Assemblerit, Masinkoodi, VHDLi, C-d, C++, Rusti, Go-d kui on Tõeline Arendaja
Kui on lihsalt Suure Algustähega, siis C#, Python, Ruby
Vajaduse korral suudab Arendaja kirjutada ka Halbu ja Igavaid Äriraknendusi Javas
Arvutiteaduse Arendaja eelistab LISPi, Haskelli, Lambda Calculust vms.
Vana Kooli Arendaja suudab 2025ndal aastal ära pätsida ka 1968. aastal otse “rauale” kirjutatud COBOLi koodi, kus riistvaradraiverid, mäluhaldus, queue processing ja äriloogika on kõik risti-rästi teineteise sisse kirjutatud ja kogu kooslus nõuab väga spetsiifilist IBM360 mudelit ja setupit (tänapäeval muidugi zOS kõhus emuleeritud).
Ja lõppude lõpuks ja peamiselt. Ärgem unustagem:
Tõeline Arendaja suudab kirjutada FORTRANit igas keeles
2 Likes
Mainimata on programmeerimiskeel Delphi, milles on kirjutatud suur osa igasugusest Eesti vanemast korporatiivsest tarkvarast ja ka muu vanem tarkvara, k.a. kuulus Skype.
1 Like
Mõned nõksud kuidas Tõelist Arendajat ära tunda
TA ei kasuta…
delaysid või taimereid, ta teab täpselt, mitu nanosekundit iga instruktsiooni täitmine aega kulutab, kui tal on vaja viidet, siis kutsub ta selleks välja mõne alamfunktsiooni, mis teeb midagi kasutlikku.
loop iteraatoreid - ta väljub endless loopist overflow exceptioniga ja suunab exception handleri tagasi “main” harusse (või kuhu parsjagu vaja on)
TA kirjutab isemodifitseeruvat koodi
TA kirjutatud koodi suudab lugeda ainult teine TA
TA ei kasuta IF…ELSE
TA ei karda kasutada GOTO/JMP
TA alustab ülesande lahendamist sellest, et loob oma grammatika, lexeri ja parseri ning kirjutab kompilaatori - loob endale uue keele just selle spetsiifilise ülesande kõige efektiivsemaks lahendamiseks.
TA suudab töötavat ja vigadevaba koodi kirjutada ka legaalsete või keelatud mõnuainete mõju all…
…vajadusel ja 36 või 48 tundi järjest
TA tunneb riistvara, millel tema kood töötab, nii hästi, et suudab mõne ülesande optimaalselt lahendada hoopis riistvara häkki kasutades
TA jaoks ei ole probleem kirjutada omaenda OS, shell ja kompilaator …
…ise disainitud riistvarale.
Kuulsaid Tõelisi Arendajaid ajaloost: Seymour Gray, Gary Killdall, Linus Torvalds, John Carmack, Grace Hopper, Dennis Richie, Alan Turing, Bjarne Stroustrup, Donald Knuth…
(vabandused kõigi teiste ees, kes kindlasti vääriks, aga jäid nimetamata. LHV foorum saab enne täis, kui selle nimekirjaga lõpule jõuda)
Ma olen suurema aja oma elust IT-sektoris toimetanud, aga näinud olen ma ainult ühte TA-d. Tüüp jättis keskkooli pooleli, et arendajaks hakata, valdas vabalt 20 keelt ja kirjutas koodi kümne näpuga ning sama kiiresti kui mõni sekretärineiu. Ja muidugi, pruukis kõiki aineid mis kätte sai.
Ja siis oli veel üks tüüp, kes käis küll ilusasti iga päev tööl, aga oli nii enesesse tõmbunud, et kellegagi kunagi sõnagi ei rääkinud, isegi projektijuht suhtles taga ainult emaili teel.
3 Likes
Jaa. Olid kunagi mehed, kes kirjutasid Diggeri. Mängu, kus kollide eest põgenedes tuli kulda ja kirsse süüa.
4,77 MHz peal töötas nagu kellavärk.
8 MHz peal enam mitte nii hästi. Kätteõpitud võitvad algoritmid enam ei tööta, sest allavajutatud klahvi “repeat” sisaldas liiga palju protsessoritsükleid ja ajastus läks paigast.
Mida edasi, seda hullemaks. Rahvajuttude järgi saabus 386 peal leinamarss ärasöödud diggeri mälestuseks enne, kui pilt hauakiviga valmis jõuti joonistada. Nii et mäng oli läbi juba enne kui mängija esimest kaadrit üldse nägigi.
Muuseas, enamik mängijatest õppis kibeda kogemuse kaudu, et tollele mängule tuli eraldada terve diskett. Kohutav raiskamine muidugi,aga … mäng kirjutas oma tulemusetabeli mitte faili, vaid etteantud kettasektorisse. Ja misiganes juhtus ette jääma, võis ainult iseennast süüdistada.
5 Likes
Üks nimi ei võta vabandust vastu. Ada Augusta Lovelace, inimene, kes esimesena kirjutas koodi veel valmisehitamata arvutile.
2 Likes
Päris palju mänge kirjutati sedasi. Konsoolimängud süngiti näiteks 60Hz kaadrisageduse järgi ja enamik Eur turule ülejala visatud “porte” olid üsna räpased häkid, omade glitchidega.
Death Track oli üks selline õnnetu mäng, mis oli mängitav 12Mhz 286 peal, töötas ideaalselt 16MHz ja 20MHz oli juba “liiga kiire”. 386 peal olid enne surnud kui mäng alatagi jõudis 
Ega uuemalgi ajal on neid nalju ette tulnud. Paljud 2000+ paiku tehtud 3D mängud sünkroniseerisid oma “maailma” 60 FPS sagedusele. 60 oli gap, enamik kaarte tegi alla selle. Nüüd, uuema masina peal, mis 200fps vabalt teeb, seda mängu käivitades, selgub et näiteks “raskuskiirendus” on 3,3333… korda suurem. 200PFS/60FPS = 3.333…
Sealt tuleb muide ka paljude “laisalt” arendatud mängude 50/60 FPS/Hz “fps gap”.
Konsool on “teleka küljes kinni” ja “kesmine telekas” on 50Hz (eur) või 60Hz (us/jap). Ja PC peale portides seda “kogu meie virtuaalmaailma konstandid määrab ära kaadrisagedus” ideoloogiat keegi enam väga ümber kirjutada ei viitsi.
Muide, päris huvitavaid efekte näeb, kui võtta mõni tänaseks avalikustatud lähtekoodiga vanem mäng ja hakata funamentaalseid konstante a la pi või sin sin^2(a)+cos^2(a) veidike “modifitseerima”.
Mitte-eukleidilises 3D virtuaalmaailmas on ka tore veidi ringi jalutada, aga hoiatan… see ajab suht kiiresti “hulluks” ja võib lausa südame läikima võtta.
Enivei, Real Programmer Carmack suutis täitsa edukalt “FPS” ja “maailma” lahti ühendada. Ei lähe ka uuema arvuti peal ka vanilla DOOM “megakiireks”.
Mis värk sellega on, et me (juuksekarva lõhkiajajate) hulgas nii palju düsgraafikuid on?
Seymour Cray
Gary Kildall
Dennis Ritchie
1 Like
Võtan kriitika omaks, ei maksa kiirustada…
1 Like
Välja jäi ka legendaarne Mel Kaye (häbi mulle!), kelle koodi transkriptid (jah, vanal heal ajal varundati lähtekood paberile) on nüüd David Lovetti (Usagi Electric) käes ja kes loodab need backportida Librascope LGP-21 peale (heh-heh-heh, edu!).
Jamps. Ma olen nüüd AI abil koodi genenud ca. 3 aastat. Olude sunnil, sest tänapäeval on kõik kood. Taristu on kood. Taristu haldus on kood ja äriteenuste elukaare haldus on kah kood.
Jah, AI genereerib “musta” tüütu käsitöö osa sinu eest. Sama “hästi” kui robot koristab tolmu (nurgad pead ikka ise üle käima). Jah, see säästab kõvasti aega.
AGA…
Esiteks pead sa teadma MIDA küsida (flowcharti koha pealt jääb AI hätta)
Sa pead teadma KUIAAS küsida (vabatahtlikult ei paku AI midagi, try catch ja error logging tuleb iga funktsiooni jaoks üle küsida, iga kord pead rõhutama, et pythin3 või BASH4 vms. muidu saad ürgaegse standardi järgi)
SEE ÜKS RIDA kommentaariga #THIS!!! mis kogu asjale töötavuse komponendi lisab, tuleb üldiselt ise kirjutada.
Kusagil 1500 rea juures jookseb AI-l juhe kokku ja ta hakkab spagetti genema. Loogiline flowdiagramm, mooduliteks, funktsioonideks, objektideks jagamine, nii et see mõistlik oleks, tuleb endal teha.
Jah, AI on hea assistent. Sina mõtled välja “diili”. Assistent koostab “lepingu põhja”. Sina vaatad üle ja viskad allkirja. KAZUMM!
Nii ja ainult nii, mitte kuidagi teisiti.
3 Likes
AJalugu käib mööda spiraali. Küll kohati uues kvaliteedis, aga kõik uus on ammuunustatud vana. Kunagi 50,60 oli arvutusvõimsus “keskel”. Sina viisid pataka pabereid andmetega “Data Processingusse” (jah, IT nimi oli tollal Data Processing (Department)) ja said pärast tagasi väljatrüki töödeldud andmetega.
Isegi programeerijad peletati 60ndate paiku arvutist eemale. Siin on sulle pliiats ja paber ja FORTRANi vorm. Tööta. Pärast tibi perforeerib, operaator laseb läbi ja sina saad väljatrükitud “debug trace”.
Siis tulid teletaibid ja “otseligipääs”. Siis tulid terminaalid ja “dialoogirežiim”.
Ja siis “hajus” arvutusvõimekus mööda töölaudu laiali (PC, tööjaamad).
Ja koos võimekusega hajus ka “daata” laiali. PROBLEEM!!! Jõuti järeldusele, et töötlusvõimekus peab koha peal olema, aga andmed võiks ikka “keskpõrandale kokku koguda”. Kõik kes 1980ndatel “minid” välja viskasid ja “pessukad” lauale panid, hankisid uuesti mõne “serveri”.
Kusagil 2000 (veidi varem) paiku algas graafilise töölaua ajastu. Figaa teile nii võimsat pessukat vaja on. Õhuke klient ja VDI. Siis selgus, et Päris Hästi Ikka ei Lenda.
Tulid gigabaidid ja gigahertsid töölauale tagasi (sest ODAV on, töötlusvõimsus koha peal ei maksa enam sittagi, las ta olla seal, äkki kulub asjaks).
Tänapäeval on meil taas sisuliselt “terminalide ajastu” või siis “hübriidiajastu” kui soovite. Teenus on kusagil “serveris” ja UI joonistatakse kohaliku võimekusega (browser). Muide, seesinane võtab ju JÕHKRALT “auru”. Igaüks teba, et Chrome tab on 500MB RAM ja umbes üks koorik
Võimalik, et AI agentide tulekuga liigub töötlus+daata ka jälle koha peale. Paljud AI asjad ju teevadki “eeltöötluse” koha peal ja siis suhtlevad serveriga.
Ka SEE hierahiline andmetöötlus pole mitte midagi uut. Mis te mõtlete, et 8 MiO dollarit maksev IBM360/70 võis “idleda” või. Või mingite triviaalsete taskidega tegeleda??? EI, härra AINULT ARVUTAS. Tema oli Tier I. Tier II masinad nätsutasid andmed enne läbi ja kirjutasid härrale mälusse. Tier III masinad teglesid sellega, et kühveldada data lintide, ketaste jms. aeglase meedia pealt ette.
TierIV masinad tegelesid kõige aeglasema IO-ga - printerid, perfolindid, perforaatorid
Eraldi Tier 3.5 oli veel võrgupinu ja terminaalide teenindamise jaoks.
Nihil Nova Sub Soli
1 Like
Kusjuures, sellele AI abil koodi genereerimisele on hiljuti antud ka nimi - Vibe coding, ristiisaks väidetavalt Andrej Karpathy.
1 Like
Huvitavat lugemist:
Vaatasin seda pilti ja jäin mõtlema, et kudias Eestis sellega on? Kui toll kontrolli käigus mingi haruldase “collectors itemi” lihsalt rikub? Ei pea ju mäng olema. Originaalne, unboxed 1960ndate barbie vms. Mõni seadus inimest ka kaitseb sellises olukorras?
Täitsa usun, aga kas on siis mingi selline võimalus deklareerida “väärtsaadetis”???
Jah, kui tahta tolli- ja käibeka pealt kokku hoida, siis võib väga valusalt vasta püksa saada.
Võib koguni mõtelda sellise vandenõu-teooria peale, et tolli-inspektor teadis vägagi hästi, mis üks “boxed cartridge” oksjonil maksab, aga oli lihsalt õel : "lasid paki peale kirjutada "väärtus 13 dollarit, kohe teeme sulle “kolmteist dollalit”
Võimalus on seega olemas, kas keegi päriselt ka oskab viidata, kuidas näiteks Eesti MTA-le teada anda, et “mulle tuleb nüüd seesugune pakk, mille väärtus seisneb pakendi mitteavamises, olen valmis kõik maksad ja tollid ära maksma, PAKKI MITTE AVADA”.
Mis seadus või reegel seda reguleerib, või mis toru kaudu (Complex???) selline teavitamine käib=?
Huvitav kahvel - õiget (kallist) hinda ei taha deklaratsioonile kirjutada, sest tollimaksu ja käibekat tahaks vältida, aga kui siis keegi paki avanud on, tahaks kaebuse esitada ja õiges turuväärtuses hüvitist saada.
Siin vist on küll ainus ravim peegel.
6 Likes
Kui on tõesti väärtuslik haruldane saadetis, tuleb sellele isiklikult kohapeale järgi sõita.
UKs esimeses kohas kus pikemalt olin, ca 2a, saadeti üle maailma erisaadetisi regulaarselt laiali. Tegemist oli elusainega, mis pidi olema alla -24C külmutatud (pmst ei juhtunud ka midagi kui oli ca -10 päeva enne kasutamist). Pakend oli välja töötatud, mis kannatas väliselt paar päeva toatemperatuuril olla, aga sees jäi asi ellu.
Teenuseks oli DHL Express special courier door-to-door.
Aga ikka juhtus veidramates maades, et asi ei toiminud. Kusjuures tolliga ei tekkinud probleeme, vähemalt ma ei mäleta.
Küll aga korduvalt juhtus seda, et pakk jäeti kuhugi ukse taha, päikese kätte, kuna “kedagi polnud kohal”, aga tegelikult oli vale aadress, kuller unustas paki kuhugi või ei viitsinud samal päeval kohale viia. Peamiselt siis Aafrikas.
Ma tegelesin küll logistikasse mittepuutuva tarkvaraga, aga see tädi, kes pakkidega tegeles oli sama ruumi teises nurgas
2 Likes