AJalugu käib mööda spiraali. Küll kohati uues kvaliteedis, aga kõik uus on ammuunustatud vana. Kunagi 50,60 oli arvutusvõimsus “keskel”. Sina viisid pataka pabereid andmetega “Data Processingusse” (jah, IT nimi oli tollal Data Processing (Department)) ja said pärast tagasi väljatrüki töödeldud andmetega.
Isegi programeerijad peletati 60ndate paiku arvutist eemale. Siin on sulle pliiats ja paber ja FORTRANi vorm. Tööta. Pärast tibi perforeerib, operaator laseb läbi ja sina saad väljatrükitud “debug trace”.
Siis tulid teletaibid ja “otseligipääs”. Siis tulid terminaalid ja “dialoogirežiim”.
Ja siis “hajus” arvutusvõimekus mööda töölaudu laiali (PC, tööjaamad).
Ja koos võimekusega hajus ka “daata” laiali. PROBLEEM!!! Jõuti järeldusele, et töötlusvõimekus peab koha peal olema, aga andmed võiks ikka “keskpõrandale kokku koguda”. Kõik kes 1980ndatel “minid” välja viskasid ja “pessukad” lauale panid, hankisid uuesti mõne “serveri”.
Kusagil 2000 (veidi varem) paiku algas graafilise töölaua ajastu. Figaa teile nii võimsat pessukat vaja on. Õhuke klient ja VDI. Siis selgus, et Päris Hästi Ikka ei Lenda.
Tulid gigabaidid ja gigahertsid töölauale tagasi (sest ODAV on, töötlusvõimsus koha peal ei maksa enam sittagi, las ta olla seal, äkki kulub asjaks).
Tänapäeval on meil taas sisuliselt “terminalide ajastu” või siis “hübriidiajastu” kui soovite. Teenus on kusagil “serveris” ja UI joonistatakse kohaliku võimekusega (browser). Muide, seesinane võtab ju JÕHKRALT “auru”. Igaüks teba, et Chrome tab on 500MB RAM ja umbes üks koorik 
Võimalik, et AI agentide tulekuga liigub töötlus+daata ka jälle koha peale. Paljud AI asjad ju teevadki “eeltöötluse” koha peal ja siis suhtlevad serveriga.
Ka SEE hierahiline andmetöötlus pole mitte midagi uut. Mis te mõtlete, et 8 MiO dollarit maksev IBM360/70 võis “idleda” või. Või mingite triviaalsete taskidega tegeleda??? EI, härra AINULT ARVUTAS. Tema oli Tier I. Tier II masinad nätsutasid andmed enne läbi ja kirjutasid härrale mälusse. Tier III masinad teglesid sellega, et kühveldada data lintide, ketaste jms. aeglase meedia pealt ette.
TierIV masinad tegelesid kõige aeglasema IO-ga - printerid, perfolindid, perforaatorid
Eraldi Tier 3.5 oli veel võrgupinu ja terminaalide teenindamise jaoks.
Nihil Nova Sub Soli
Kusjuures, sellele AI abil koodi genereerimisele on hiljuti antud ka nimi - Vibe coding, ristiisaks väidetavalt Andrej Karpathy.
Huvitavat lugemist:
Vaatasin seda pilti ja jäin mõtlema, et kudias Eestis sellega on? Kui toll kontrolli käigus mingi haruldase “collectors itemi” lihsalt rikub? Ei pea ju mäng olema. Originaalne, unboxed 1960ndate barbie vms. Mõni seadus inimest ka kaitseb sellises olukorras?
Täitsa usun, aga kas on siis mingi selline võimalus deklareerida “väärtsaadetis”???
Jah, kui tahta tolli- ja käibeka pealt kokku hoida, siis võib väga valusalt vasta püksa saada.
Võib koguni mõtelda sellise vandenõu-teooria peale, et tolli-inspektor teadis vägagi hästi, mis üks “boxed cartridge” oksjonil maksab, aga oli lihsalt õel : "lasid paki peale kirjutada "väärtus 13 dollarit, kohe teeme sulle “kolmteist dollalit”
Võimalus on seega olemas, kas keegi päriselt ka oskab viidata, kuidas näiteks Eesti MTA-le teada anda, et “mulle tuleb nüüd seesugune pakk, mille väärtus seisneb pakendi mitteavamises, olen valmis kõik maksad ja tollid ära maksma, PAKKI MITTE AVADA”.
Mis seadus või reegel seda reguleerib, või mis toru kaudu (Complex???) selline teavitamine käib=?
Huvitav kahvel - õiget (kallist) hinda ei taha deklaratsioonile kirjutada, sest tollimaksu ja käibekat tahaks vältida, aga kui siis keegi paki avanud on, tahaks kaebuse esitada ja õiges turuväärtuses hüvitist saada.
Siin vist on küll ainus ravim peegel.
Kui on tõesti väärtuslik haruldane saadetis, tuleb sellele isiklikult kohapeale järgi sõita.
UKs esimeses kohas kus pikemalt olin, ca 2a, saadeti üle maailma erisaadetisi regulaarselt laiali. Tegemist oli elusainega, mis pidi olema alla -24C külmutatud (pmst ei juhtunud ka midagi kui oli ca -10 päeva enne kasutamist). Pakend oli välja töötatud, mis kannatas väliselt paar päeva toatemperatuuril olla, aga sees jäi asi ellu.
Teenuseks oli DHL Express special courier door-to-door.
Aga ikka juhtus veidramates maades, et asi ei toiminud. Kusjuures tolliga ei tekkinud probleeme, vähemalt ma ei mäleta.
Küll aga korduvalt juhtus seda, et pakk jäeti kuhugi ukse taha, päikese kätte, kuna “kedagi polnud kohal”, aga tegelikult oli vale aadress, kuller unustas paki kuhugi või ei viitsinud samal päeval kohale viia. Peamiselt siis Aafrikas.
Ma tegelesin küll logistikasse mittepuutuva tarkvaraga, aga see tädi, kes pakkidega tegeles oli sama ruumi teises nurgas
Kulla mees, MINUL sellega probleemi ei ole. Ma ei suuda isegi kujutleda ajuväärastust, mida on vaja evida, et koguda KINNISES PAKENDIS arvutimänge. Kas oleks maailmas olemas MÕTTETUMAT ja KASUTUMAT asja?
Mina leidsin selle “case” retro-arvutite teemalisest grupist. Ja jäin mõtlema… et mida siis analoogses olukorras teha. No oletame, et ma ostan (ostaks, kui eelarve vähegi kannataks) mingi a la 1976 aastal valmistatud HP tööjaama.
No ja nüüd näiteks tollis kruvitakse see “kast” lahti (et äkki on põhja keegi nalja pärast natuke juustu pannud) ja sünteetilisel vaibal hiina tossudega tatsav tolli inspektor teeb piskese “särtsu” ja … mõni HP spetsiifiline mikrokskeem, mida toodeti AINULT HP “sisevajadusteks” ja mida on sisuliselt võimatu hankida, annab otsad.
Ja 30 000 maksvast (ilma naljata) kastist saab heal juhul 300 EUR maksev “elundidoonor”.
KABOOM!
Tundsin lihsalt huvi… ma usun, et see pole keelatud. Tundisn huvi kuidas käidelda “väärtsaadetist” korreketselt, et kusagil keegi teadmatusest (või pahatahtlikkusest) ei saaks korraldada suuremat sorti hävingut.
Sinu jutus on üks loogikaviga ka. Isegi selle õnnetu mängu puhul on tegemist “second hand” kaubaga. Mis siis, et samal ajal on ta “uus ja avamata pakendis”. Second-hand käest-kätte tehingute puhul vähemalt käibemaksu küll ei rakendu. Tollimaksu osas pean üle uurima, neid on mitu korda muudetud, aga minu teada ka ei rakendu. Vot sedasi
Ja siia ka üks selgitav video, kes on “nerd” ja kes on “dork” ja mis neid eristab. Nende jaoks, kes ööklubi ette Porsche pargivad, et sealt mõni hästi tuunitud madrats ööseks hankida, muidugi vahet pole. Ühed “veidrikud” kõik
Selle kiles mängu omanikul vbla sama mäng (avatud pakendist) 1-1000x läbimängitud.
Loomulikult on vähe- või üldse mitte kasutatud esemed kallimad, eriti kollektsionäärile.
Ja otse loomulikult, aga valdavalt ostetakse 10K pakendis cartridgesid ikka lootuses, et “tulevikus hind tõuseb”. Samas, on vähemalt üks teadaolev juhtum, kus terve kollektsioon õnnestus hea Kazummiga maha parseldada “1% esindajale” (kellele see oleks loomulikult “kommiraha”).
Sellest - lutikatest - tahaks lausa lähemalt kuulda. Näiteks Moskvast sai ostetud hiiiiigelhinna eest rublades kapitalistlikes riikides toodetud PC 80286 arvuteid. Aeg oli 1980-date lõpp. Täiesti huvitav oleks teada, et isegi kui sinna oleks lutikas pandud, siis kuidas KGB sellelt lutikalt info kätte saaks ja mida sealt arvutist see lutikas üldse kokku koguks?
¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤
P.S. Kuna 2024a detsembris käivitunud uus chatimootor on siinkohal jälle vigane, siis chatiteemas “Eesti energeetika” oleva postituse autor ei ole mitte “Eesti energeetika” vaid võta näpust - hoopis kasutaja nimega “kasutaja314”
Umbesnagu kuipalju sonimist ja täiesti kasutuid “meetmeid” võib ühte artiklisse kokku käkerdada???
Üldiselt eesti filmitegijad peksid positiivselt liigutatud olema, et keegi üldse tahab nende toodangut vaadata. Kusjuures need Melchiori toimetamised mulle isegi meeldivad. Aga need on nagunii vabalevis nähtud…
Keegi IT`ga sina peal inimene võiks prua Tibbo-Hudginsile selgitada kuidas elu päris internetis käib. Muidu vaene õnnetu loodabki , et eesti blokeerimine aitab selle vastu…
Ei paista olevat kõige teravam pliiats karbis…
Nii ongi, kui tahad lugeda mingeid uudiseid või materiale, mis on mõne hasartmängufirma veebilehel, siis tuleb kasutada VPN-i, et EMTA blokeeringust mööda pääseda.
EMTA ei takista juurdepääsu mitte ainult konkreetsele Eestis registreerimata hasartmängule vaid ka kõigele muule huvitavale infole, mis selle kodulehel on.
Kas “filmitegijad” tõesti arvavad et blokeeringust ei saa mööda?
Ei tule kasutada VPNi – DNS “blokeeringust” saab ka lihtsamalt mööda. See “DNS solkimine” on mitmes mõttes selline häbiplekk, et jumal tänatud, et seda mõnele välismaa kolleegile selgitama ei peaks. Abitu, tehniliselt rumal, mõttetu, imelihtsalt möödapääsetav, naeruväärne ja lisaks veel standardi ja “heade tavadega” karjuvas vastuolus.
Aga artiklist… mis seal valesti on… OK, mis seal valesti EI OLE.
- Riik hakkab reguleerima-blokeerima, see on heade kavatsustega sillutatud põrgutee.
- On olemas standardid, on olemas head tavad ja Riik võiks olla see Usalduse allikas, kes, kui otseselt just ei taga, et “microsoft.com” laheneb microsofti serveri IP aadressiks, mitte ei suundu refermierakond.ee peale, siis vähemalt nätab selgelt taunivat suhtumist sellistesse trikkidesse.
- Mingil kontoril on täiesti vananenud ärimudel, mis on 30 aastat ajale jalgu jäänud. Mingi kontor ei suuda tagada oma toodete müüki / saadavust ja kliente huvituma panna. Aga Kazummi tahaks ju saada. Riik sekkugu? RLy?
- Selmet vaadata peeglisse ja nentida, et ärimudel on täiesti kiviaegne ja ei kõlba kusagile, on süüdi “pahad piraadid” ja “veebilehed” ja “riik kes ei blokeeri” ja üldse “kõik teised” aga mitte endal kontoris midagi ei haise? Rly?
- Ime veel, et Netflixi ja muid streaming-teenuseid ei süüdistata, et nad on “vana hea kindla ärimudeli ära solkinud” ja “sunnivad inimesi ajaga kaasas käima” ?
Ei mäleta täpselt “kesse” ja “kusse” aga mitte vähem kui mitu korda olen lugenud väiteid, et kui näiteks järelvaatamises reklaamidest üle kerida, siis see on räige vargus. Midagi peaks tegema!
Aga näe. Netflix miskipärast suudab mulle näidata 1080 contenti napi 12 rubla eest kuus. HBO suudab. AppleTV suudab. Ja kui reklaami üldse susataksegi, siis ainult avalehel ja “seotud” st. filmi baasil mobiilimängude reklaami. Ja seda saab vabalt ignoda, seda ei suru keegi sulle kusagile “sisse” või “vahele”. Ja näe, elavad. Pole pankrotti läinud. MItte sinnapoolegi. Toodavad oma contenti ja astuvad juba uljalt “vanadele etableeritud filimogulitele” kandadele. Peaks ära keelama? Kuidas sedasi saama?
Palju “vanureid” on pankroti kätte maha surnud, aga kusagil elavad veel mingid veidrad “dinosaurused”, kes sonivad, et "kui meie ärimudel enam ei tööta, siis see pole mitte “ajale lootusetult jalgu jäänud” vaid süüdi on pahad piraadid, riik, kes ei tsenseeri Internetsi ja lollid kliendid, kes ei taha s…ta toote eest üle maksta. Kõik “teised” on süüdi, kui Kazummi ei tule. “Keegi” “peab” midagi ETTE VÕTMA. EKs ole.