Parandage mind, kui ma eksin, aga “piraadimaks” andmekandjate pealt on vist siiamaani mingi asi, mis eksisteerib, kuigi keegi selle peale mõelda ei taha sest see teeb ajule haiget?
3 Likes
Need tutsked palgad on mingi statistiline anumaalja, ma väga loodan?
5 Likes
Jep. Ja kuna ajad lähevad edasi ja CD/DVD plaate enam ei tarbitav, siis dinosaurused tahavad seda kogu elektroonikale laiendada, sest.
Olen näinud isegi ettepanekuid, et väike maks võiks rakenduda uutele autodele, sest autoraadiost võib ka juba otse spotifyd vms kuulata.
3 Likes
Kui seda üldistada, siis tehnika areneb sellise kiirusega ja pakub selliseid uusi võimalusi, et nn. “tavaline inimene” ei jõua järele. Misse olgu. Alles jõudsin mõnusa puuk-biznjaksi välja mõtelda, tooli kenasti soojaks peeretada ja lohu sisse istuda… ja EI TÖÖTA ENAM! NOKASPOLEIRMUSASI! ÄRA KEELATA! Või vähemalt mingi maks peale panna.
1 Like
MTÜ ei saa ju dividende maksta. Räkit on alati väga kasumlik olnud, eriti veel riigi kaitse all.
3 Likes
Varsti tuleb hetk, millal telekomi poolt esitatud internetiarvele hakatakse lisama autoritasu rida. Nagu elektriarvel on taastuvenergia tasu. Analoogne tühja kasseti maksuga (2010a link)..
Sellegi poolest ei legaliseeri see tasu niinimetatud “autorite” seisukohalt “piraatlust”, nagu ei legaliseeriunud kassetimaks omal ajal muusika piraatlust. See on lihtsalt räkit, sest seda sai sedasi poliitiliselt korraldada. Mingis Lääneriigis võeti see autoritasu seadus vastu ja see hakkas vähkkasvajana vohama sedasi üle maailma.
Kas kõvaketastel/SSD-l on juba autoritasu hinnalisand juures? Kunagi räägiti, et see pidi tulema.
Siin seletatakse huvitavalt lahti seda “autorite” räkitit: https://www.efy.ee/korduma-kippuvad-kusimused/
Ehk siis miks “autorite” arvates peab raadiokuulamine olema juuksuri juures või söögikohas topeltmaksustatud:
4 Likes
MTÜ-st võetakse kasum välja kas suurte palkadena või siis MTÜ-le esitatud teenuste lepingute kaudu. Kindlasti on veel võimalusi. MTÜ ei erine eriti kasumit taotlevatest firmadest.
3 Likes
Kõvaketastel, välistel andmekandjatel (mälupulgad jms.) ja minu teada ka mobiiltelefonidel mingi maks on praegu lisatud.
Räkitipidajate probleem on lihtsalt selles, et kõvakettaid/mälupulkasid ja kõike muud riistvaralist ei osteta enam eriti palju. Kõik on pilves ja striimitakse. Sellepärast tahaks maksustada ka järgmisi tükke (nutitelekad jm.) kuigi sellel pole otseselt mingit salvestamisfunktsiooni.
Edit: justiitsministeeriumi kodukalt leidsin kiire guugeldamisega maksumäärad, mis kehtivad umbes 2021. aastast
Määruse kohaselt hakatakse tasu koguma:
- süle- ja tahvelarvutilt (3,5 eurot),
- lauaarvutilt (3,5 eurot),
- nuti- ja MP3/MP4-mängijaga telefonilt (3,5 eurot),
- salvestamisfunktsiooniga telerilt (4 eurot) ning
- CD-le, DVD-le ja BD-le salvestatava audio- või videosalvestusseadmelt (3 eurot).
Salvestuskandjatest hakatakse tasu koguma:
- MP3/MP4 pleierilt (3 eurot),
- väliselt kõvakettalt (3 eurot),
- USB mälupulgalt (50 senti),
- mälukaardilt (50 senti) ja
- optiliselt andmekandjalt (3 senti).
2 Likes
Ma selle nende räkiti kannataks ära. Ma oleks nõus isegi paar rutsi peale viskama, et mind rahule jäetaks. Aga ma olen mures, kui neil õnnestuks luua “netineutraalsuse” osas pretsedent, et “mõned loomad on võrdsemad kui kõik teised”. See “pasta” on netikasiinode “blokeerimise” “meetme” osas juba natuke tuubist välja roomanud, aga kui see Protsess juriidiliselt käima lasta… siis ei ole lõppu näha. Ja tulemused saavad olla ainult kas Halvad või Väga Halvad.
1 Like
Huvitav, kas igasugused hiigelsuured data center-id ka nende kasutuses olevate kõvaketaste eest autoritasu maksvad? Või kas maksad siis kui ostad endale serveri või serverile mõeldud spetsiaalseid kõvakettaid juurde?
Mõelge, millise kohutava noosi see räkit saab, kui kõik data center-id autoritasudega üle koormata.
Kunagi pakuti välja võimalus, saada autoritasu räkitilt raha tagasi, kui viid neile CD plaadi, millel pole jälgegi muusikast või teostest Autorite Ühingu mõistes…
1 Like
Taskufilosoofiline ränt:
Inimkonnal on alati olnud kaks poolt. Ühel poolel on Teadlased, Insenerid, Arhitektid, Arendajad, Leiutajad, Mehhaanikud ja lihsalt Head ja Ausad Inimesed.
Isikud, kelle jaoks on olulised sellised mõisted nagu Standardid, Kokkulepped, Neutraalsus, Võrdsetel Alustel Kohtlemine, Eetika, Ausus, Usaldus jms.
Teist poolt esindavad meil poliitikud, müügimehed, telefonaparaatide puhastajad, kauboiärimehed, elukunstnikud jne.
Isikud, kelle jaoks Kokkulepped on kinni pidamiseks siis, kui see neile kasulik on. Seadused on head selleks, et leida “hall ala” kust neist saab mööda hiilida. Eetika on nõrkadele ja Ausus lollidele.
Interneti ehitasid ja selle toimimise aluspõhimõtted panid paika tüüp üks inimesed. Ja see süsteem püsib valdavalt püsti usaldusel, kokkulepetel ja viisakal käitumisel (reeglite austamisel, sest need on reeglid, mitte mingi sunni tõttu).
Paraku 1960ndatel ja 1970ndatel ei osanud keegi ette näha, et Internetist saab “laiatarbekaup”. Seega pole Interneti juurteenustele algselt lisatud mitte mingeid tehnilisi kontrolli- või reeglite jõustamise meetodeid. Ega tolle-aegne tehnika poleks seda ka võimaldanud. Kõik “sessjuuriti” on juurde lisatud hiljem. Istub sama hästi kui sadul sea seljas.
Ja nüüd on meil siis selline olukord, kus Interneti juurteenused ja protokollid on sisuliselt kaitsetud (tehniliselt, vahendite puudmise tõttu), kui “müügimehed” tulevad uurima, kas sealt saaks ehk väikese “kazummi” välja pigistada.
Seetõttu tuleb sellised algatusi “tappa siis kui nad on alles väikesed”. Pärast võib olla juba hilja. Inimesed, olge valvsad!
2 Likes
Ei. Autoriõiguse seaduse §27 ütleb, et maksu kogutakse “isiklikuks kasutuseks” müüdud seadmetelt. See peaks justkui tähendama, et B2B müügi puhul ei rakendata.
Ma liiga täpselt ei tea, kuidas see tasu arvestamine ja kogumine käib. Päris nii vist ei ole, et ettevõtte nimele ostes pakuks mobiilioperaatorid sulle iPhone’i 3,5€ odavamalt. Seda tasu kuidagi arvel ju eraldi välja ei tooda. Aga kusagil taustal ilmselt peetakse arvestust, et kui palju seadmeid müüdi jaekliendile ja kui palju ärikliendile.
… koos algatajatega, sest muidu nad proovivad uuesti.
5 Likes
Juriidiliselt mitte. Moraalselt muudab selle vastuvõetavaks.
Tuletage nüüd meelde, kui hästi õnnestus riigivargustega võitlemine ühes praeguseks kokkukukkunud riigis, vaatamata sellele, et nimetatud teo eest ”eriti suures ulatuses” (~ 10 aasta palk) võidi ka seina äärde panna.
Kõik selle pärast, et nii tegijate kui nägijate meelest polnud sellistes tegudes midagi taunitavat.
1 Like
Offf, 90ndad olid minu meelest viimane hetk siiralt sellist juttu ajada ja ka siis oli juba 50/50 tunne, et hiljaks oleme jäänud selle õilsa üritusega. Praegu ei ole mitte ainult trumm, vaid ka pulgad juba ammu läinud.
1 Like
No aga mis on “juurikas” muutunud? Sa usaldad DHCPd “pimesi”, et ta annab sulle õigest segmendist õige IP, õige gw, õige DNSi (kak miinimum). Aga kas annab?
Sa usaldad DNSi pimesi, et ta su päringu õigeks IPks lahendab. Aga kas lahendab?
Ja kui annab vale, siis SSL/TLS sind ka eriti ei aita (v.a. SAN cerdi puhul, kus on IP sees, aga see on suht hiljutine areng nkn).
DNSSeks on rohkem serverite ja zone transfeeride rida. Ega Google ja FF asjata proovinud süsteemi DNSist mööda minna ja DNSi HTTPS sisse ja oma “trusted” serverite sisse suunata.
Proxy ja CA kihi pimesi usaldamisest pole mõtet rääkidagi, eks.
Seega, muutunud ei ole ju midagi, peale selle, et sinna tänna on pardilindi ja traadijupiga mõned hädapärasemad lapid peale kleebitud.
1 Like
Muutunud on see, et ka enamuse tüüp 1 inimeste jaoks ei ole enam standardid, neutraalsus ja eetika olulisemad kui mõned muud asjad. Ja need massid, kelle jaoks seda kõike aretatakse, ei tea mida need moraalsed kontseptsioonid tähendavad isegi kui puust voolida ja punaseks värvida, sest oma vanaema ja veel sündimata esiklapsed ollakse juba ammu klikk-klikk-nõus-kõigega meetodil maha müüdud paari laigi ja sheeri eest.
Praktiline ülesanne, mis mu ühel tuttaval inimesel tekkis ja ta selle matemaatikahuviliste chatti postitas:
On vaja osta uus dušši klaasseina element. Element on kaarekujuline. Kaare pikkus väljastpoolt mõõtes on 71 cm ja seestpoolt mõõtes kõõl on 66 cm.
Arvutada raadius (cm täpsusega).
Boonuspunktid kui seda teha paberil ilma programmeerimata (võib kasutada tavalist kalkulaatorit) 
45.2 ?
Ei.
Kusjuures AI andis õige vastuse sellele ca 1/3 juhtudest.
Ma postitan oma lahenduse õhtul, vajab ca ülikooli 1. aasta reaalteaduse matemaatikat. Lihtsam on muidugi kasutada arvutit ja arvulist lähendust (aka “proovimise teel”), mida ka AI pakub.