Kurb natuke, suur hulk inimesi tegi üle 20 aasta tööd, et need ilmuda saaksid.

Nende vajadus ilmselt selgub tulevikus kui vaja tolle aja ülestähendusi vaadata.

Arvuti mälude hindadega toimub midag pöörast jah. Isegi vana DDR4 hind on kosmosesse lennanud. 30. aprillil ostsin amazonist 4x32GB 3200MHz DDR4 mälu €199,98 eest. Täna tuleks täpselt sama mälu eest samas kohas käia välja: €936.70 (+368% kasv 7 kuuga) ja arvatakse, et see on alles algus: Memory Shortage Just Started, Major Price Hikes Ahead, Warns Team Group

3 Likes

1990-date keskpaiku lendasid mälu hinnad samuti vastu lage. Mingi liimitehase põlengu tõttu. Õnneks ei jäänud see pikaks ajaks kestma. Mõjutas see arvutite tootmist, kättesaadavust, müügihinda jne. Näib nüüd, kui kauaks see hinnatõus on.

Omal ajal moodustas arvuti hinnast üle poole isegi RAM hind. Ja arvuti oli tol ajal päris kallis ese, võrreldes tänapäevaga ja võrreldes keskmise palgaga Läänes. Eesti palgataset sel kaugel ammusel ajal pole mõtet võrreldagi.

1 Like

Ei soovita kasutada sisu varastavat asja:

Offf kribas sellise peatüki:

“Pisiasjadest” rääkides tuli meelde selline juhtum, kus 1970-1980-datel aastatel suutis nõukaliidu-nimeline impeerium järgi teha Lääne arvutiprotsessoreid, mida nad Läänest kätte said, vaatamata USA kehtestatud ekspordi embargole.
Näiteks, venelased võtsid Inteli 80x86 perekonna protsessorid, lihvisid need kiht-kihilt lahti, elektronmikroskoobi abil pildistati üles protsessorite integraallülituste skeemid ja kui info käes, toodeti enda piraatvariant sellest protsessorist, ning koos muude kopeeritud-piraaditud arvuti komponentidega valmistati oma arvuti, millel jooksis Läänest hangitud-piraaditud tarkvara.
Venelaste pidu kestis seni kuni Intel võttis kasutusele oma protsessorites mikrokoodi. Seda viimast venelased enam piraatida ei suutnud ja sellega kukkus ka kokku venemaa protsessoritootmise “areng”.
Kui palju see nüüd täpselt kõik tõele vastas, ma ei julge oma pead pakule panna, aga mällu on jäänud selline juhtum.

2 Likes

Selle protsessori-saagaga on selline “huvitav” lugu, et NLiit ei suutnud mitte kuidagi valmis pusida mikrokiipide valmistamise TOOTMISLIINI. Prooviti nii ja naa, aga ei mitään.
Ja siis äkki “salapärasel” kombel “ilmus” “kusagilt” ühte Moksva tehasesse liin… selline imelik, et kusagil ühtegi silti ega labelit ei olnud, aga mõnes kohas olid “kahtlased neediaugud”.
Ja siis saadi ka mahaviksitud prosossereid lõpuks tootma hakata.
Täpsemalt võid detaile vaadata “Asianometry” YT kanalilt, video pealkiri oli vist “Story of soviet microchips” (või oli see “integrated circuits”).
P.S. Zilogi vennad peitsid oma prose sisse mitmed “lõkse” et takistada odavaid Jaapani kloonitootjaid Z80 kloone tegemast. Aga ega see NEC-i ja co.d ei peatanud. Muide, viimased “vimkad” Z80 originaali seest leidsid uudishimulikud reverse-engineurijad üles alles 40 aastat hiljem.

1 Like

Variante on turvalisust tõsta aga pangad seda ei taha kasutada.

Eelmise aasta juunis tõi SK kasutusele Smart-ID+ turvafunktsiooni, mis nõuab kasutajalt toimingu algatamist QR-koodi skaneerimise teel. See muudab telefonikõnedele tuginevad õngitsusrünnakud oluliselt keerulisemaks. Veelgi enam, kui Smart-ID+ autentimine algatatakse samast mobiilseadmest, kus töötab Smart-ID rakendus, muutub autentimisprotsess täielikult õngitsuskindlaks, pakkudes ID-kaardi tasemel turvalisust. Hoolimata sellest ei näita pangad Smart-ID+ kasutuselevõtul mingit pakilist huvi.

https://www.err.ee/1609910149/arnis-parsovs-pangad-ei-kasuta-smart-id-ongitsusrunnete-vastaseid-meetmeid

To: kasutaja314
Arusaamatu miks pangad peavad midagi veel ette võtma? ID-kaardi ja Mobiil-ID puhul on asi väga lihtne - kui PIN1 võtmed ei klapi siis panka sisse ei logi ehk identifitseerida pole võimalik või kui PIN2 võtmed ei klapi siis ülekannet teha ei saa ehk siis allkirjastada ei saa.
Mobiiltelefonis peaks olema olemas turvakiip, mis peaks olema seotud Smart-ID-ga, ideekohaselt.

Ideekohaselt ei tohiks seda juhtuda, et Smart-ID kolib teise mobiili või tekitatakse Smart-ID teise mobiili nii kergelt, sest inimene iseendale uut ID-kaarti tekitada ei saa, siis miks peaks inimene saama endale tekitada uue Smart-ID? Siin ongi see turvanõrkus.
Inimene saab endale uue ID-kaardi läbi teatavate protseduuride, kus tuvastatakse ka antud füüsiline isik.

Turvanõrkus on eelkõige selles, et Smart-ID autentimise sessiooni kurat-teab-kuhu saab alustada kurat-teab-mis-suva-jorss. Seda lihtsalt sisestades mingisse aknasse internetis sinu isikukoodi. Isikukood teatavasti aga on avalik info.

Mida pangad võiksid teha on selle (suvalise jorsi poolt algatatud) isikukoodi sisestamise vooga autentimise kinni panna. Kas isik peab sisestama oma mingi salajase tunnuse või midagi muud sellist.

Sertifitseerimiskeskus pakub uuemal ajal autentimisvoogu, kus isik peab ise oma telefoniga olema ekraani juures, kust kaudu ta mingisse teenusesse autentida tahab. St. vaatama oma telefoni kaameraga otsa internetilehel konkreetse teenuse poolt kuvatavale sisselogimise QR-koodile.

Selle viimase voo käimapanek ongi see, mida võiksid pangad teha.

Samamoodi võiks riik ise ka selle autentimisvoo kinni panna. Eriti, kuna enamus riigi teenuseis tutvustab ennast “RIA autentimisteenus” nime all. Sealt on võimatu aru saada, kuhu täpsemalt sisselogimist tahetakse. Kusjuures ka näiteks Elering vist tutvustab ennast “RIA autentimisena”.

4 Likes

To: taavi_talvik
Ometigi, ID-kaardi ja Mobiil-ID puhul see asi sedasi ei toimi, siis miks Smart-ID puhul see sedasi toimib, et saab kust-kurat-kuhu sessioone alustada?
Miks peaks olema võimalik tekitada uusi Smart-ID võtmepaare mingisse teise mobiiltelefoni, mis pole isegi selle isiku käes, kelle nimel seda võtmepaari tekitatakse?

1 Like

Kujuures Mobiil-ID puhul on sama jama, mis Smart-ID puhul. Autentimist saab algatada kurat-teab-kes ja kurat-teab-kus.

Sisestad isikukoodi ja telefoninumbri ning voilaa - kellegi telefonile ilmub sõnum, mis käsib raha ära andmiseks autentida.

1 Like

Sest inimesel ei ole tavaliselt mingit valu endale lambist uut ID kaarti hankida, aga uusi nutiseadmeid soetab mõni nagu sokke.

2 Likes

Jah, aga isegi kui sa seda teed, ei saa selle su rumalast peast sisestatud PIN1-ga sulle uut mobiil-id teha. SmartID puhul aga saab ja see ongi see auk mida ära kasutatakse

1 Like

Swed ja LHV-s ju vähemalt kasutavad kasutajanime autentimisel. Meedias läbi käinud juhtumites ronisid pahalased esimese sammuna inimese Riigiportaali. Samal ajal näeks see parajalt jabur välja, kui igas riigiasutuses peaks hakkama endale kasutajanime tekitama. Turvalisem võiks olla, et ilma kasutajanimeta veebisaidid hakkavad QR koodi kasutama.
Uue SmartID tekitamine peaks samuti QR koodi põhine olema.