To: Offf.
Palju huvitavam hakkab olema küsimus, mis selle aasta lõpus ja uuel aastal arvutiriistvara turul juhuma hakkab, kui Win10-l lõppeb support ja TPM 2.0-ta emaplaatidel Win11 ei tööta ja paljud ei oska ja ei tule selle pealegi et TPM 2.0 moodulit oma vanale arvutile osta.
Ning Linuxile ei koli need kõik üle ka, et seda vana riistvara jätkuvas kasutuses hoida.
Mis juhtub, mis juhtub. Igasugu väikekontorid hõõruvad käsa. Sest 9+ põlvkonna (oli vist, ei suudaks vähem hoolida ka siis, kui spetsiaalselt prooviks) secondhand masinad on kõrges nõudluses. Käive. KaZumm… Minul on ka hea meel. Soovi korral võin ma varsti kõik oma “mängukonsoolid” vahetada 8. põlvkonna vastu “eimillegi eest”. (Ilmselt tasuta).
Win-win! Jätka, Microsoft, samas vaimus.
1 Like
Edu selle TPM 2.0 mooduli ostmisel ja tööle saamisel! Need ei ole universaalsed, vaid kõik tootjad väidavad, et nad ei garanteeri isegi mitte sama firma eri põlvkondade plaatide ühilduvust. Kusjuures isegi pistikud on erinevad. Ja saadavus on pea olematu vanematele plaatidele.
Kuid on võimalik tekitada Windows 11 image, mis ei nõua üldse TPM olemasolu.
3 Likes
Vihjeks, et aliexpressis on jalaga segada neid TPM sitikaid mitte millegi eest. Isegi minusugune tuhmus sai hakkama. Pin-ide arvu kokku lugemisel jäi sõrmedest küll suti väheks, aga kui taipasin sokid jalast ära võtta, läks edasi juba libedalt ja igivana workstationi 22-tuumaline Xeon õppis uued trikid nagu naksti selgeks.
3 Likes
Afaik anult TMP2.0 ei piisa Win11 jaoks, protsessor peab ka toetatute nimekirjas olema.
1 Like
Ärge, härra, üle müstifitseerige. Need headerid on siiski dokumenteeritud. Kõvemad mehed võtavad sealt isegi ISA siini implementeerimiseks vajalikud signaalid välja ja … voila, ongi teil tutikas emaplaat koos ISA toega. Tahad, pane SB, tahad, pane GUS.
1 Like
Arutelu Eesti majandusest kolimine siia:
Sul lihtsalt vedas, sest näiteks Google otsingu algusesse lisatud AI (ma ei tea kuidas seda AI-d nimetadagi) on minu jaoks tehnilistes või tarkvaralistes küsimustes olnud täiesti tarbetu, sest see AI vastab alati sellele, mida ma ei ole googlest küsinud ja mida ma ei tahagi teada.
P.S. kasuta rohkem võimalusi kurilkasse üle kolimiseks. Nii pea kui peal on tunne, et hakkad jälle IT üksikasjadesse laskuma, koli! Lihtsalt koli! (Ise raputan endale tuhka pähe, sest ka ma ise olen teemaväliselt heietama hakanud, vales teemas.)
3 Likes
Selle väitega es tahaks hästi nõustuda, kui mitte “vedamiseks” lugeda fakti et on õnnestunud omandada vastav haridus, 30 aastat “IT eesliinil” “tule all” olla ja suuta AI-d rakendada seal kus on tema KOHT. Musta tööd tegemas. Assistendi rolli täitmas. 1000 lehekülge manuaali läbi närimas, et sealt see üks oluline rida leida.
No kuule, ma olen ju ise vaadanud, mida see tarbetu AI minu googlesse toksitud märksõnadele (enamasti tehniline) vastab. Mitte midagi sellist, millest oleks ka reaalset kasu. Jah, ta produtseerib poole A4 või terve A4 jagu teksti. Selles on ta tubli, aga selle asemel võin ma ka
“Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipiscing elit, sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et dolore magna aliqua. Ut enim ad minim veniam, quis nostrud exercitation ullamco laboris nisi ut aliquip ex ea commodo consequat. Duis aute irure dolor in reprehenderit in voluptate velit esse cillum dolore eu fugiat nulla pariatur. Excepteur sint occaecat cupidatat non proident, sunt in culpa qui officia deserunt mollit anim id est laborum.”
lugeda.
Google AI taimekasvatuse soovitused on taimedele ohtlikud.
See ei arvesta üldse ilmastiku, konkreetsete taimede jms-ga, ja ei anna ka allikaid.
2 Likes
Kuulge mehed… ma ju kirjutan selge sõnaga, et Olge Mõtlevad Inimesed (homo sapiens sapiens). AI on “kuulekas teener”, “robot”, “tumba-umba”. Loll nagu lauajalg, aga usin.
KELLE ämber see on, kui kratt pannakse sõelaga vett kandma? Või hullem veel, kui Peremees unustab, et ta on Peremees ja käseb kratil enda eest MÕTLEMA hakata.
2 Likes
Paar mõtlemisviga, mida tehnikaga mitte nii tuttavad inimesed kipuvad tegema
- Usk “arvuti kõikvõimsusesse”. Seda väärarusaama kinnitavad loetamatud väärad võrldused ajakirjanduses a la "moodsas iPhones on 10 000 rohkem arvutusvõimsust kui kunagises saalisuuruses mainframes. See on üks igavene halb võrdlus, sest paneb tavainimese mõtlema “pöördkategooriates”. KUI meil oleks 10 000 1965. aasta mainframet siis me saaksime teha sama asja mis iPhone täna suudab. Ei saanuks! EI suutnuks! See võrdlus ei ole pööratav. Selle väärarusaama äärmine nähtus on arusaam, et "kunagine saalisuurune mainframe ONGI nagu iPhone, aga suurem, energianäljasem ja “natuke aeglasem”.
- Töö- ja tõrkekindlus. Mikroskeemid on uskumatult töökindlad. Lausa imeliselt. Vabalt võib õnnestuda 30 aastat keldris või garaažis vedelenud retroarvuti käivitamine esimesel katsel. Ja kui üldse midagi kärvanud on, siis KONDENSAATORID toiteahelas. Mitte ükski diskreetne komponent ega lahendus 20. sajandi keskelt sellist töökindlust ei pakkunud. Jah, töökindlust võidi pakkuda “lõppkasutajale”. Komponentide dubleerimise, (enamasti hoopis kvadrupleerimise) tervete sõlmede või terve aruvti dubleerimise ja tõrkesiirde abil. Jootekolvi ja testri ja ostsilloskoobiga varustatud elektroonika-insener kuulus “arvutikomplekti” juurde obligatoorse detailina kusagil 1970ndate keskpaigani. MTBF kuu aega oli hea tulemus.
- Ülemüstifitseerimine. Arvuti kõhus toimuv on “must maagia”. Ei ole. Iga keskmiselt kõrge IQ-ga inimene on võimeline omandama diskreetse matemaatika põhialused. Ja seega juba võimeline aru saama, kuidas arvuti töötab. Muide, osaliselt õpitakse seda juba keskkoolis! Tõenäosusteooria raames. Tõenäosusteooria ja diskreetne matemaatika käivad kokku nagu sukk ja saabas. Lihsalt, kuna meie õppekavad on kõik inter-distsiplinaarsuse koha pealt nadid, siis lastele seda seost enamasti ei tutvustata. Fakt on see, et riistvaras toimuv ei ole “üle mõistuse keeruline” ja “hoomatav vaid geeniusele” vaid üpris lihtne ja loogiline. “Keerukus” on tegelikult MAHUKUS. OPsüsteemi kõhus toimuv ei ole tegelikult üleliia müstiline vaid samamoodi… mahukus on see mis silme ees kirjuks võtab.
Ärge üle müstifitseerige seda, mis tegelikult on lihtne ja loogiline.
4 Likes
Tahad sa sellest lähemalt rääkida, ma hetkel ei saa aru millele sa vihjad.
Tõenäosusteooria, Boole’i algebra, diskreetne matemaatika. Sisuliselt on need üks ja sama asi. Või kui soovid, Venni diagramm, kus on väga suured kattuvad osad. Tõenäosusteoorias on oma valemid, kuidas ühe või teise sündmuse tõenäosust arvutada, eraldi võttes. Lõpuks maanud ikka sinna (X1 v X2) * (гX1 v X2) * г(X1 *X2) maailma. See on juba diskreetne matemaatika ja Boole’i algebra. Sealt IT poole pealt on Quine-McCluskey meetod ja Karnaugh kaart. Puhta loogikaalgebra jaoks on neeldumis ja kleepimisseadused. Ja muide, täpselt samad seosed kehtivad ka hulgateooria kohta.
Tõenäosusteooria aluseid õpitakse keskkoolis. Lihtsamad Boole’i algebra valemid õpitakse ka keskkoolis. Hulgateooria aluseid õpitakse ka keskkoolis.
Lihsalt keegi ei vaevu “lastele” ütlema, et “arvuti töötab põhimõtteliselt ka täpselt nii ja samadel alustel”
1 Like
Hulgateooriaga alustatakse 1. klassis esimeses tunnis.
Diskreetse matemaatika osa on siiski ainult diskreetne tõenäosusteooria.
1 Like
Kuu aega?
Ma olen kõrvalt vaadanud, millised huvitavad efektid tekivad, kui programmi linkimise aeg ületab kettaseadme TBFi. Koodi mahu suurenemine 10% viis protsessi üle kriitilise piiri ja üritus võttis tunni-paari asemel järsku NÄDALAID.
1 Like
Ma saan aru, et sa närid natuke tähte, aga see selleks. See ei muuda fakti, et interdistsiplinaarsusega on meil kehvasti. See ei muuda fakti, et keegi ei vaevu lapsukestele ütlema – arvuti toimimises ei ole midagi “müstilist” või “maagilist”. See ei muuda fakti, et keegi võiks lapsukestele ütelda - igaüks teist oleks võimeline tarindama lihtsa OISC protsessori juba olemasolevate teoreetiliste teadmiste baasil, natuke implementatsiooni eripärasid juurde õppides. See ei muuda fakti, et keegi võiks lapsukestele ütelda - igaüks teist oleks võimeline tarindama lihtsa real-mode OPsüsteemi ja üldse pole OS kõhus mitte grammigi “müstikat”, “esoteerikat” ega mitte tibagi “musta maagiat”.
Tehnika üle-müstifitseerimine ja “kõikvõimsa “musta kasti”” kummardamine on asi, mis mulle koletul kombel närvidele käib. Sest see on nõme. Sest tegelikult on PC niikuini lihtne nagu pirukas.
Näide, maa mees, tõsine maa mees, veisekasvataja, kellel polnud mingit probleemi Bellaruss viimase poldini lahti tõmmata ja ära remonteerida. Või niiduk. Või mingi muu selline vigur. Läks sama enesekindlalt PC kallal ja suutis mõneminutlise telefonikonsultatsiooni abil lisada teise PATA kõvaketta. Kusjuures õigesti “slave” modesse jumberdada ja õige pata kanali külge panna. Ja BIOSis ära detektida (jah, sel ajal kui seda veel manuaalselt tehti). Üks tehnika kõik.
10-aastasel õepojal polnud mingi probleem laduda juppidest endale kollide-tampimise-arvuti kokku. Sihuke uus ja uhke. (Ja tegi ühe korra minu vanaraualaost kaevatud juppidega “õppuse”).
Need on üsna suva näited. Aga mida 99% rahvast teeb? Maaa ei tea. Maa ei oska. Oiiii, see on nii keeruline. Pole minu ala.
Üldise mitte-hakkama-saamise ülistamine. Masendav.
4 Likes
Ma ei tahtnud norida, mul jäi esialgu lihtsalt mulje, et sa püüdsid mündiviskamise ja kahendsüsteemi vahele mingit seost leiutada.
Aga mis digiarvuti sees toimuva mõistmisesse puutub, siis see jääb kindlasti 99% inimestele müstikaks, õpi koolis nii palju matemaatikat kui tahad. Olen kindel, et enamus inimesi pole isegi Turingi masina toimimisest võimelised aru saama.
Inimestele jääbki see kahendsüsteem müstikaks, sest nad ei taju tänapäeva protsessorites toimuva infotöötluse massiivsust koos paralleelsusega ja sellist asja ongi väga raske tajuda. Neile võib ju seletada et kõik on binaarkood, kõik on ainult nullid ja ühed, aga nad ei oska seda seostada arvutite või mobiiltelefonide igapäevase kasutamisel saadava elamusega. Ja tegelikult pole seda eriti vajagi, sest midagi kasulikku tavainimene ja isegi Javas kirjutav veebiprogrammerija selles infos ei taju.
1 Like
Kahjuks tõesti on ka kontranäiteid. Kui tehnilises matemaatikas jõuti 1+1 = 0, siis viskas ühel juura bakast magistrisse tulnud naisterahval juhtme nii kokku, et ta pakkis asjad ja rohkem me teda selles õppeaines ei näinud 
1 Like