Move fast and break things. Tänapäeval tavaline praktika seni, kui keegi elu, tervist, või [märkimisväärses koguses] raha ei kaota.
Kas mulle see meeldib? Ei, loomulikult mitte. Aga kuna kommertstoodetel on eesmärk raha teenida, lõigatakse nurki maha senikaua, kuni business case sellest ei kannata.
raulir ju hiilis sisulisest vastamisest kenasti kõrvale (mis on isejänesest ka juba vastus). Ma isegi ei vaenud kommeteerima. Sa tegid nüüd selle töö minu eest ära
Kas sa oled hommikuse konjakijoomise lõpuks maha jätnud?
Uuemad asjad hoolitsevad selliste asjade eest, mille eest vanemate asjadega töötades pidi arendaja hoolitsema. Ehk siis tegelikult on võimalik palju kvaliteetsemat asja toota nendega.
Probleem on selles, et paljud inimesed on laisad, ei oma tehtud töö suhtes uhkust, mõtlevad vaid palgapäevale jne. Seetõttu nad ei mõtle sisuliselt ja ei ole valmis uuemate asjade toodangut parandama, vaid lasevadki ülejala tehtud asja laivi. Break thing tegelikult ei ole hea nähtus ja ei mõju tootele ega ka äriliselt kasulikult.
Pmst sama asi nagu nende tüüpidega, kes “isejuhtivate” Tesladega vastu seinasid ja veoautosid on põrutanud.
Uuemad arendusvahendid ja keeled on head selleks, et ei peaks muretsema, et programm kuhugi segment faulti hüppaks või miskid andmed kuskil füüsiliselt vigase pointeri tõttu üle kirjutataks, kuna arendaja ei ole asju päris läbi mõelnud.
Ehk siis need uuemad asjad võtavad päris hea hulga tööd enda peale ja produktiivsus kasvab. Samas hooletu olles tuleb suurem kobarkäkk kui enne. Vt hindudest arendajad.
Kallis raulir, no offence, aga sa ei ole ju Arendaja. Sa oled veebineeger. Professionaalses hierarhias kusagil amööbist (tavakasutaja) ja hüdrast (äripoole projektijuhm) veidi kõrgemal, umbes nii peajalgsete tasemel. Millest te räägite?
Ehk siis - oponendil said argumendid otsa ja ta hakkas isiklikke solvanguid pilduma - järelikult on mul õigus
See “numbrimaagia” on ju vana hea IBM 1970ndate lõpupoole. Turg oli kindlalt peos, bossid, poolbossid ja veerandbossid käisid nõukadel, demosid teineteisele assistentide poolt ette valmistatud slaide ühte ja samade äegdatate numbritega, mis olid võetud eelmisest ettekandest ja patsutasid üksteisele õlale – vaat kui ägedad me oleme. Reaalsusega polnud sellel, muidugi mitte suuremat pistmist. Ühest servast “minid” ja teisest servast “tööjaamad” hakkasid juba turuosa kõvasti “ära hammustama”. Aga mis muret “mainframede” osas oleme me 100% liidrid, muid koledaid numbreid polegi vaja vaadata.
IBM tegelikult suutis turule tuua personaalarvuti, mis sõi kiirelt praktiliselt kõik teised platvormid välja ja mille järeltulijad valitsevad turgu seniajani, sh serveriturgu.
IBMi probleem polnud mitte konkurents nende omas sektoris, vaid kogu valdkonna areng, mis võimaldas ka väiksema kapitaliga turule tulla. IBM tegi pmst parima võimaliku käigu oma modulaarse ja avaliku PC platvormiga.
IBM suutis oma PCga 80ndatel ka kaks korda ämbrisse astuda, esiteks viivitas ta meelega 386 prosedega arvutite turule toomisega ja teiseks asus ta oma OP-süsteemi arendama, millest ei tulnud lõpuks midagi välja ja oligi turg käest antud ning IBM ei suutnudki enam ree peale saada ja müüs oma PC äri üldse maha.
raulir, kas sa saad aru, kui ulmeline FAIL oli IBMi jaoks PC. Proovi tunnetada “IBM ja seitse pöialpoissi” nalja kogu ulatust ja sügavust. IBM oli 1970ndateni Absoluutne Dominant. Apex predator. Kogu Metsa Valitseja.
IBMi nägemus oli selline, et KUI juba “pisikesed” laua-arvutid tulevad (paljud pidasid seda “ajutiseks trendiks”). siis võtame selle turu ja VALITSEME seda. Kui meie ütleme “hüppa” siis teised tootjad hüppavad. Meie kehtestame standardi, teised maksavad kopsakat litsentsitasu. (MCA, DP). Ilmselt ei ole sulle tundmatu ka BIOSi reverse-engineerimise ja kopeerimise lugu. IBM-i nägemuses hakkab ta 1980-ndatel valitsema äriotstarbeliste personaalarvutite turgu sama massiivselt nagu ta valitses (ja valitseb!) mainframe-turgu.
Ärilises mõttes oli IBM-i PC FAIL.
Täna vaadates… siis Intel 80386 tuli välja 1985.a. oktoobris, esimene 32-bitine Windowsi opsüsteem tuli ametlikult välja 1995.a. augustis. Tänapäeva mõistes tohutu ajavahe!
Tol ajal aga asju perspektiivi pannes oli aga olukord hoopis teine.
IBMil ei jäänud üle muud teha. 1979-1980 oli selge, et personaalsed arvutid on tulnud et jääda ka äriturule.
BIOSe tegijaid oli palju, kuna APId olid avalikud, ainult mõned reverse-engineerisid ja kopeerisid (mis oli keelatud), suurem osa kirjutas enda oma nullist.
Ma jään enda juurde, et see ei olnud kuidagi IBM süü või parastamistväärt, et elu lihtsalt muutus.
A la hobused ja transport - misiganes hobusetööstuse suurtegijad oleks ette võtnud, see ei oleks nende senist äri päästnud. Mõned hakkasid (näiteks) panema mootoreid oma vankritele ja muutusid autotööstuse osaks, teised ei kohanenudki.
See PCndus võib vabalt jääda ka mööduvaks moeröögatuseks, kohe-kohe, ilmselt sel aastal, tulevad turule AI-agendid, eks näis kummale poole see värk ära kaldub, kas serveri või kliendi poole, igatahes AI PC pole siiani eriti tuult tiibadesse saanud.
Eks AI võib alguses serveri poole ja siis kliendi poole ka kalduda
Ma ei näe põhjust, miks peaks PC (kui töökoha tüüp) olema AI-st ohustatud?
AI on/saab olema segu digi- ja kvantarvutist, keegi ei hakka kodus niipea kvantarvutit, mis eeldatavasti tuleb absoluutse 0i juurde jahutada, et kvantmüra vähendada, jooksutama.
Keegi ei hakka niipea ka majasuurust ruumi koju ehitama, mida on vaja miljoni raadiolambiga arvutile, et tabelarvutust jooksutada.
Milleks ise keppida oma ajusid tabelarvutusega, kui seda võib teha AI.
Maga kaineks https://www.allaboutcircuits.com/news/how-compaqs-clone-computers-skirted-ibms-patents-and-gave-rise-to-eisa/
OS/2 oli aastal 1989 kordades parem, kui midaiganes microsoftil oli välja pakkuda. Tegu oli PÄRIS opsüsteemiga, erinevalt kõigest pisipehme sodist.
Ämbrisse astus IBM seal sellega, et alahindas masstarkvara ühlduvuse vajadust. Ilmselt selletõttu, et lootis uuesti hakata turgu dikteerima - samuti kui PS/2 riistvara puhulgi. Aga võta sõrmest…
Ma pole veel näinud, et AI annaks adekvaatse vastuse vähegi keerukamale probleemile, mille lahendust ma ise tean.
Grok 3 lahendab näiteks keerukamaid integreerimisülesandeid üsna vabalt, mille puhul ise peab käsiraamatu ja pliiatsiga 20-30 min pead murdma.
Teoreetiliselt ma nagu tean ka ise vastust, aga ajakulu vahe on väga suur.