Reede õhtu on sobilik filosofeerimiseks – vabandan ette kõigi ees kellele see igav tundub.
Ma olen veendunud, et nii avalikus kui erasektoris töötavad laias laastus samasugused Eesti elanikud oma vooruste ja puudustega. Erinevus tekib tööalaste tegevuste tagasiside intensiivsusest. Erasektori töötaja kes teeb oodatust paremini ja/või rohkem võib arvestada olulisemalt suurema tänuboonusega kui avalikus sektoris. On juhtumeid kus võtmearendaja saab lausa osa toote müügi kasumist boonuseks.
Samas mingi jamaga hakkama saades, eriti kui tegemist on rahalise kahjuga tuleb erasektoris asjad pakkida. Mõnikord pakib asjad kokku ka ettevõte ise. Avalikus sektoris vibutatakse heal juhul näppu, et ära nii enam tee. Näiteid on palju - Ravimiameti põrandaküttega külmladu või viimati uudistes olnur 400000 trahvi +3000 lisaks iga päev EL konkurentsidiektiivi ülevõtmata jätmise eest, mille pealle minister kehitab õlgu ja ütleb, et noh me veel vaidleme siin kas tsiviil- või haldusmenetlus aga küllap me veebruaris ära otsustame. Ei tea kas paneks see ta kiiremini liigutama kui ta 3000 päevas omast taskust peaks välja käima?
Seega erinevus ei ole mitte töötajates vaid nende motiveerituses.
Avaliku sektori otsustusprotsess, kas tehakse asju millest kelllegi üldse kasu tõuseb, on omaette teema millest võiks veel lehekülgi filosofeerida. Riigikogu annab strateegilise suuna, valitsus on täitevvõim/tegevjuht – mõlema motivatsioonis ja vastutuses on eelkirjeldatud probleem. Ainult rahvas on aktsionärid, kes otsuste/tegevuste kvaliteeti oma taskus tunnevad. Paraku saab nõukogu ümber valida korra nelja aasta jooksul ja ka siis pole kõik riigiaktsionärid võrdsel määral informeeritud omapoolt palgatud riigiisade töötulemustest. Seepärast mõned siin foorumis heietavadki kuidas asjad peaksid olema, kui üle viskab see, et jälle on su oma riik sulle käe sügavamale rahakotti surunud.
Jube laiaks läheb see teema. Offf alustas ju tegelikult avaliku sektori arendajatest.
Kui ma nüüd kodaniku mätta otsast vaatan, siis…
Juhiluba vahetan ja autoga toiminguid teen internetis, makse deklareerin internetis, kogu digilugu ja terviseandmed on internetis, lapse sündi registreerin internetis, kooli või lasteaiaga suhtlus käib internetis, hulk andmeid liigub automaatselt eri osapoolte vahel, kõiki avaldusi ja muud suhtlust riigiga toimetan internetis.
Kindlasti on inimesi või valdkondi, kellel kõik nii mugav ja digitaalne (veel) ei ole ja peavad siiski käima kusagil koha peal asju ajamas või selgitamas, aga isiklikust kogemusest ütlen ,et Eesti riigiga on ikka üle keskmise mugav digitaalselt suhelda ja see, et ma ei pea käima ukselt uksele mingeid templeid küsimas või pabereid ühest asutusest teise viimas, hoiab ikka väga kõvasti aega, raha ja närve kokku.
Kui see nüüd taandada Offfi näitele avaliku sektori arendajast, siis ma julgen öelda, et väärtust on loodud seal üksjagu.
Palun vabandust, aga millisest muinasjutust see lõik pärineb? Kas seal olid ka lendavad printsessi-ponid, kes sõid vikerkaart ja kakasid liblikaid?
See kõik on väga õige.
Aga Sa ei taha teada, kuidas kogu see värk tati ja teibiga koos püsib.
Mulle on elu jälle kord pakkunud võimaluse seda väga lähedalt näha 
Ning siin ei ole lahenduseks uute riiklike IT-majade loomine ning sinna sisse raha kallamine.
Lahenduseks võiks olla üldise kompetentsi tõstmine, mida riigi kola puhul elemetaarse projektijuhtimie tasandil koledasti puudu jääb…
Erasektoris on kõik siis by the book või?
Ma olen riigi IT-d väga lähedalt näinud ja võib isegi öelda, et teinud. Mu arvamus üldistatuna on, et kui ainuke põhjus majas tegemiseks või inimeste (näiteks arendajad) palgal hoidmiseks on, et nii saab odavamalt siis see on vale ja tuleks sisse osta. Isegi kui on kallim siis sisse ostetud teenuse hinda jälgitakse ja see kajastub teenuse kulus.
Päris ilma oma arendajateta ei ole aga ka mõistlik, sest kui ise teenustest aru ei saa siis oled loll tellija ja sulle tõmmatakse kott pähe.
Nii et vastuseks Offfi küsimusele, et maitse asi aga süsteemi võib tampida kui IT maja on muutunud koodikudumisfarmiks. Arendajat pole mõtet, sest tema teeb sama tööd nii riigis kui teenusepakkuja juures.
Oh ei, kaugel sellest.
Kohati on palju hullemgi. Aga erinevus on selles, et tolle erasektori kraami ehitamiseks ei võeta raha kohustuslikus korras minu ja Sinu taskust.
… välja arvatud siis, kui raha sellele eraettevõttele tuleb riigieelarvest …
Mida sa täpselt nüüd sellega öelda tahad?
Raha päritolu ei tee töö kvaliteeti kohe sellepärast paremaks või halvemaks.
Ma ütlen sedasi - ettevõttes kus (pea)arhitektid on arenenud teed pidi “kõik põrgu 9 ringi” ja “kõik redelipulgad”, omandanud baka- ja magistrikraadi “päris” erialal ja täiendanud ennast (nt. II magister vms.) “IT juhtimise” erialadel, tehakse asju enamasti “valge inimese kombel”. Seal kust IT “juht” tuleb haldusjuhtimise bakast või isegi nendest “kiirkorras vorbitavatest IT juhtimise magistritest”… well, mitte nii väga
“Põlva valla selle aasta eelarves on investeeringutegevuse real märge, mis paneb esmapilgul kulme kergitama – omavalitsus plaanib avalike teenuste ligipääsetavuse parandamiseks uuendada valla kodulehte, kulutades selleks 321 470 eurot.”
Eee…kas mitte KOVide kodulehed ei ole juba ka mingi template’i peale tehtud, nagu riigiasutustel? Et vahetad menüüpunktidel teksti, tuunid värvikoodid ja logod vastavaks ning koolitad mõned kasutajad välja sisu uuendama - ei tohiks midagi keerulist ju olla?
Nojahnoh… ei kommentaari.
Teen konkureeriva pakkumise - 160000 eurot.
Foorumiteemast:
See on selline murettekitav trend tegelikult, et kogu tarkvara läheb üldiselt vigasemaks. “Geenius” arendajad tänapäeval vaid panevad mingeid “pakke” kokku ja sisuliselt ei oska programmeerida ega üleüldse läheneda.
“Muuda cssis värvikood” → “Issand, see on lausa 2 nädalat tööd, kuna see nõuab KODEERIMIST!”
Sama asja on näha ka Muski tiimi eilses fopaas, kus nende suurim kokkuhoid ja uhkus nende värskes portaalis oli vigane. 8000000000 USD oli tegelikult 8000000 USD.
Minu mõistus ei suuda aru saada, et kuidas selline viga üldse saab sellisesse kohta läbi minna. Esimene koht edetabelis, mida nad pressiteadetena laiali saadavad ja kõnedes kasutavad.
Samas need AI-geeniused seal räägivad, et kah suur asi - lihtsalt viga, pole midagi täheelgi panna! Mingit professionaalset uhkust nagu polegi.
Tavakasutaja on ka vigade suhtes nii tundetuks muudetud, et noogutab vaid kaasa.
Eile oli veel üks fopaa Muski geeniuste poolt - väidetavalt seoses Grok 3 väljatoomisega, olid nii Grok kui ka X kasutajaliides (kuhu Grok on sisse ehitatud) eile poolele maailmale ca 8h üldse katki. Sh maksvatele kasutajatele.
Huvitav hoolsus miljardeid maksva rakenduse puhul.
Õela inimesena ma muidugi küsiks, et millal siis raulir viimati mõne päriselt hardcore vahendiga (ASM, C++/C, Haskell, Erlang, Go, Rust) mõnda päris asja proges, kodeeris või suisa arendas?
Päris asi on siiski see, mis teeb päris asja mõistliku ressursiga ja üldiselt õigesti. Ehk siis asi pole vahendis, vaid ikkagi tulemuse kvaliteedis.
Ma olen olnud sunnitud ka mõnda nn “päris asja” kasutama - nende vanemate “päris asjade” puhul on probleem produktiivsuses.
Ehk siis teatud kriitilistes kohtades on nad vajalikud, ülejäänud raamistik saab ka uuemate “päris asjadega” valmis. Samas sageli toodavad uuemad asjad ka paremat koodi.
E2EE sai siis UK-s avaliku kabelimatsu ? UK Encryption Crackdown Imperils Privacy, Security & Free Speech
Omaette küsimus muidugi, kas E2EE tavakasutaja jaoks juba polegi surnud, mitte ainult nende (väidetavate) backdooride tõttu, aga ka näiteks olukorras, kus Ameerikamaal on telefonisisesed AI skännerid juba illegaalset sisu vastavatele instantsidele raporteerimas. No vähemalt avalikult on sealmaal siiski saadetud sõnum kus soovitatakse E2EE kasutamist peale hiinlaste häkkimist nende telekomisüsteemidesse.